Looda Jumala poolt antud jõu peale

Esiletõstetud kohti Teisest kirjast Timoteosele

JEHOOVA annab oma sulastele jõudu vastu pidada katsetes ja tagakiusamises. Ja kuidas küll Timoteos ja teised kristlased Jumala poolt antud jõudu vajasid! Aastal 64 m.a.j. laastas tuli Rooma linna ja levis kuuldus, et imperaator Nero oli selle eest vastutav. Enda kaitseks süüdistas ta kristlasi ning see ilmselt andis ajendi tagakiusamislaineks. Tõenäoliselt sel ajal (umbes aastal 65 m.a.j.) oli apostel Paulus jällegi Roomas vangis. Kuigi ta vaatas näkku surmale, kirjutas ta siiski oma teise kirja Timoteosele.

Pauluse kiri valmistas Timoteost ette ärataganemistele vastupanemiseks ja tagakiusamisele näkku vaadates kindlalt seismiseks. See julgustas teda pidevalt vaimselt edasi liikuma ja jutustas Pauluse olukorrast vangistuses. Ka see kiri aitab lugejail loota Jumala poolt antud jõu peale.

Kannata kurja ja õpeta tasase meelega

Jumal annab meile jõudu vastu pidada tagakiusamisele hea sõnumi kuulutajatena. (2Ti 1:1—18) Paulus ei unustanud kunagi oma palvetes Timoteost ja ta meenutas tema silmakirjatsematut usku. Jumal ei andnud Timoteosele „arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu”. Ärgu olgu tal siis häbi tunnistustöös ja hea sõnumi pärast kurja kannatades. Samuti soovitati tal tungivalt ’võtta eeskujuks terved sõnad’, mis ta oli kuulnud Pauluselt, ja ka meie peaksime ehtsast kristlikust tõest kinni pidama isegi siis, kui teised sellest ära pöörduvad.

Need asjad, mis Paulus oli õpetanud, pidi antama ustavate inimeste kätte, kes õpetaksid teisi. (2:1—26) Timoteosel soovitati tungivalt olla õilis Kristuse sõdur ja ustav ka siis, kui tuleb kurja kannatada. Paulus ise kannatas hea sõnumi kuulutamise pärast vangiahelates. Ta julgustas Timoteost tegema kõik, mis võimalik, et osutuda kõlbulikuks Jumalale kui töötegija, hoidudes tühjadest kõnedest, mis rikuvad seda, mis on püha. Ja talle öeldi, et Issanda ori peab õpetama teisi tasadusega.

Kuuluta sõna!

Jumala poolt antud jõud on vajalik, et minna vastu viimsetele päevadele ja hoida ülal Pühakirja tõde. (3:1—17) Jumalakartmatute hulgast tõusevad mehed, ’kes alati õpivad, aga iialgi ei ole võimelised tulema täpsele tõe tundmisele’. (NW) Sellised „kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides”. Timoteos pidi siiski ’jääma sellesse, mida oli õppinud’. Nii peame tegema ka meie, teades, et „kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses [„õigluses”, NW], et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud”.

Timoteos pidi ärataganejatele vastu panema ja oma teenimise täielikult lõpule viima. (4:1—22) Ta võis seda teha, ’kuulutades sõna’ ja sellega püsivalt esile astudes. See oli oluliselt tähtis, sest kogudusel seisid ees ’ebasobivad ajad’ seetõttu, et mõningad õpetasid valeõpetusi. Jehoova tunnistajad peavad nüüd samuti ustavalt kinni Jumala Sõnast, kuulutades seda pakiliselt nii koguduses kui ka inimestele väljaspool, isegi ebasoodsates olukordades. Paulus oli „usu säilitanud”, kuigi mõned olid tema hüljanud. Aga ’Issand kinnitas teda, et sõna kuulutamine tema läbi teostuks täiel määral’. Ka meie võime loota Jumala poolt antud jõule ja püsivalt kuulutada head sõnumit.

[Kast/pilt lk 31]

Õilis sõdur: Paulus ergutas Timoteost: „Kannata siis ühtlasi kurja kui Jeesus Kristuse õilis sõdur! Mitte ükski, kes on sõjateenistuses, ei anna ennast peatoiduse hankimise kimpu [„ei sekku elu äritegevusse”, NW], muidu ta ei saa olla selle meelt mööda, kes ta on sõtta kutsunud.” (2. Timoteosele 2:3, 4) Rooma jalaväelane ’kannatas kurja’, kui ta kandis raskeid relvi, kirvest, korvi, kolme päeva toidumoona ja teisi asju. (Josephuse Wars of the Jews [Juutide sõjad], 3. raamat, 5. peatükk) Ta ei taotlenud ärilisi huvisid, sest tema kulud olid kaetud ja see ei oleks tema ülemale meeldinud. Samalaadselt kannatab kristlane katsetes, mis on seotud tema teenimisega „Kristuse õilsa sõdurina”. Kuigi ta võib Pühakirjast tulenevate kohustuste täitmiseks teha ilmalikku tööd, ei tohi ta lasta materiaalsetel asjadel ennast liigselt kaasa kiskuda. See takistaks tal pidada vaimset sõda. (1. Tessalooniklastele 2:9) Tunnistustööl majast majja ta tarvitab „vaimumõõka, see on Jumala sõna”, ja aitab vabastada inimesi religioossetest eksitustest. (Efeslastele 6:11—17; Johannese 8:31, 32) Kuna kaalul on elu, siis püüdku kõik kristlikud sõdurid sel viisil pidevalt meeldida Jeesus Kristusele ja Jehoova Jumalale.