Jõulud — miks nii populaarsed Jaapanis?
USUST jõuluvanasse on kõvasti kinni haaranud Jaapanis budistlik-šintoistliku lapsed. Jaapani lapsed kirjutasid 1989. aastal 160000 kirja Rootsis asuvale Jõulumaale. Üheltki teiselt maalt ei saadetud rohkem kirju. Nad kirjutasid lootuses rahuldada oma südamesoov, oli see siis 18000-jeeniline ($136, US) mänguasi „Graafiline kompuuter” või 12500-jeeniline ($95, US) kaasaskantav videomäng.
Jaapani neidudele on jõuluõhtu erilise tähendusega. „Vastavalt noorte naiste küsitlemisele,” ütleb Mainichi Daily News, „ütles neist 38 protsenti, et nad on teinud jõuluõhtuks plaane kuu aega ette.” Noortel meestel on tagamõtted, kui nad soovivad olla jõuluõhtul koos oma sõbrannaga. „Hea mõte on koos oma sõbrannaga vaikselt palvetada,” soovitas noorte meeste ajakiri. „Tehke seda kuskil meeldivas kohas. Teie suhted muutuvad kiiresti intiimsemaks.”
Ka Jaapani abielumehed loodavad välja manada mingit maagilist jõudu, kui jõulukombe kohaselt ostavad teel töölt koju „ehitud tordi”. Jõuluvana mängimine arvatakse kompenseerivat perekonna hooletussejätmist ülejäänud aasta jooksul.
Tõepoolest, jõulud on mittekristlike jaapanlaste seas juurdunud. Tegelikult ütles 78 protsenti ühe kaubamajade firma poolt küsitletutest, et nad võtavad jõulude puhul midagi erilist ette. See on tohutu suhe maal, kus ainult 1 protsent elanikkonnast väidab end uskuvat kristlusse. Kuulutades, et nad on budistid või šintoistid, tunnevad nad end võivat täiesti vabalt nautida seda „kristlikku” püha. Kuulus šinto Ise pühamu loetleb oma kalendris koos teiste jaapani pühadega ka 25. detsembrit kui „Kristuse sünnipäeva”. Nähes mittekristlasi, kes on jõulude ajal lõbutsemisse sukeldunud, tekib siiski küsimus:
Kelle pühad on jõulud?
Sõnaraamat Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary määratleb jõule kui „kristlikku püha 25. detsembril . . . , mis tähistab Kristuse sündi”. Sellele vaadatakse kui ajale, mil „kristlased” „ühinevad, et koos Kristuse sünnipäeval rõõmu tunda”.
Need, kes pühitsevad jõule kui puhtalt religioosset püha, võivad tunda pahameelt nende vastu, kes selle päeva lõbutsemise ning kingituste andmisega ilmalikuks muudavad, ja isegi tunda, et nad teotavad Jumalat. „Jaapanis oleme saavutanud külma kommertslikkuse tipu: Kristust ei ole,” kirjutas üks Jaapanis elav ameeriklane. „Lääne inimese silm,” kirjutas keegi teine Jaapani jõulude kohta, „ei tunne puudust mitte kalkunipraest [mida Jaapani turgudel üldiselt ei leidu], vaid kõige tähtsamast koostisosast, vaimust.”
Mis on siis jõuluvaim? Kas on see kirikuteenistuse õhkkond koos jõululaulude, astelpõõsaste ja küünaldega, millest paljud saavad osa vaid oma ainsal palverännakul kirikusse terve aasta jooksul? Või on see armastus, hea tuju ja kingituste andmine, mis teeb paljusid heldeks? Kas on see vaikus rindejoonel, kui sõdurid peavad mõned päevad kinni „rahust maa peal”?
On hämmastav, et tihti ei õnnestu jõuluvaimul tuua rahu isegi kodurindel. Vastavalt Inglismaal 1987. aastal tehtud küsitlusele arvestati, et 70 protsendis briti kodudes puhkeks tol aastal jõulude ajal ’kodusõda’. Peapõhjus oli võitlus raha pärast. Liigne joomine ja oma osa täitmatajätmine perekonnas viis samuti kaklusteni.
„Kas me pole ehk kaotamas midagi tõelisest jõulude tähendusest,” kirjutas inimene, kes Läänest Jaapanisse elama on asunud ja kes hiljuti jõulude ajal kodus külas käis. „Alati 25. detsembril tunnen sama igatsust pöörduda tagasi nende vanamoodsate jõulude juurde kaua aega tagasi — paganliku tseremoonia juurde, mil pühitseti talvist pööripäeva puude kummardamise ning orgiate pidamisega. Meil on siiamaani kõik paganlikud välised tunnusmärgid — puuvõõrikud, astelpõõsad, kuusepuud ja nii edasi —, aga millegipärast pole jõulud enam needsamad pärast seda, kui kristlased need üle võtsid ja religioosseks pühaks tegid.”
Jõulud on vaieldamatult paganlikud pühad. Algkristlased ei pühitsenud neid, „sest nad pidasid kellegi sünnipäeva pühitsemist paganlikuks kombeks”, ütleb The World Book Encyclopedia. Paganlikud saturnaalid ja uusaastapühad on lõbutsemise ja kingituste vahetamise algläte.
Kui jõulud on oma põhiolemuselt paganlikud, peaksid tõelised kristlased küsima: „Kas jõulud on kristlaste jaoks?” Vaadakem, mida Piibel Kristuse sünnipäeva pühitsemise kohta ütleb.
[Kast lk 4]
Jõulupühade päritolu
Kuigi täpsed detailid on minevikuuttu vajunud, on märke, et juba 336. aastal m.a.j. pühitses jõulude teatud vormi Rooma kirik. „Jõuluaeg oli kindla kavatsusega pandud 25. detsembrile,” selgitab The New Encyclopædia Britannica, „et see lükkaks tahaplaanile päikesejumala suure püha.” See oli aeg, mil paganad andusid orgiatele nii rooma saturnaalide kui ka keldi ja germaani talvise pööripäeva pühal. The New Caxton Encyclopedia ütleb, et „kirik haaras kinni võimalusest need pühad kristianiseerida”.