Hoiata pidevalt Jehoova ebahariliku töö eest
„Nagu Peratsimi mäel tõuseb Jehoova; ta vihastub nagu Gibeoni orus.” — JESAJA 28:21.
1, 2. Millise ebahariliku töö sooritas Jehoova Taaveti päevil oma rahva kasuks?
VÕÕRISTAV tegu! Kõige ebaharilikum töö! Selle sooritas Jehoova iidsetel aegadel, 11. sajandil e.m.a., oma rahva kasuks. Ja see võõristav tegu on näide veelgi ebaharilikumast tööst, mida ta lähimas tulevikus teha kavatseb. Mis oli see iidne tegu? Peagi peale Taaveti kuningaks kinnitamist Jeruusalemmas alustasid naabrid vilistid rünnakut ja see andis tõuke Jehoova võõristavale teole. Kõigepealt alustasid vilistid Refaimi orus röövretke. Taavet küsis Jehoovalt, mida ta peaks tegema, ja sai juhendi minna pealetungile. Kuuletudes Jehoova sõnale, lõi Taavet põhjalikult Baal-Peratsimis vägevat vilistide armeed. Kuid vilistid ei leppinud kaotusega. Varsti tulid nad jälle Refaimi orgu rüüstama ning röövima ja jälle otsis Taavet Jehoovalt juhatust.
2 Seekord kästi tal oma väesalkadega vilistlaste tagalasse minna. Jehoova ütles: „Kui sa kuuled astumise kahinat baakapõõsaste ladvus, siis kiirusta, sest siis on Jehoova su ees välja läinud vilistide leeri lööma!” Ja nii ka juhtus. Taavet ootas, kuni Jehoova baakapõõsaste ladvus astumise kahina tekitas — võib-olla tugeva tuule abil. Otsekohe tormas Taavet oma väesalkadega peidupaigast välja ja ründas segadusseviidud viliste, lüües neid suure tapatalguga. Religioossed ebajumalakujud, mis vilistid lahinguväljale maha jätsid, koguti kokku ja hävitati. — 2. Saamueli 5:17—25; 1. Ajaraamat 14:8—17.
3. Miks pakkus Jehoova võõristav tegu Jesaja päevade juutidele huvi ja miks peaks see tänapäeva ristiusumaailmale huvi pakkuma?
3 See oli ebaharilik töö, võõristav tegu, mille Jehoova vilistide vastu ja oma võitud kuninga kasuks sooritas. See tähelepanuväärne tegu väärib erilist huvi, sest prohvet Jesaja hoiatas, et Jehoova teeb Juuda vaimsete joomarite vastu midagi sama võõristavat ja jõulist. Seepärast oli Jesaja päevade ustavusetutel religioonijuhtidel tarvis tähelepanelik olla. Ka tänapäeva ristiusumaailm peaks tähelepanelik olema, sest see, mis juhtus Juudaga, oli ristiusumaailma lõpliku saatuse näide.
’Voodi on lühike’
4, 5. a) Kuidas illustreeris Jesaja piltlikult oma päevade religioonijuhtide ebamugavat olukorda? b) Mis on tänapäeva ristiusumaailma ebamugavuse põhjuseks?
4 Esiteks paljastas Jesaja fakti, et lepingud, millele need vanaaja vaimsed joomarid lootsid, olid pettus, vale. Siis ta illustreeris piltlikult taolisele valele lootjate ebamugavat olukorda. Ta ütles: „Voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas.” (Jesaja 28:20) Igaüks, kes ennast voodis, mis on liiga lühike, välja sirutab, leiab, et ta jalad jäävad külma kätte. Teisest küljest, kui ta oma põlved kõverasse tõmbab, et ennast lühikese voodiga kohandada, on voodikate liiga kitsas ja suur osa kehast jääb ikka katmata. Vaatamata sellele, mida ta teeb, on ta ikka osaliselt külma käes.
5 Selline oli sümboolselt olukord Jesaja päevade nendel inimestel, kes panid oma lootuse vale varjupaigale. Samuti on see nende ebamugav olukord, kes tänapäeval oma lootuse ristiusumaailma vale varjupaigale panevad. Nad on niiöelda külma käes. Praegu pole aeg ilmalikest rahu ja julgeoleku korraldustest mugavust otsida. Jumalalt tulevate kohtuotsuste ähvardusel ei paku liidud poliitiliste juhtidega ristiusumaailma jaoks mitte mingit sooja mugavust.
Jehoova võõristav tegu
6. Kuidas kavatses Jehoova juutide vastu tegutseda ja kuidas ta tegutseb ristiusumaailma vastu?
6 Kirjeldanud piltlikult oma päevade ustavusetu Jeruusalemma ja kaasaegse ustavusetu ristiusumaailma ebamugavat olukorda, ütleb Jesaja edasi: „Nagu Peratsimi mäel tõuseb Jehoova; ta vihastub nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd — hämmastav on tema töö [„tema tegu on võõristav”, NW] ja et toimetada oma tegu — võõristav on tema tegu [„tema töö on ebaharilik”, NW]!” (Jesaja 28:21) Jah, Jesaja hoiatas, et varsti tõuseb Jehoova, nagu ta seda Baal-Peratsimis tegi. Kuid seekord astub ta välja oma ustavusetu rahva vastu ja teeb seda, sarnaselt vastupandamatule veeuputusele, mis mureneva tammi läbimurdekohast välja tulvab. Pidi ilmsiks saama, et Jeruusalemma leping surmaga on väärtusetu ja tühine. Samamoodi tegutseb Jehoova lähitulevikus ristiusumaailma vastu ja ristiusumaailm näeb, et kõik ta joobnustavad lepingud selle maailmaga on mõttetud. Ta hiigelsuur organisatsioon purustatakse ja ta toetajad pillutatakse laiali. Ta ebajumalad põletatakse täielikult ära.
7. Miks nimetati Jehoova eesmärke seoses Juudaga „võõristavaks” ja „ebaharilikuks”?
7 Miks nimetas Jesaja Jehoova tegutsemist Jeruusalemma vastu võõristavaks ja ebaharilikuks tööks? Jeruusalemm oli Jehoova kummardamise paik ja Jehoova võitud kuninga linn. (Laul 132:11—18) Kuna oli nii, siis polnud see kunagi varem hävitatud. Selle templit ei olnud mitte kunagi põletatud. Kord Jeruusalemmas rajatud Taaveti kuninglikku koda polnud kunagi kukutatud. Taolised asjad olid mõeldamatud. Oli tohutult ebaharilik, et Jehoova võiks kaaluda taoliste asjade lubamist.
8. Millise hoiatuse andis Jehoova oma saabuva ebahariliku tegutsemise suhtes?
8 Kuid Jehoova andis oma prohvetite kaudu korraliku hoiatuse, et tulemas on šokeerivad sündmused. (Miika 3:9—12) Näiteks ütles prohvet Habakuk, kes elas seitsmendal sajandil e.m.a.: „Vaadake paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge! Sest ma teen teie päevil teo, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks! Sest vaata, ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad! Ta on hirmus ja kardetav.” — Habakuk 1:5—7.
9. Kuidas viis Jehoova täide oma hoiatuse Jeruusalemma vastu?
9 Aastal 607 e.m.a. viis Jehoova oma hoiatuse täide. Lubanud Babüloni armeel Jeruusalemma vastu tulla, laskis ta neil nii linna kui ka templi hävitada. (Nutulaulud 2:7—9) Veelgi enam, ta lubas Jeruusalemma ka teistkordselt hävitada. Miks? Peale 70-aastast vangipõlve pöördusid kahetsevad juudid oma kodumaale tagasi ja lõpuks püstitati Jeruusalemmas teine tempel. Kuid jälle triivisid juudid Jehoovast eemale. Esimesel sajandil m.a.j. tsiteeris Paulus oma aja juutide kohta Habakuki sõnu, hoiatades sellega, et prohvetiennustusel peab olema ka tulevikus rakendus. (Apostlite teod 13:40, 41) Jeesus oli ise spetsiaalselt hoiatanud, et juutidepoolse usupuuduse tõttu hävitatakse Jeruusalemm ja selle tempel. (Matteuse 23:37—24:2) Kas esimese sajandi juudid võtsid seda kuulda? Ei. Sarnaselt oma esiisadele, lükkasid nad Jehoova hoiatuse täielikult kõrvale. Seepärast kordas Jehoova oma võõristavat tööd. Jeruusalemm ja selle tempel hävitati aastal 70 m.a.j. Rooma leegionide läbi.
10. Kuidas tegutseb Jehoova lähitulevikus ristiusumaailma vastu?
10 Miks siis võiks keegi mõelda, et Jehoova meie päevil midagi taolist ei tee? On fakt, et ta viib oma eesmärgi täide, vaatamata sellele, et see kahtlejaile võõristav ja ebaharilik tundub. Seekord on ta tegutsemine suunatud ristiusumaailmale, kes sarnaselt vanaaja Juudale väidab end kummardavat Jumalat, kuid on lootusetult rikutuks muutunud. Jehoova tuleb nendele ootamatul tunnil ristiusumaailma „vilistide” vastu Suurema Taaveti, Jeesus Kristuse kaudu. Ta sooritab oma ebahariliku töö kuni ristiusumaailma religioossete süsteemide viimaste jäänuste minemapühkimiseni. — Matteuse 13:36—43; 2. Tessalooniklastele 1:6—10.
Hoiatus Jehoova tegutsemise eest
11, 12. Kuidas on Jehoova tunnistajad Jehoova saabuva kohtumõistmise eest hoiatanud?
11 Jehoova tunnistajad on palju aastaid selle Jehoova saabuva kohtumõistmise eest hoiatanud. Nad on rõhutanud, et Jeruusalemma ja selle templi hävitamine aastal 607 e.m.a. ja veelkordne hävitamine aastal 70 m.a.j., olid prohvetlikud hoiatused selle kohta, mis peab juhtuma ristiusumaailmale. Veelgi enam, nad on näidanud, et ristiusumaailm on oma ärataganemise tõttu saanud Suure Babüloni, valereligiooni impeeriumi osaks. Seetõttu on Jumala kohtuotsused Suure Babüloni kohta eriti just ristiusumaailmale suunatud, sest ta on saatanliku ühenduse kõige enam süüdiolev osa. — Ilmutuse 19:1—3.
12 Jehoova tunnistajad on osutanud Piibli prohvetlikule hoiatusele, et Jehoova jaoks sobival ajal pöörduvad Suure Babüloni poliitilised armukesed tema vastu. Sümboliseerides neid veripunase metsalise kümne sarvega, hoiatab Ilmutuse raamat: „Need kümme sarve, mis sa nägid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja söövad tema liha ja põletavad ta ära tulega.” (Ilmutuse 17:16) Religioosne ristiusumaailm põletatakse ja hävitatakse koos kõigi teiste valereligioonidega. See on Jehoova võõristav tegu, tema ebaharilik töö meie päevade jaoks.
13. Kuidas on Jehoova hoiatustele reageerimine tänapäeval sarnane sellele, millega Jesaja kokku põrkas?
13 Kui Jehoova tunnistajad selle saabuva katastroofi hoiatust kõlada lasevad, kohtavad nad tihti pilkavat naeru. Inimesed imestavad, et kes nad endi arvates on, et võivad öelda taolisi asju. Ristiusumaailm näib olevat nii stabiilne, nii kindlalt rajatud. Mõned arvavad, et ta seisund isegi paraneb. Valitsused, kes varem talle survet avaldasid, on viimasel ajal suuremat tegevusvabadust lubanud. Aga tegelikult peaks ristiusumaailm järgima Jesaja nõuannet: „Nüüd aga ärge enam hoobelge, et teie jutad [„köidikud”, NW] jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Issandalt, vägede Jehoovalt, hävitusest ja otsusest, mis tabab kogu maad!” — Jesaja 28:22; 2. Peetruse 3:3, 4.
14. Kuidas muutuvad ristiusumaailma köidikud tugevamateks ja tihedamateks?
14 Suuremalt jaolt just ristiusumaailm on ka edaspidi vastuolus Kuninga ja Kuningriigiga. (2. Tessalooniklastele 2:3, 4, 8) Kuid samal ajal muutuvad ta köidikud tugevamateks ja tihedamateks. Teiste sõnadega, ta häving muutub enam ja enam kindlamaks. Jehoova ei loobu oma otsusest hävitada ristiusumaailm, nii nagu ta ei loobunud oma otsusest lubada aastal 607 e.m.a. Jeruusalemm ja selle tempel hävitada.
„Minge välja temast”
15. Milline pääsetee on õiglase südamega inimeste jaoks avatud?
15 Kuidas võib keegi ristiusumaailma saatusest pääseda? Kui vaadata tagasi Iisraeli päevadele, läkitas Jehoova ustavaid prohveteid õiglase südamega inimesi tõelisele kummardamisele tagasi kutsuma. Tänapäeval on ta samasugusel eesmärgil esile toonud oma tunnistajad, kelle arv ulatub nüüd miljonitesse. Nad paljastavad kartmatult ristiusumaailma vaimselt surnud seisundit. Niimoodi tehes lasevad nad ustavalt kajada Ilmutuse 8. ja 9. peatüki inglite pasunapuhumiste nuhtlevaid kuulutusi. Veelgi enam, nad on usinalt avalikuks teinud manitsust, mis on kirjas Ilmutuse 18:4: „Minge välja temast, minu rahvas, . . . et teid ei tabaks tema nuhtlused.” „Tema”, kellele siin viidatakse, on Suur Babülon, valereligiooni impeerium, mille kõige silmapaistvam liige on ristiusumaailm.
16. Kuidas on miljonid valereligioonist pääsenud?
16 Alates aastast 1919, ja eriti aastast 1922, on pidevalt suurenev hulk alandlikke inimesi, kes sellele manitsusele on vastanud, Suure Babüloni hüljanud. Alguses tuhanded, siis sajad tuhanded ja nüüd miljonid on ennast eraldanud valereligioonist, eriti ristiusumaailmast, ja põgenenud tõelise kummardamise juurde. (Jesaja 2:2—4) Nad teavad, et ainult Suurest Babülonist lahkumisega võivad nad pääseda tema nuhtlustest, mille kulminatsiooniks on ta hävitamine, kui saabub aeg Jehoova ebahariliku töö sooritamiseks.
17, 18. Kuidas on Jehoova saanud oma rahva jaoks ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks?
17 Prohvet Jesaja kirjeldab nende õnnelikku olukorda, kes võtavad seisukoha puhta kummardamise poolel: „Sel päeval on vägede Jehoova ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks oma rahva jäägile, ja õiguse vaimuks kohtus istujale ning rammuks neile, kes tõrjuvad tapluse väravasse!” — Jesaja 28:5, 6.
18 Nende lojaalsuse tõttu tõele on Jehoova ustava ja mõistliku orjaklassi liikmetele surematu hiilguse krooniks. See on eriti aastast 1926 tõeks osutunud. Tolle aasta 1. jaanuari Vahitorn rõhutas vaimustavas artiklis pealkirja all „Kes austab Jehoovat?” elulist vajadust ülistada Jehoova nime. Alates sellest on võitud kristlased seda nime ülemaailmselt avalikuks teinud nagu ei kunagi varem. Aastal 1931 määratleti neid veel lähemalt Jehoovaga, kuna nad võtsid vastu nime Jehoova tunnistajad. Veelgi enam, ka suur hulk teisi lambaid on tulnud välja ristiusumaailmast ja ülejäänud Suurest Babülonist. Ka nemad on omaks võtnud Jumala nime. Mis on selle tulemus? Jehoova ise — mitte mõni ajutine rahvuslik sõltumatus — on saanud ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks enam kui neljale miljonile inimesele umbes 212 maal ja meresaarel. Milline au on neil kanda ainsa elava ja tõelise Jumala nime! — Ilmutuse 7:3, 4, 9, 10; 15:4.
„Tema peal hingab Jehoova Vaim”
19. Kes on kohtus istuja ning kuidas Jehoova on tema jaoks saanud õiguse vaimuks?
19 Jeesuse, „kohtus istuja” jaoks on Jehoova saanud „õiguse vaimuks”. Kui Jeesus oli maa peal, ei lasknud ta poliitiliste liitude joobnustaval vaimul endast võitu saada. Tänapäeval, Jehoova troonile seatud Kuningana, on ta täis püha vaimu, mis suunab teda tasakaalukate, selgepilguliste otsuste tegemisel. Jeesusega on läinud täide prohvetiennustus: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim!” (Jesaja 11:2) Tõepoolest, Jeesuse läbi Jehoova ’paneb õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks’. (Jesaja 28:17) Kuna vaimselt joobnud vaenlastele saab osaks häving, mõistetakse õigeks Jehoova püha nimi ja universaalne suveräänsus.
20, 21. Kuidas Jesaja 28:1—22 sõnad sind mõjutavad?
20 Milline suurepärane tähendus on seega sellel Jesaja 28. peatüki prohvetiennustusel meile tänapäeval! Kui me hoidume ristiusumaailma vaimsetest joomaritest ja hoiame kinni puhtast kummardamisest, oleme kaitstud, kui Jehoova sooritab oma võõristava teo ja ebahariliku töö. Kuidas me rõõmustame seda teades! Ja kui õnnelikud me oleme, peegeldades seda, et kui need sündmused mööduvad, siis peab igaüks teadma, et vägede Jehoova on Jeesus Kristuse kaudu oma ustava rahva ja iseenese õigeksmõistmise kasuks tegutsenud! — Laul 83:18, 19.
21 Jätkaku seega kõik tõelised kristlased kartmatult Jehoova võõristava teo eest hoiatamist. Jäägu nad tema ebaharilikust tööst rääkides kindlaks. Tehes seda, kuulutagu nad kõigile, et meie kõikumatu lootus on Jumala Kuningriigil tema troonitud Kuninga all. Toogu nende innukus, meelekindlus ja lojaalsus kõikväelisele Jumalale Jehoovale igavest kiitust. — Laul 146:1, 2, 10.
Kas suudad meenutada?
◻ Miks on ristiusumaailm ebamugavas olukorras?
◻ Milline eesmärk oli Jehooval Jeruusalemma suhtes ja miks oli see „võõristav” ja „ebaharilik”?
◻ Millist hoiatust on Jehoova tunnistajad andnud seoses ristiusumaailmaga ja millise reageeringuga on nad kokku põrganud?
◻ Kuidas võivad inimesed ristiusumaailma saatusest pääseda?
[Pilt lk 24]
Nüüdisajal kordab Jehoova oma võõristavat tegevust, seekord ristiusumaailma vastu