Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • w92 15/1 lk 3-5
  • Unustamatu Veeuputus

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Unustamatu Veeuputus
  • Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1992
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Piibli jutustus Veeuputusest
  • Laeva otsimine
  • Kas nad on leidnud Noa laeva?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2009
  • Suur Veeuputus
    Minu piiblilugude raamat
  • Kaheksa inimest jääb ellu
    Õpetlikke lugusid Piiblist
  • Noa laev ja laevaehitus
    Ärgake! 2007
Veel
Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1992
w92 15/1 lk 3-5

Unustamatu Veeuputus

UMBES 4300 aastat tagasi mattis hukatuslik veeuputus maa enese alla. Ühe korraga pühkis see minema peaaegu kõik elusolendid. See oli nõnda võimas, et jättis inimkonnale kustumatu jälje, ja iga sugupõlv rääkis loo järgmisele sugupõlvele edasi.

Umbes 850 aastat pärast Veeuputust pani heebrea kirjutaja Mooses aruande ülemaailmsest Veeuputusest kirja. See on säilitatud Piibli 1. Moosese raamatus, mille 6.—8. peatükist võime lugeda kujukaid üksikasju.

Piibli jutustus Veeuputusest

Esimene Moosese raamat toob ära järgmised, ilmselt pealtnägija poolt kirjeldatud üksikasjad: „Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti. Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis kõrgele maast. Ja vesi võttis maa peal üpris väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.” — 1. Moosese 7:11, 17, 19.

Seoses Veeuputuse mõjuga elusolenditele ütleb Piibel: „Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui lojused ja metselajad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.” Kuid Noa ja veel seitse inimest ning esindajad igast looma-, linnu- ja roomajateliigist jäid ellu. (1. Moosese 7:21, 23) Kõiki varjati suures vee peal ujuvas laevas, mis oli umbes 133 meetrit pikk, 22 meetrit lai ja 13 meetrit kõrge. Kuna laev pidi vaid vettpidav olema ja veepinnal püsima, polnud sel ümarat põhja, teravat käila, jõu- ega rooliseadmeid. Noa laev oli lihtsalt ristkülikukujuline kastitaoline veesõiduk.

Viis kuud pärast Veeuputuse algust jäi laev pidama Ararati mägedes, mis asuvad praegusaja Türgi idaosas. Kui Veeuputuse algusest oli möödunud aasta, väljus Noa koos perekonnaga laevast kuivale maale ja alustas uuesti tavalist elu. (1. Moosese 8:14—19) Aja jooksul kasvas inimkond nõnda suureks, et suutis alustada Eufrati jõe läheduses Paabeli linna ja selle kurikuulsa torni ehitamist. Kui Jumal segas ära inimkonna keele, hajusid inimesed sealt vähehaaval kõigisse maa osadesse. (1. Moosese 11:1—9) Aga mis sai laevast?

Laeva otsimine

Alates 19. sajandist on tehtud arvukaid katseid laeva Ararati mägedest üles leida. Neil mägedel on kaks silmatorkavat tippu — üks on 5165 meetrit ja teine 3914 meetrit kõrge. Kõrgema mäe tipp on püsivalt lumega kaetud. Veeuputusele järgnenud ilmastikumuutuste tagajärjel mattus laev tõenäoliselt peagi lume alla. Mõned uurijad usuvad kindlalt, et laev on ikka veel seal, mattununa sügavale liustiku alla. Nad väidavad, et teatud perioodidel sulas jää nõnda palju, et ajutiselt oli võimalik näha osa laevast.

Raamat In Search of Noah’s Ark (Noa laeva otsinguil) tsiteerib armeenlast George Hagopiani, kes väitis, et ronis aastal 1902 ja uuesti aastal 1904 Ararati mäe otsa ja nägi laeva. Ta ütles, et esimesel korral ronis ta isegi laeva peale. „Tõusin püsti ja nägin kogu laeva. See oli pikk. Kõrgust oli sel umbes 12 meetrit.” Seoses hilisema käigu ajal tehtud vaatlusega ta ütles: „Tegelikult ei näinud ma ühtki kaarjat osa. See ei sarnanenud mitte ühegi laevaga, mida olin varem näinud. See sarnanes rohkem tasasepõhjalise praamiga.”

Aastast 1952 kuni aastani 1969 püüdis Fernand Navarra neli korda laeva kohta tõendeid leida. Oma kolmandal retkel Araratile laskus ta sügava liustikulõhe põhja, kust ta leidis tüki musta puitu, mis oli jää sees. „See pidi olema väga pikk,” ütles ta, „ja ehk ikka veel kinni teiste laeva kere osade küljes. Suutsin seda raiuda vaid piki puusüüd, kuni sain selle küljest lõhkuda umbes poolteise meetri pikkuse tüki.”

Professor Richard Bliss, üks arvukatest puitu uurinud ekspertidest, ütles: „Navarra puidunäidis on mingi ehituspalk ja seda on immutatud bituumenitaolise pigiga. Sellel on tapitud ühenduskohad. Ja seda on kindlasti käsitsi tahutud ja servatud.” Oletati, et puidu vanus on umbes neli kuni viis tuhat aastat.

Kuigi on tehtud pingutusi, et Ararati mäelt Noa laeva leida, kindel tõend selle kohta, et seda kasutati ellujäämiseks kõikehävitavas veeuputuses, on selle sündmuse kirjalik aruanne Piibli 1. Moosese raamatus. Selle aruande kinnitust võib leida kogu maailma loodusrahvaste seas levinud arvukates legendides veeuputusest. Nende tunnistusi vaatleme järgnevas artiklis.

[Pilt lk 4, 5]

Laeva mahutavus oli võrdne 10 kaubarongiga, igaühes 25 ameerika-tüüpi vagunit!

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga