Kogunemine koos Jumala antud vabaduse armastajatega
JEHOOVA TUNNISTAJAD on mitmes suhtes ainulaadsed. Vaid nemad räägivad „puhast keelt”. (Sefanja 3:9, NW) Ainult nemad on ühtsed ja neil on selgesti eristatav armastuse tundemärk, mida kirjeldas Jeesus Kristus. (Johannese 13:35) Ja ainult nemad naudivad vabadust, mille tõde toob Jeesus Kristuse sõnade kohaselt, nagu on kirjas Johannese 8:32: „[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!”
Need Jeesus Kristuse, Jumala Poja poolt oma jüngritele suunatud sõnad on tõeks osutunud. Ja neid hindavad rohkem kui kunagi varem kõik need Jehoova tunnistajad, kes viibisid „Vabaduse armastajate” piirkonnakonventidel. Konvendi programm tegi neile selgeks mitmesuguseid vabaduse aspekte, kuidas neil tuleb vabadust kasutada, et vabadusega kaasneb vastutus ja kui õnnistatud nad vaba rahvana on.
Esimene neist ajakohastest ja praktilistest konventidest algas põhjapoolkeral 1991. aasta 7. juunil USA-s Californias Los Angelesis. Programm algas kell 10.20 hommikul muusikaga, millele järgnes laul ja palve. Mõjuv avakõne põhines Jakoobuse 1:25. Tõlke The Jerusalem Bible järgi kõlavad need salmid: „Mees, kes vaatab püsivalt vabaduse täiusliku seaduse sisse ja teeb selle endale harjumuseks — mitte kuulates ja seejärel unustades, vaid aktiivselt ellu rakendades —, on õnnelik kõiges, mida ta teeb.” Nii nagu vaatame peeglisse, kui meil on tarvis kohendada oma välimust, täpselt niisamuti tuleb meil jätkuvalt vaadata Jumala vabaduse juurde kuuluva täiusliku seaduse sisse, et teada saada, milliseid muudatusi on meil tarvis oma isiksuse juures ette võtta. Me peame piisavalt sellesse peeglisse vaatama.
Siis järgnes juhataja kõne „Tere tulemast kõik, kes armastavad vabadust”. Jehoova tunnistajad armastavad vabadust ja soovivad jääda vabaks. Kõneleja tsiteeris seadusandluse autoriteete, mis näitasid, et ilma seaduseta pole vabadust. Kristlased pole tõepoolest vabad tegema seda, mis neile meeldib, vaid on vabad täitma Jehoova tahet. Nad tahavad oma vabadust täiel määral kasutada, aga mitte valesti kasutada. Eriti aastast 1919 on Jehoova tunnistajad nautinud suurenenud vabadust. Kõneleja puudutas konvenditeemasid ja kristlikke väljaandeid, kus on rõhutatud vabadust. Kõigil konvendil viibijatel oli võimalus rohkem tundma õppida Jumala antud vabadust ja seda, kuidas seda kasutada.
Neile ajakohastele täheldustele järgnesid intervjuud vabaduse armastajatega, kes rõõmustasid, et olid konvendil. Taolised konvendid on rõõmutsemise aeg, samal kombel nagu Iisraeli kolme iga-aastast püha iseloomustas suur rõõm. Terve rida intervjuusid kinnitas, et konvendid on vaimselt ülesehitav rõõmutsemise aeg.
Seejärel esitati võtmekõne „Jumala antud vabaduse eesmärk ja kasutamine”. Sellest kõnest õppisid konvendil viibijad, et üksi Jehooval on absoluutne vabadus, sest ta on Kõrgeim Autoriteet ja ta on kõikväeline. Kuid mõnikord piirab ta oma vabadust oma nime pärast ja oma loodu kasuks, olles pikaldane vihale ja näidates üles enesevalitsemist. Kõigil tema intelligentsetel loodolestel on suhteline vabadus, sest nad on allutatud Jehoovale ja neid piiravad tema füüsilised ja moraalsed seadused. Jehoova on andnud neile vabaduse, et nad seda naudiksid, kuid eriti, et nad võiksid tuua talle tema kummardamise läbi au ja rõõmu. Kuna Jehoova tunnistajad on oma vabadust hästi kasutanud, on nad oma hea käitumise ja innuka teenimisega saavutanud ülemaailmse tunnustuse.
Reede pärastlõuna
„Hõivatud — kas surnud tegude või Jehoova teenimisega?” oli mõtteid äratava kõne pealkiri, mis avas reede pärastlõunase programmi. Surnud tegude hulka ei kuulu mitte ainult liha teod, vaid ka teised teod, mis on vaimselt surnud, kasutud ja viljatud — nagu näiteks plaanid suurt raha teha. Selles suhtes on oluline aus eneseuurimine, et teha kindlaks, kas me seame Kuningriigi oma elus esikohale.
Samasuunalist teemat käsitles järgnev kõne „Meile kui Jumala teenijatele volitatud ülesande täitmine”. Kõneleja näitas, et kristlased ei peaks rahulduma vaid puhtvormilise teenimisega ega vaid normtundide saavutamisega. Nad peaksid soovima olla tulemusrikkad kõigis kristliku teenimise külgedes. Neid punkte aitasid selgeks teha demonstratsioon ja intervjuud. Kõiki õhutati viima oma teenimist läbi võimalikult täiel määral.
Kõnes „Vaba rahvas, kuid vastutav” rõhutas kõneleja, et kuigi Jehoova rahvas rõõmustab vabaduse üle, mille tõde on neile toonud, peaksid nad meeles pidama, et sellega kaasneb vastutus. Nad peaksid kasutama oma vabadust mitte väärkäitumise vabandamiseks, vaid Jehoova kiitmiseks. Kristlastena on nad vastutavad „valitsemas olevate ülemuste” ees ja samuti peaksid nad tegema koostööd kogudusevanematega. (Roomlastele 13:1) Lisaks on nad vastutavad oma riietumise, ehtimise ja käitumise eest. Nad ei peaks mitte kunagi unustama, et ’meil igaühel tuleb aru anda iseenesest Jumalale’. — Roomlastele 14:12; 1. Peetruse 2:16.
Siis järgnes arutelu vajadusest olla „Kartmatud selle maailma lõpu lähenedes”. Ajal, mil inimkond on hirmul selle ees, mida tulevik võib tuua, peavad kristlased olema kartmatud, et viia läbi teenimist. Kartmatus on Jehoovale lootmise tagajärg, sest mida enam kristlane kardab Jumalale mitte meeldida, seda vähem kardab ta looduid. Lohutavate kirjakohtade päheõppimine võib anda inimesele jõudu olla kartmatu. Et olla vaimselt tugevad ja kartmatud, peavad Jumala sulased ära kasutama kõik võimalused kaaskristlastega läbikäimiseks. Ka on igaühel tarvis meeles pidada, millist osa mängib palve kartmatuna püsimisel. Jäädes kartmatuteks, säilitavad kristlased head suhted Jehoova Jumalaga.
Esimese päeva programm lõppes väga õpetliku draamaga Vabastatud edendama õiget kummardamist. See näitas, kuidas tänapäeva perekond sai õppetunni Esralt ja tema 7000-liselt väehulgalt, kes tõid ohvreid, et Jeruusalemma tagasi pöörduda. See aitas igal konvendil viibijal järele uurida oma asjade prioriteetsust ja näha, kuidas ta võiks oma teenistuseesõigusi suurendada. See draama pakkus mõndagi nii vanale kui noorele.
Laupäeva ennelõuna
Pärast muusikaprogrammi, laulu, palvet ja päevateksti arutelu järgnes laupäeva ennelõunases programmis kõnesari pealkirjaga „Vabadus koos vastutusega perekonnaringis”. Esimeses osas „Kuidas isad võivad Jehoovat jäljendada” anti isadele nõu, kuidas nad meie taevast Isa mitmeti jäljendada võivad. Esimene Timoteosele 5:8 nõutakse, et nad hoolitseksid perekonna eest mitte ainult materiaalses, vaid ka vaimses mõttes. Nad jäljendavad Jehoovat, kui nad on oma perekonna head õpetajad ja rakendavad vajaduse korral armastavat distsiplineerimist. Neid punkte selgitasid mitmed intervjuud.
Selle kõnesarja järgmine osa oli „Abielunaise toetav osa”. Alguses rõhutati, et abielunaisel on kristlikus perekonnas tähtis toetaja seisund. Mida see temalt nõuab? Seda, et ta on kohaselt alluv ega avalda kunagi oma mehele survet teha midagi, mida vaid tema, naine, tahab. Tal tuleb hoolega täita oma kohustusi mehe ja laste ees ning ta võib leida tõelist rahuldust sellest, et hoiab kodu puhta ja korras. Ja kristliku teenijana võib tal olla palju võimalusi osaleda põlluteenistuses. Taolise Pühakirjal põhineva nõuande tarkust tõsteti esile ühelt perekonnalt võetud intervjuuga.
Kõnes „Lapsed, kes kuulavad ja õpivad” pöörati tähelepanu noortele. Andes oma lastele ettevalmistuse kuulamiseks ja õppimiseks, toovad vanemad au Jehoovale ning ilmutavad armastust oma vaimsete vendade ja omaenda järeltulijate vastu. Vanemate ja laste vahel on tihe side, kui nad väärtuslikku aega üheskoos veedavad. Vanemad peavad olema valmis vastama oma laste küsimustele ja virgutama nende teadmisjanu. Jällegi näitasid intervjuud, kuidas seda võidakse teha.
Järgmisena anti head nõu: „Jää vabaks, et teenida Jehoovat”. Kuidas seda tehakse? Jäädes vabaks ilmalikest karjääritaotlustest, aeganõudvatest harrastustest ja materialistlikest eesmärkidest. Jeesus ja apostel Paulus andsid meile hea eeskuju, olles ennastohverdavad. Jehoova rahvas peab hoidma silma selgena, suunatud Kuningriigi huvidele. Materiaalsete asjade hankimisel on targem teha sääste praegu ja osta hiljem, kui osta praegu ja maksta hiljem. Noored peavad olema valvel, et mitte unistada seksuaalsetest lõbudest ja ilmalikest karjääridest. Intervjuu vallalise pioneeriga näitas, millised õnnistused tulenevad sellest, et inimene jääb vabaks, et teenida Jehoovat.
Laupäeva ennelõunane programm lõppes kõnega „Astu Jumala vabadusse pühendumise ja ristimisega”. Ristimiskandidaatidele tuletati meelde, et kuigi Aadama mäss tõukas loodu orjusesse, avas Jeesus Kristus, vägev Vabastaja, oma ohvriga tee vabadusse. Kõneleja näitas, mida hõlmab vabanemine Jumala tahte täitmiseks, ja tõstis esile kohustusi ja õnnistusi, mis saavad osaks neile, keda ristitakse.
Laupäeva pärastlõuna
Laupäeva pärastlõunane programm algas südant läbiuuriva küsimusega „Kelle kasu sa otsid?” Maailm peegeldab omakasupüüdlikku Kuradi vaimu. Kuid kristlased peavad järgima Jeesus Kristuse ennastohverdavat vaimu. Millise eeskuju ta küll jättis! Ta loobus taevasest auhiilgusest ja ohverdas seejärel oma inimelu meie kasuks. Väljakutsed seoses sellega, kelle kasu me otsime, kerkivad esile, kui tekivad kristlastevahelised arusaamatused seoses äri- või rahaasjadega, kui põrkuvad kokku erinevad isiksused ja nii edasi. Taolised asjad panevad kristliku armastuse katsele. Kuid otsides teiste kasu, tõdeb inimene kindlasti, et andmisega kaasneb suurem õnnistus, ja tal on Jehoova heakskiit.
Siis järgnes eelnevaga lähedalt seotud teema „Vaimse nõrkuse äratundmine ja sellest võitusaamine”. See kõne rõhutas vajadust ära tunda vaimse nõrkuse tunnuseid ja seejärel tegutseda otsustavalt Saatanast ja tema püünistest jagusaamiseks. Jehoova sulased peavad arendama sügavat armastust tema vastu ja viha selle vastu, mis on kuri. See nõuab, et nad tulevad Jehoova tundmisele regulaarse sihikindla isikliku ja perekondliku piibliuurimise läbi. Nad peavad hoiduma kõigist meelelahutusvormidest, mis ülistavad vägivalda ja seksuaalset ebamoraalsust. (Efeslastele 5:3—5) Regulaarne palve ja koosolekutel viibimine on samuti põhiline, et olla edukas vaimsetest nõrkustest jagusaamisel.
Kõne pealkirjaga „Kas abielu on õnne võti?” põhjustas ehk enam arutelu kui ükski teine sel konvendil esitatud kõne. Mõtlevad ju paljud noored nõnda! Kuid kõneleja tegi selgeks, et on olemas lugematul hulgal ustavaid vaimoleseid, kes on õnnelikud, kuigi nad pole abielus, samuti nagu paljud pühendunud kristlased on väga õnnelikud, kuigi nad pole ikestanud end abieluga. Pealegi pole paljud abielupaarid õnnelikud, nagu kõrge abielulahutuste protsent seda näitab. Kui vaid mõelda paljudele õnnistustele, mida kõik pühendunud kristlased naudivad, võib mõista, et abielu, kuigi see võib olla õnnistuseks, ei ole õnne võti.
Sellele järgnes kõnesari „Kristlik vabadus meie päevil”. Esimene kõneleja arutles teemal „Meie kristliku vabaduse tahud”. Need sisaldavad vabadust taolistest valereligiooni õpetustest nagu kolmainsus, inimhinge surematus ja igavene piin. Siis on veel vabadus patu orjaikkest. Kuigi kristlased on ebatäiuslikud, on nad vabad taolistest harjumustest nagu suitsetamine, hasartmängude mängimine, joomarlus ja seksuaalne ebamoraalsus. Lisaks on nad vabad lootusetusest, sest neil on lootus Paradiisile, mis ajendab neid sellest teistele rääkima.
Järgmine kõneleja esitas küsimuse: „Kas sa isiklikult pead seda kristlikku vabadust kalliks?” Kalliks pidamine tähendab hinnaliseks pidamist, millegi eest hoolitsemist. Et seda teha, peab Jumala sulane olema valvel, et teda ei ahvatletaks astuma üle kristliku vabaduse piiridest. Maailma vabadus on petlik vale, sest selle tagajärg on patu ja kõlbelise laostumise orjus.
Selle kõnesarja viimane kõneleja rääkis teemal „Vabaduse armastajad, jääge kindlalt püsima”. Et kindlalt püsima jääda, peavad kristlased olema tihedalt seotud oma taevaste vanematega, Jehoova ja tema naisesarnase organisatsiooniga. Jehoova rahvas ei või lubada, et ärataganejate propaganda nad kõrvale kallutab; nad peavad seisma vastu neile, kes tulevad välja amoraalsete ettepanekutega. Et jääda kindlalt püsima Jumala vabadusse, peavad kristlased „elama Vaimus”. — Galaatlastele 5:25.
Selle päeva lõpukõne pakkus tõelist rõõmu. Kõne pealkiri oli „Suurim inimene, kes kunagi elanud”. Jeesus Kristus oli suurim inimene, sest tema avaldas inimkonnale jõulisemat mõju kui kõik armeed, laevastikud, parlamendid ja kuningad kokku. Ta oli Jumala Poeg, kes oli taevas enne maa peale tulekut. Selles, mida Jeesus rääkis ja õpetas, ning kuidas ta elas, jäljendas ta oma taevast Isa nõnda hästi, et võis öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa.” (Johannese 14:9) Kui hästi küll Jeesus näitas, et „Jumal on armastus”! (1. Johannese 4:8) Käsitlenud laialdaselt Jeesuse omadusi, märkis kõneleja, et alates 1985. aasta aprillist on Vahitornis avaldatud artiklisari pealkirjaga „Jeesuse elu ja teenimine”. Vastuseks arvukatele palvetele andis Ühing nüüd välja uue raamatu The Greatest Man Who Ever Lived (Suurim inimene, kes kunagi elanud). Selles on 133 peatükki ja see on trükitud värvilisena. Selle sarja materjal on redigeeritud ja paigutatud kogumikuna raamatu 448 leheküljele. See konvendipäev lõppes tõepoolest eriti ülevas meeleolus!
Pühapäeva ennelõuna
Pühapäeva hommikuses programmis esitati kõnesari „Teenimine inimeste püüdjatena”. Kõne „Kalapüük — sõnasõnaline ja sümboolne” rajas aluse järgmistele kõnedele. Kõneleja näitas, et pärast seda, kui Jeesus oli andnud kalameestele imelise kalasaagi, kutsus ta neid saama inimeste püüdjateks. Jeesus valmistas mõningat aega oma jüngreid ette saama inimeste püüdjateks ja alates m.a.j. 33. aasta nelipühist aitasid nad edukalt arvukal hulgal meestel ja naistel jüngriteks saada.
Järgmine kõneleja käsitles tähendamissõna noodast, mis on kirjas Matteuse 13:47—50. Ta näitas, et sümboolne noot hõlmas nii võitud kristlasi kui ka ristiusumaailma, kes tegi tööd Piibli tõlkimisel, väljaandmisel ja levitamisel, kuigi need jõupingutused kogusid kokku hiigelhulga kõlbmatuid kalu. Eriti aastast 1919 on toimunud eraldamistöö, kusjuures kõlbmatud on minema visatud, samal ajal kui kõlblikud kalad on kogutud astjasarnastesse kogudustesse, mis on aidanud tõelisi kristlasi Jumala teenimiseks kaitsta ja säilitada.
Kolmas kõne „Inimeste püüdmine ülemaailmsetes vetes” rõhutas kõigi pühendunud kristlaste kohustust osaleda ülemaailmses kalastustöös. Praegu võtab enam kui 200 maal üle 4000000 inimese sellest tööst osa ja viimastel aastatel on aastas ristitud üle 230000 inimese. Kogu Jehoova rahvale soovitati tungivalt oma kalastusoskusi parandada ja intervjueeriti mitmeid eriti edukaid „kalamehi”.
Järgnevas kõnes, mille pealkiri oli „Valvake lõpuajal”, loendas kõneleja seitset abinõud, mis aitavad Jumala rahval valvel olla: võitlemine kõrvalekallutavate teguritega, palvetamine, selle süsteemi lõpu kohta käiva hoiatuse kuulutamine, Jehoova organisatsioonist kinnihoidmine, enese läbiuurimine, täitunud prohvetiennustuste üle mõtisklemine ja selle meelespidamine, et nende pääste on lähemal kui siis, kui nad said usklikeks.
Hommikune programm lõppes aruteluga „Kes pääseb ’viletsuse ajal’?” Kõneleja näitas, kuidas Joeli prohvetiennustus apostlite ajal osaliselt täitus, täitub edasiselt praegu ja täitub täielikult lähitulevikus.
Pühapäeva pärastlõuna
Pärastlõunane programm algas avaliku kõnega „Tervitage Jumala uut vabaduse maailma!” See kõne jätkas konvendi vabaduse teemat. Tõsteti esile, et Jumala Sõna ennustab uut maailma, kus inimesed on vabad valereligiooni, poliitiliste, majanduslike ja rassiliste elementide poolt avaldatavast survest. Vabanetakse ka patust ja surmast. Taastatakse täiuslik tervis, nii et inimesed on võimelised elama paradiislikul maal igaveses õnnes. Seega on õigluse armastajatel täielik põhjus ülistada uue maailma Valmistajat hüüdega: „Täname sind, Jehoova, et lõpuks on meil tõeline vabadus!”
Avalikule kõnele järgnes midagi uut piirkonnakonventide jaoks — selle nädala Vahitorni õppetüki arutelu. Seejärel konvent lõppes innustava kõne ja manitsusega „Vabaduse armastajad, liikuge pidevalt edasi”. Kõneleja käsitles lühidalt konvendi vabaduse teema tähtsamaid punkte. Ta rõhutas, kui õnnelik on Jumala rahvas tänu oma vabadusele, loetles, millisel viisil on kristlased teinud edusamme, ja soovitas neil tungivalt ühiselt edasi liikuda, et lõigata edasisi õnnistusi. Ta lõpetas sõnadega: „Kui me nõnda teeme, õnnistagu Jehoova jätkuvalt meid kõiki, nii et võime vabaduse armastajatena pidevalt edasi liikuda.”
„On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla — mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest — ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.” — Roomlastele 8:20, 21.
[Pildid lk 25]
Tšehhoslovakkia Praha konvendi noor delegaat
[Pildid lk 26]
1. Tšehhoslovakkias Prahas suunduvad kandidaadid ristimispaiga poole
2. Eestis Tallinnas ristitakse uus Jehoova tunnistaja
3. Siberis Usolje-Sibirskojes tunnevad konvendil viibijad rõõmu uuest väljaandest
4. Praha konvendil antakse välja tšehhi- ja slovakikeelne „Pühakirja uue maailma tõlge”