Piibli, Jumala hindamatu pärli eri tahkude uurimine

SCHALK van Niekerk, Lõuna-Aafrika farmer, vaatas 1867. aastal lapsi, kes mängisid kivikestega. Tema pilku püüdis üks eriti särav ja kena kivi. „Võite selle võtta, kui see teile meeldib,” ütles laste ema. Van Niekerk saatis aga kivikese mineraloogile uurimiseks. Lastel polnud aimugi, et nad mängisid suure teemantiga, mille väärtus oli £500!

Kas on võimalik, et ka sinul on hindamatu kalliskivi, ilma et sa ise seda mõistaksid? Paljudel on näiteks Piibel, kõigi aegade levinuim raamat, mis on täielikult või osaliselt kättesaadav rohkem kui 1900 keeles. Kuid enamik inimesi ei ole Piiblit lugenud ja teavad järelikult vähe selle sisust.

Piibel väidab, et ta on „Jumala inspireeritud”, seega Jumala Sõna. (2. Timoteosele 3:16, NW; võrdle 1. Tessalooniklastele 2:13.) See on inimkonna kõige kallim omand. Sellest me saame teada, kuidas saada parimat oma elust praegu, ja mis veel tähtsam, kuidas saavutada igavest elu! (Johannese 17:3, 17) Kas võib olla midagi sellest kallimat?

Kuid selleks, et seda pärlit ja tema kõiki tahke hinnata, peab temaga tuttavaks saama. Esmapilgul võib see tunduda üpris raskena. Lisaks kõigele on ju Piibel kogum 66 erinevast raamatust. Mida need raamatud sisaldavad? Kas on mingit põhjust, miks nad on sellises järjekorras? Ja kui on, siis kuidas võib inimene teatud Piibli kirjakohta leida?

Piibliga tuttavaks saamine on väljakutse. Aga nagu tõelisel kalliskivil, on ka Piiblil sümmeetria ja kord. Kui me selle sisu lühidalt vaatleme, võime seda näha.

Heebrea Kirjad viitavad Kristusele

Piibel jaotatakse üldiselt „Vanaks Testamendiks” ja „Uueks Testamendiks”. Need on väärnimetused, sest jätavad mulje, nagu oleks „Vana Testament” vananenud ja väheväärtuslik. Pühakirja selle osa sobivam nimetus oleks Heebrea Kirjad, sest see osa kirjutati algselt peamiselt heebrea keeles. „Uus Testament” kirjutati esimesel sajandil m.a.j. kreeka keeles; seega on sobivam nimetada seda osa Kristlikeks Kreeka Kirjadeks.

Piibli esimene raamat, 1. Moosese raamat, alustab ajastu algusest, mil Jumal loob taeva ja maa ning alustab hiljem maa ettevalmistamist inimasustuse jaoks. Esimene inimpaar luuakse täiuslikuks; nad valivad siiski patu tee, millel on nende järglastele traagilised tagajärjed. Aga nagu pärl, mis särab hämaras valguses, annab Piibel langenud inimkonnale lootusesädeme: „seeme” kõrvaldab lõpuks patu ja surma mõju. (1. Moosese 3:15) Kes see Seeme on? Esimene Moosese raamat alustab selle tulevase Seemne sugupuuga, keskendudes Seemne ustavate eelkäijate, nagu Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi eludele.

Järgmisena 2. Moosese raamat kirjeldab Moosese sündi. Mitmes suhtes kujutab Moosese elu ette tulevast Seemet. Pärast kümmet nuhtlust järgneb Iisraeli suur väljaminek Egiptusest ja Siinai mäel saab Iisraelist Jumala valitud rahvas. Kolmas Moosese raamat annab edasi Jumala korraldused Iisraeli Leevi suguharust preesterkonnale. Neljas Moosese raamat räägib olukordadest, mil iisraellasi loendati (rahvaloendusena), ja sündmustest Iisraeli rännaku ajal kõrbes. Ja nüüd, valmis sisenema Tõotatud maale, saab Iisrael Mooseselt lõpumanitsused. See on 5. Moosese raamatu teema. Viidates tulevasele Seemnele, soovitab Mooses rahval tungivalt kuulata ’prohvetit, keda Jumal äratab’. — 5. Moosese 18:15.

Järgnevad ajaloolised raamatud. Need on peamiselt kronoloogilises järjekorras. Joosua kirjeldab Tõotatud maa vallutamist ja jagamist. Kohtumõistjate raamat räägib järgnevate aastate dramaatilistest sündmustest, mil Iisraeli üle valitseb rida kohtumõistjaid. Rutt räägib jumalakartlikust naisest, kes elab Kohtumõistjate ajal ja kellel on eesõigus saada Jeesus Kristuse esiemaks.

Kohtumõistjate periood siiski lõpeb. Esimene Saamueli raamat räägib Iisraeli esimese kuninga Sauli traagilisest valitsemisest, nähtuna prohvet Saamueli silmade läbi. Teine Saamueli raamat kirjeldab Taaveti, Sauli järeltulija edukat valitsemist. Esimene ja Teine Kuningate raamat viivad meid Saalomoni aulisest valitsusest kuni iisraeli rahva kurva vangipõlveni Babüloonias aastal 607 e.m.a. Esimene ja Teine Ajaraamat kordavad kokkuvõtlikult seda ajalugu vangipõlvest naasnud rahva vaatekohast nähtuna. Lõpuks kirjeldavad Esra, Nehemja ja Ester, kuidas iisraellased pöörduvad tagasi oma kodumaale, ja käsitlevad veidi nende edasist ajalugu.

Järgnevad poeetilised raamatud, mis sisaldavad kauneimat kunagi kirjutatud poeesiat. Iiob maalib liigutava pildi laitmatusest kannatustes ja selle tasust. Raamat Laulud sisaldab laule Jehoova kiituseks ning palveid, kus palutakse halastust ja abi. Need on lohutanud loendamatut hulka Jumala sulaseid. Lisaks sellele on Lauludes ka arvukaid ennustusi, mis heidavad valgust tulevasele Messiale. Õpetussõnad ja Koguja avaldavad jumalikku tarkust tuumakate ütluste abil, samal ajal kui Ülemlaul on sügava prohvetliku tähendusega ülivõrdes armastusluule.

Järgmised 17 raamatut, Jesajast Malakiani, on peamiselt prohvetlikud. Kõik peale Nutulaulude kannavad kirjutaja nime. Paljudel neist ennustustest on juba olnud tähelepanuväärne täideminek. Nad on suunatud ka meie päevil ja lähemas tulevikus haripunkti jõudvatele sündmustele.

Heebrea Kirjad pakuvad seega oma vormi ja stiili poolest hämmastavat mitmekesisust. Aga neil kõigil on ühine teema. Nende ennustused, sugupuude loetelud ja dramaatilised sündmused sädelevad praktilisest tarkusest ja prohvetlikust tähendusest.

Kristlikud Kreeka Kirjad — ilmub Seeme

Neli tuhat aastat on möödunud sellest, kui inimene langes pattu. Äkitselt ilmub maa peale kauaoodatud Seeme, Jeesus, Messias! Kristlikud Kreeka Kirjad kirjutavad sellest inimajaloo kõige tähtsamast isikust neljas erinevas, kuid kokkukuuluvas raamatus, mida nimetatakse evangeeliumideks. Need on Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese raamatud.

Kui väärtuslikud on kristlastele need nelja evangeeliumi aruanded! Nad jutustavad Jeesuse hämmastavatest imedest, tähendusrikastest tähendamissõnadest, Mäejutlusest, alandlikkuse eeskujust, kaastundest ja kõhklematust oma Isale kuuletumisest, armastusest oma „lammaste” vastu ning lõpuks tema ohvrisurmast ja aulisest ülesäratamisest. Evangeeliumide uurimine kasvatab meis sügavat armastust Jumala Poja vastu. Üle kõige me saame lähedasemaks sellega, kes Kristuse läkitas — Jehoova Jumalaga. Need aruanded on väärt, et neid ikka ja jälle lugeda.

Apostlite tegude raamat algab sealt, kus evangeeliumid lõpetavad. See teeb kokkuvõtte kristliku koguduse algaastatest nelipühist kuni Pauluse vangistuseni Roomas 61. aastal m.a.j. Selles raamatus loeme esimesest kristlikust märtrist Stefanosest, Sauluse pöördumisest, kellest hiljem saab apostel Paulus, esimeste mittejuutidest pöördunute kristlusse toomisest ja Pauluse erutavatest kuulutusreisidest. Need aruanded on erutavad kui ka usku ülesehitavad.

Nüüd järgneb kakskümmend üks kirja ehk läkitust. Esimesed 14, Pauluse kirjutatud, on nimetatud saajate, kristlaste või koguduste järgi; ülejäänud on nimetatud kirjutajate — Jakoobuse, Peetruse, Johannese ja Juuda järgi. Milline nõuannete ja julgustuse rohkus neis kirjades on! Need käsitlevad õpetust ja ennustuste täitumist. Need aitavad kristlastel jääda eraldunuks kurjast ümbruskonnast, milles nad peavad elama. Need rõhutavad vajadust kasvatada vennaarmastust ja teisi jumalakartlikke omadusi. Need annavad koguduse õige organiseerimise eeskuju vaimselt vanemate meeste juhtimise all.

Nagu Heebrea Kirjad, lõpevad ka Kreeka kirjad prohvetliku ülestähendusega. Ilmutus, mis on kirjutatud apostel Johannese poolt umbes 96. aastal m.a.j., tõmbab kokku ennustuste niidid ja Piibli põhilise teema: Jehoova nime pühitsemise tema Messia Kuningriigi kaudu. Nägemustesari kujutab elavalt Saatana rikutud süsteemi religioossete, sõjaliste ja poliitiliste jõudude hävitamist. Need asendatakse Kristuse valitseva linnaga, mis pöörab oma tähelepanu maa asjade eest hoolitsemisele. Selle Kuningriigi valitsuse all tõotab Jumal ’pühkida ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam’. — Ilmutuse 21:4.

Kas on siis mingit kahtlust selles, et Piibel on Jumala valgust peegeldav täiuslik pärl? Kui sa ei ole seda läbi lugenud, siis miks mitte nüüd alustada? Sind kütkestab selle sümmeetria, sind valgustab selle sära, liigutab selle ilu ja erutab selle sõnum. See on tõepoolest „täiuslik annetus . . . valguse Isalt”. — Jakoobuse 1:17.

[Teabegraafika lk 28, 29]

PIIBLI RAAMATUTE TABEL

Näidatakse kirjutaja, kirjutamiskoht, kirjutamise lõpetamise ja raamatu sündmustega kaetud aeg.

Mõnede raamatute kirjutajate ja kirjutamiskohtade nimed on ebakindlad. Paljud daatumid on ligikaudsed; sümbol p. tähendab „pärast”, e. „enne” ja u. „umbes”.

Heebrea Kirjade raamatud (e.m.a.)

1. Moosese Mooses Kõrb 1513 „Algusest” aastani 1657

2. Moosese Mooses Kõrb 1512 1657-1512

3. Moosese Mooses Kõrb 1512 1 kuu (1512)

5. Moosese Mooses Moabi tasandikud 1473 2 kuud(1473)

Joosua Joosua Kaanan u.1450 1473-u.1450

Kohtumõist. Saamuel Iisrael u.1100 u.1450- u.1120

2. Saamueli Gaad; Naatan Iisrael u.1040 1077-u.1040

2. Ajaraamat Esra Jeruusalemm (?) u.460 1037-537

Esra Esra Jeruusalemm u.460 537-u.467

Nehemja Nehemja Jeruusalemm p.443 456-p.443

Ester Mordokai Suusan, Eelam u.475 493-u.475

Koguja Saalomon Jeruusalemm e.1000

Ülemlaul Saalomon Jeruusalemm u.1020

Jesaja Jesaja Jeruusalemm p.732 u.778-p.732

Jeremija Jeremija Juuda/Egiptus 580 647-580

Hesekiel Hesekiel Babülon u.591 613-u.591

Taaniel Taaniel Babülon u.536 618-u.536

Joel Joel Juuda u.820 (?)

Aamos Aamos Juuda u.804

Obadja Obadja u.607

Joona Joona u.844

Miika Miika Juuda e.717 u.777-717

Nahum Nahum Juuda e.632

Habakuk Habakuk Juuda u.628 (?)

Sefanja Sefanja Juuda e.648

Sakarja Sakarja Jeruusalemm 518 520-518

Malakia Malakia Jeruusalemm p.443

Kristlike Kreeka kirjade raamatud (m.a.j.)

Markuse Markus Rooma u.60-65 29-33 m.a.j.

Ap. teod Luukas Rooma u.61 33-u.61 m.a.j.

Roomlastele Paulus Korintos u.56

1. Korint. Paulus Efesos u.55

2. Korint. Paulus Makedoonia u.55

Efeslastele Paulus Rooma u.60-61

Filiplastele Paulus Rooma u.60-61

Koloslastele Paulus Rooma u.60-61

1. Tessal. Paulus Korintos u.50

2. Tessal. Paulus Korintos u.51

1. Timot. Paulus Makedoonia u.61-64

2. Timot. Paulus Rooma u.65

Tiitusele Paulus Makedoonia (?) u.61-64

Fileemonile Paulus Rooma u.60-61

Heebr. Paulus Rooma u.61

1. Peetruse Peetrus Babülon u.62-64

2. Peetruse Peetrus Babülon (?) u.64