Erutavad nägemused, mis tugevdavad usku
Esiletõstetud kohti Ilmutusest
JEHOOVA sulane Johannes on väikesel Patmose saarel, mis asub Väike-Aasia läänerannikul. Seal näeb see eakas apostel imepäraseid asju — sümboolseid, tihti hämmastavaid ja tõepoolest tähelepanuväärseid! Ta leiab end olevat Issanda päeval, alates Jeesuse troonileseadmise ajast aastal 1914 kuni Tema Millenniumi Valitsuse lõpuni. Ehkki Johannes näeb sündmusi, mis leiavad aset inimkonna kõige pimedama tunni jooksul, kui suurepärane on tema nägemus Kristuse Tuhandeaastasest Valitsemisest! Milliseid õnnistusi küll kuulekas inimkond siis naudib!
Johannes pani need nägemused kirja Piibli Ilmutusraamatusse. Kirjutatud umbes 96. aastal m.a.j., võib see tugevdada meie usku prohvetiennustuste Jumalasse Jehoovasse ja tema Pojasse Jeesus Kristusesse. — Üksikasjade teadasaamiseks vaata raamatut Revelation—Its Grand Climax At Hand!, mille on välja andnud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
Kristus annab armastusväärseid nõuandeid
Jumala poolt Kristuse kaudu antud ilmutuse alguses esitatakse kirjad seitsmele Jeesuse Kuningriigi kaaspärijatest koosnevale kogudusele. (Ilmutuse 1:1—3:22) Üldiselt annavad need kirjad kiitust, määratlevad probleeme, esitavad parandavaid nõuandeid ja/või julgustust ning osutavad õnnistustele, mis on ustava sõnakuulmise tulemuseks. Kuigi efeslased olid vastu pidanud, jätsid nad maha oma esimese armastuse. Vaimselt rikast Smürna kogudust julgustatakse jääma ustavaks viletsuses. Pergamoni kogudusest pole tagakiusamine jagu saanud, kuid seal on sallitud sektantlust. Hoolimata kasvanud aktiivsusest, eksisteerib Tüatiira kristlaste hulgas Iisebeli mõju. Sardese kogudus vajab vaimset äratamist, Filadelfia kogudusel soovitatakse tungivalt kinni hoida sellest, mis tal on, ja leigetele laodikealastele on vaja vaimset tervendamist.
Millised head sõnad tulevaste taevaste kuningate kasvatamiseks — tegelikult sobivad need kõigile kristlastele! Näiteks, kas on keegi meie seast muutunud leigeks? Siis tegutse! Saa värskendavaks nagu klaas külma vett kuumal päeval ja näita üles ka kuuma innukust Jehoova ja tema teenimise suhtes. — Võrdle Matteuse 11:28, 29; Johannese 2:17.
Tall avab rullraamatu
Järgmisena näeme Jehoovat, kes on kogu auhiilguses oma troonil. (4:1—5:14) Teda ümbritsevad 24 vanemat ja neli elavat olendit. Tema käes on rullraamat, mis on kinni seitsme pitseriga. Kes võib avada selle rullraamatu? Tall, Jeesus Kristus, on vääriline seda tegema!
Kui Tall avab kuus pitserit, leiavad aset dramaatilised sündmused. (6:1—7:17) Kui esimene pitser on avatud, ilmub Kristus valgel hobusel, saab krooni (1914. aastal) ja läheb võitu saavutama. Kui avatakse veel kolm pitserit, ilmuvad teised ratsanikud, kes toovad inimkonnale sõda, nälga ja surma. Viienda pitseri avamisel kisendavad need, kes on hukatud Kristuse pärast, et makstaks kätte nende vere eest, ning igale neist antakse „pikk valge rüü”, mis tähendab nende õiglast seisundit seoses nende ülesäratamisega kuninglike eesõigustega surematuteks vaimolesteks. (Võrdle Ilmutuse 3:5; 4:4.) Kui avatakse kuues pitser, kuulutatakse maavärinaga Jumala ja Talle viha päeva. Kuid „nelja maatuult”, mis sümboliseerivad hävitavat kohtuotsust, hoitakse tagasi, kuni 144000 Jumala orja saavad pitseriga märgitud. Kui nad on Jumala vaimuga võitud ja tema vaimseteks poegadeks vastu võetud, saavad nad eesõigusliku märgi — pitseri ehk tõotuse — nende taevase pärandi kohta. Alles pärast katseid saab pitser püsiva väärtuse. (Roomlastele 8:15—17; 2. Korintlastele 1:21, 22) Ja kui üllatunud on Johannes, kui ta näeb „suurt hulka rahvast” kõigist rahvastest — rahvahulka, kellel on lootus igavesele elule maises paradiisis! Nad tulevad välja „suurest viletsusest”, mis on inimkonna jaoks võrreldamatu ahastuse aeg.
Millised jahmatavad sündmused leiavad aset seitsmenda pitseri avamisel! (8:1—11:14) Pooletunnisele vaikusele, mis annab võimaluse kuulda pühade palveid, järgneb tule langemine altarilt maa peale. Siis valmistuvad seitse inglit puhuma pasunaid, et kuulutada Jumala nuhtlusi ristiusumaailmale. Pasunate hääled kõlavad läbi kogu lõpuaja kuni suure viletsuseni. Neli pasunat kuulutavad nuhtlusi maale, merele, värske vee allikatele ja päikesele, kuule ning tähtedele. Viienda puhumine kutsub esile rohutirtsud, mis kujutavad võitud kristlasi pidamas võitlust alates 1919. aastast. Kuuenda pasunahüüuga toimub ratsanike rünnak. Selle täitumiseks kuulutavad võitud, keda tugevdab alates 1935. aastast ’suur rahvahulk’, piinavaid kohtusõnumeid ristiusumaailma religioonijuhtide vastu.
Järgnevalt sööb Johannes ära ühe väikese rullraamatu, näidates, et võitud võtavad omaks neile määratud ülesande ja ammutavad toitu sellest Jumala Sõna osast, mis sisaldab Jumala kohtuotsuseid, mida nad kuulutavad ristiusumaailma vastu. Apostlil kästakse mõõta templi pühamut, mis tähendab Jehoova eesmärkide kindlat täideminekut templikorralduse suhtes ja seda, et need, kes on sellega seotud, peavad täitma Jumala norme. Siis tapetakse „kaks” kotiriides prohvetlikult kuulutavat Jumala võitud „tunnistajat”, kuid nad äratatakse jälle üles. See viitab aastatele 1918—1919, mil nende kuulutustöö summutati vaenlaste poolt peaaegu täielikult, kuid mil Jehoova sulased ime kaudu teenimiseks taaselustati.
Kuningriik on sündinud!
Seitsmenda pasuna hääl kuulutab Kuningriigi sündi. (11:15—12:17) Taevas sünnitab sümboolne naine (Jehoova Jumala taevane organisatsioon) poeglapse (Jumala Kuningriigi, mille Kuningaks on Kristus), kuid lohe (Saatan) püüab vihas seda neelata. Viies haripunktini sõja taevas, mis järgneb Kuningriigi sündimisele 1914. aastal, heidab võidukas Miikael (Jeesus Kristus) lohe ja ta inglid alla maa peale. Seal jätkab lohe sõdimist võitud jäänuse vastu, kes on osa taevase naise seemnest.
Edasi näeb Johannes nägemust metsalisest, kellele tehti jäle kuju. (13:1—18) See seitsme pea ja kümne sarvega poliitiline metsaline tõuseb „merest”, mässavatest inimmassidest, kust kerkivad esile inimvalitsused. (Võrdle Taaniel 7:2—8; 8:3—8, 20—25.) Kust saab see sümboolne elukas oma autoriteedi? Ei kelleltki muult kui lohelt, Saatanalt! Ja kujutle vaid! Sellele poliitilisele monstrumile teeb kahesarveline metsaline (Anglo-Ameerika maailmavõim) „kuju”, mida praegu tuntakse kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Paljusid sunnitakse metsalist kummardama ja võtma omaks tema „märk”, tehes talle meelepäraseid tegusid ja lastes tal enda elu üle valitseda. Kuid Jehoova tunnistajad heidavad selle deemonliku metsalise märgi kindlalt kõrvale!
Jehoova sulased hakkavad tegutsema
Seitsme vihakausi väljavalamise ajal näeme tegutsemas mitmesuguseid Jumala sulaseid. (14:1—16:21) Kuula! Taevasel Siioni mäel kuuleb Johannes laulmas 144000, kes laulavad justkui uut laulu. Ühel inglil, kes lendab kesktaeva kohal, on maa elanikele kuulutada igavene hea sõnum. Mida see näitab? Seda, et Jehoova tunnistajatel on inglite abi Kuningriigi sõnumi kuulutamisel.
Johannes on kindlasti hämmastunud, kui ta näeb maa viinapuu paljakslõikamist ja kõiki rahvaid purustatuina, kui sõtkutakse Jumala viha surutõrt. (Võrdle Jesaja 63:3—6; Joel 4:12—14.) Jehoova korraldusel valavad seitse inglit järgmisena välja seitse Jumala vihakaussi. Maa, meri ja värske vee allikad ning samuti päike, metsalise aujärg ja Eufrati jõgi saavad kahjustatud, kui valatakse välja kuus esimest kaussi. Kujutle Johannese erutust, kui ta paneb tähele, et deemonlik propaganda kogub inimkuningaid Jumala Harmagedooni sõtta. Ka seitsmenda kausi õhku väljavalamisel on laastavad tulemused.
Kaks sümboolset naist
Kindlasti on Johannes erutatud, kui ta on tunnistajaks Suure Babüloni, valereligiooni impeeriumi lõpule ja kui ta vaatleb rõõmsaid sündmusi, mis selle hävingule järgnevad. (17:1—19:10) Olles joobnud pühade verest, ratsutab see helkjaspunasel metsalisel, kellel on seitse pead ja kümme sarve (Rahvasteliit ja tema järglane Ühinenud Rahvaste Organisatsioon). Oo, milline rüüstamine talle küll osaks saab, kui sarved tema vastu pöörduvad!
Kuulduvad taevased hääled, mis kiidavad Jehoovat Suure Babüloni hävitamise eest. Ja milline mürisev kiitus kuulutab Talle ja tema naise, ülesäratatud võitute pulmi!
Kristus võidutseb ja valitseb
Järgmisena näeb Johannes kuningate Kuningat juhtimas taevaseid sõjavägesid, kui ta hävitab Saatana asjadesüsteemi. (19:11—21) Jah, Jeesus, „Jumala Sõna”, sõdib rahvaste vastu. Apostel näeb, kuidas metsaline (Saatana poliitiline organisatsioon) ja valeprohvet (Anglo-Ameerika maailmavõim) visatakse „tulejärve”, sümboolsesse täielikku igavesse hävingusse.
Mis saab edasi? Nüüd näeb Johannes Saatana sügavikku heitmist. Sellele järgneb kujutluspilt Kristuse Tuhandeaastasest Valitsusest, mille jooksul Jeesus ja tema ülesäratatud kaasvalitsejad mõistavad kohut inimkonna üle, aidates kuulekatel inimestel jõuda inimliku täiuseni! (20:1—10) Nüüd on aeg lõplikuks katseks. Vabastatud sügavikust, püüab Saatan eksitada täiuslikuks muudetud inimkonda, kuid häving lõpetab kõigi deemonite ja inimeste elutee, kes mässavad Jumala vastu.
Kui põnev on Johannesel ajas tagasi minnes näha kõiki neid, kes olid surmavallas, Hadeses (inimkonna üldises hauas) ja meres, ülesäratatutena ja saamas kohtuotsust Jumala ees, kes istub suurel valgel aujärjel! (20:11—15) Ja millist kergendust õiglased naudivad, kui surm ja Hades on heidetud tulejärve ega tule enam kunagi ohvreid nõudma!
Kui Johannese nägemus hakkab lähenema lõpule, näeb ta Uut Jeruusalemma. (21:1—22:21) See valitsev linn laskub alla taevast ja toob rahvastele valgustust. Läbi Uue Jeruusalemma voolab „eluveejõgi”, mis kujutab Pühakirja tõde ja kõiki teisi Jumala antud korraldusi, mis põhinevad Jeesuse ohvril ning on mõeldud, vabastamaks ustavaid inimesi patust ja surmast ning andmaks neile igavest elu. (Johannese 1:29; 17:3; 1. Johannese 2:1, 2) Selle jõe mõlemal kaldal näeb Johannes tervendavate lehtedega puid, mis kujutavad üht osa Jehoova korraldustest kuulekale inimkonnale igavese elu andmisel. Jumala ja Kristuse lõpusõnumitele järgneb kutse. Kui suurepärane on kuulda vaimu ja pruudi kutset kõigile janunevatele ’tulla ja võtta eluvett ilma hinnata’! Ning kui loeme Ilmutuse viimaseid sõnu, oleme kindlasti nõus Johannese innuka hüüdega: „Aamen, tule, Issand Jeesus!”
[Kast/pilt lk 21]
Olge alati ärkvel: Prohvetlike sõnade hulgas Jumala sõjast Harmagedoonist on öeldud: „Vaata, ma [Jeesus Kristus] tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riided, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi.” (Ilmutuse 16:15) See võib olla viide Jeruusalemmas asetsenud templimäe ülevaataja või ohvitseri kohustustele. Valvamise ajal läks ta läbi templi vaatama, kas leviitidest valvurid on ärkvel või magavad oma valvepostidel. Iga valvur, kes leiti magamas, sai kepinuhtlust ja tema üleriided võidi häbistavaks karistuseks ära põletada. Arvestades praegu Harmagedooni lähedust, on „kuningliku preesterkonna” ehk „vaimuliku koja” võitud jäänus kindlalt otsustanud vaimselt ärkvele jääda. Seda peavad olema ka nende kaaslased, „suur hulk rahvast”, kellel on maapealne lootus, kuna ka nemad osutavad Jumalale templis püha teenimist. (1. Peetruse 2:5, 9; Ilmutuse 7:9—17) Eriti peaksid kristlikud ülevaatajad olema valvel halbade kalduvuste arenemise suhtes koguduses. Kuna Jumala vaimse templi kõik lojaalsed liikmed on alati ärkvel, säilitavad nad oma „riided”, ilmutades Jehoova tunnistajatena aulist teenimist.