Piibli vaade rahule ja julgeolekule
Paljud inimesed võtavad puhta kullana näiliselt suurema maailmaühtsuse poole suundumist ning rahu ja julgeolekut, mida see ehk toob. Nad loodavad, et taoline liikumine juhib paremasse maailma. Kuid Piibel näitab, et asjaga on seotud rohkem, kui vaid silma hakkab.
RAHU ja julgeoleku teema köidab kristlaste tähelepanu eriti apostel Pauluse sõnade tõttu, mida ta esimesel sajandil inspiratsiooni all kirjutas kristlikule kogudusele. Tema sõnad on kirja pandud Piiblis 1. Tessalooniklastele 5:3: „Kui nad ütlevad: ’Nüüd on rahu ja julgeolek!’, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku.” See kirjakoht tõstatab tähtsad küsimused.
Rahu ja julgeolek — mille eelmäng see on?
Kui loed ülaltsiteeritud Pauluse sõnade kaasteksti, näed, et need, kes ütlevad „rahu ja julgeolek”, pole ärksad kristlased, vaid isikud, kes on selles suhtes, mis tegelikult toimub, uinuvas olekus. Nad on ohtlikus olukorras, kuid pole sellest teadlikud, sest nad arvavad, et asi paraneb. Kuid mis puutub kristlastesse, ütles Paulus: „Aegadest ja tundidest ei ole teile, vennad, tarvis kirjutada.” (1. Tessalooniklastele 5:1) Jah, me peaksine olema Jumala sündmuste ajakavast teadlikud. Mispärast? Sest Paulus ütles, et äkilise hukatuse aeg, mida kutsutakse „Jehoova päevaks”, tuleb „täpselt nagu varas öösel”. — 1. Tessalooniklastele 5:2, NW.
Mida hõlmab jutt ennustatud rahust ja julgeolekust? On selge, et see peab olema midagi enamat kui vaid jutt. Inimesed on rahust rääkinud peaaegu sama kaua, kui nad sõdu on pidanud. Pauluse sõnad peavad osutama ajale, mil paistab, et rahvad on saavutamas väljapaistvat rahu ja julgeolekut. Kuid see hõlmab vaid seda, mis pealispinnal näha. Näiline rahu ja julgeolek, mis viib äkilisse hukatusse, pole ilmselt ei tegelik rahu ega tõeline julgeolek.
Ka Jeesus rääkis sellest äkilisest hukatusest. Ta nimetas seda „suureks viletsuseks, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi”. Sajandeid enne Jeesust rääkis ka prohvet Taaniel sellest ja ta kirjeldas seda kui „kitsast aega, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani”. — Matteuse 24:21; Taaniel 12:1.
Olgu selle nimetus suur viletsus või kitsas aeg — igal juhul pühib see vastavalt prohvetiennustustele minema kõik Saatana maise süsteemi jäljed. Prohvetlikult ennustatud rahu ja julgeoleku jutul pole Jumala heakskiitu, see viib täiesti vastupidiste tagajärgedeni! — Võrdle Sefanja 3:8.
Ilmutatud ajamõiste
Kas hiljutised näilised liikumised suurema maailmaühtsuse poole ning sellega kaasnevad rahu ja julgeoleku lootused on Pauluse prohvetliku hoiatuse täideminek? Nagu see ajakiri on sagedasti esile tõstnud, oleme me alates aastast 1914 olnud tunnistajateks suure hulga Piibli prohvetiennustuste täitumisele, mis on seotud Jeesuse taevase juuresviibimisega Kuningriigi väes. (Matteuse 24. ja 25. peatükk; 2. Timoteosele 3:1—5; Ilmutuse 6:1—8) Jeesus näitas, et Jehoova päev, mil kurjade inimeste peale tuleb äkiline hukatus, saabub ajal, mil inimpõlve liikmed, kes olid selle aja alguse tunnistajad, on ikka veel elus. — Luuka 21:29—33.
Ka apostel Paulus tõi sisse ajamõiste. Ta ütles: „Sel ajal kui nad räägivad rahust ja julgeolekust, tabab neid äkiline hukatus.” See Pauluse sõnade tõlge [The New English Bible] näitab selgelt, et suur viletsus toimub „sel ajal kui nad räägivad”. Ettenägematult — nagu varas öösel — saabub häving ajal, mil seda kõige vähem oodatakse, ajal, mil enamiku inimeste tähelepanu on koondunud loodetud rahule ja julgeolekule. Järelikult, kuna me antud momendil ei saa otsustavalt öelda, kas praegune rahu ja julgeoleku olukord Pauluse sõnad tõeks teeb — ega ka seda, millise määrani rahu ja julgeoleku jutt veel edasi areneb — hoiatab tõsiasi, et praegu võib taolist juttu enneolematus ulatuses kuulda, kristlasi vajadusest olla kogu aeg valvsad.
Maailmavõimude ’kokkupõrkamine’
Ka prohvet Taaniel tõi sisse ajamõiste, kui ta rääkis kitsast ajast. Ta näitas, et kitsas aeg saabub kahe võimubloki, ühte nimetatakse „Põhja kuningaks” ja teist „Lõuna kuningaks”, vahelise kauakestnud konflikti lõpul. (Taaniel 11:5—43) Alates Teise maailmasõja lõpust esindavad neid võimublokke kapitalistlik „Lõuna kuningas” ja sotsialistlik „Põhja kuningas”.
Taaniel ennustas, et nende kahe bloki vaheline äge rivaalitsemine, nagu seda viimase 45 aasta jooksul tähele võis panna, on ’kokkupõrkamine’, nagu kaks maadlejat, kes püüavad teineteisest üle olla. Viimasel ajal on kokkupõrked kahanenud. Nii kuulutas Nõukogude välisminister eelmise aasta maikuus, et külm sõda on lõppenud. Juunikuus viitas ajakiri Time Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelisele tippkonverentsile ning märkis: „Mõned relvastuskontrolli ja tuumakatsetuste lepped oleksid mõned aastad tagasi oivalise saavutusena paistnud. Nüüd paistavad nad isegi kõik koos vähetähtsatena.”
Aeg näitab, kas see kahe supervõimu vaheline näiline sõprus on ajutine või püsiv. Kuid üks asi on selge. Jeesuse poolt märgitud ajaperiood on kaugele jõudnud. Ja maailmasündmused näitavad, et me oleme lähedal sündmustele, mida apostel Paulus ja prohvet Taaniel ennustasid. Kuigi hiljutine poliitiline areng on mingil määral ristiusumaailma kirikute mõjul saavutatud, ei vii see kestva rahuni. On olemas tõendusmaterjal, et selle maailma riikidele toob see otse vastupidist.
[Pilt lk 6]
Aeg näitab, kui kaua kahe supervõimu vaheline näiline sõprus kestab
[Allikaviide]
USSR Mission to the UN