Pühakujude austamist puudutav vaidlusküsimus
KUSKIL Poolas on üks mees peaaegu valmis teele asuma. Siiski peab ta hoolitsema ühe tähtsa üksikasja eest. Ta põlvitab Jeesuse pühakuju ees, annab ohvrianni ja palub kaitset oma reisile.
Tuhandete kilomeetrite kaugusel Tais Bangkokis võid olla tunnistajaks budistlike pühade iga-aastase tsükli esimesele pühale, mida peetakse kevadel. Pühade ajal kantakse tänavatel Buda kujusid.
Sa ilmselt tead, et pühakujude austamine, nagu just äsja kirjeldatud, on laialt levinud. Sõnasõnaliselt miljardid inimesed kummarduvad pühakujude ees. Aastatuhandeid on pühakujusid vaadeldud kui tähtsat Jumalale lähenemise vahendit.
Mida sina arvad pühakujude tarvitamisest kummardamisel? Kas pühakujude austamine on õige või väär? Mida Jumal sellest arvab? Kas on mingit tõendit, et ta sellise kummardamise vastu võtab? Võib-olla sina isiklikult pole sellistele küsimustele kunagi suurt tähtsust omistanud. Aga kui sa hindad oma suhteid Jumalaga, siis on sul tarvis neile vastus leida.
Peab tunnistama, et paljude jaoks pole selle küsimuse lahendamine sugugi kerge olnud. Tegelikult on see tuhandete aastate jooksul tekitanud ägedaid vaidlusi ja vahel on need viinud vägivallani. Näiteks 1513. aastal e.m.a. hävitas heebrealaste juht Mooses kullast vasikakuju ja hukkas mõõgaga ligikaudu 3000 meest, kes seda austasid. — 2. Moosese 32. peatükk.
Juudid ei olnud ainukesed, kes seisid religioossete pühakujude tarvitamisele kindlalt vastu. Muistsed ilmalikud ajaloolased on säilitanud legendi Takhmūrūpist, Pärsia valitsejast, kes, nagu öeldakse, korraldas laiaulatuslikke pühakujude austamise vastaseid kampaaniaid sadu aastaid enne Moosest. Hiinas olevat üks ammune kuningas korraldanud sõjaväerünnaku mitmesuguste jumalakujude vastu. Pärast pühakujude hävitamist kuulutas ta savist tehtud jumalate austamise rumaluseks. Hiljem, kui Muhamed oli veel laps, oli araablasi, kes seisid vastu pühakujude tarvitamisele kummardamisel. Nende mõju Muhamedile andis hilisematel aastatel oma osa tema suhtumisse ebajumalakummardamisse. Koraanis õpetab Muhamed, et ebajumalakummardamine on andestamatu patt, et ebajumalakummardajate eest ei tohi palvetada ja et abielu ebajumalakummardajatega on keelatud.
Isegi ristiusumaailma teise, kolmanda, neljanda ja viienda sajandi silmapaistvad isikud, nagu Irenaeus, Origenes, Eusebios Caesareast, Epiphanios ja Augustinus, seisid vastu pühakujude tarvitamisele kummardamises. Umbes neljanda sajandi algul m.a.j. formuleeris grupp piiskoppe Hispaanias Elviras pühakujude austamise vastu mitmeid tähtsaid resolutsioone. Selle kuulsa Elvira kirikukogu tulemuseks oli pühakujude keelustamine kirikutes ja mitmete karmide sanktsioonide kehtestamine pühakujude kummardajate vastu.
Ikonoklastid
Need sündmused sillutasid teed ühele ajaloo suurimale vaidlusküsimusele: ikonoklastilisele vaidlusküsimusele kaheksandal ja üheksandal sajandil. Üks ajaloolane ütleb, et seda „teravat vaidlusküsimust arutati poolteist sajandit ning see põhjustas kirjeldamatuid kannatusi” ja et see oli „üks Ida ja Lääne impeeriumi vahelise lõhenemise otsene põhjus”.
Sõna „ikonoklast” tuleneb kreeka sõnast eikon, mis tähendab „pühakuju”, ja klastes, mis tähendab „lõhkuja”. Vastavalt oma nimele see pühakujude vastane liikumine eemaldas ja hävitas pühakujusid kogu Euroopas. Et kaotada ära komme pühakujusid kummardamisel kasutada, kehtestati mitmeid pühakujude vastaseid seadusi. Pühakujude austamisest sai tuline poliitiline vaidlusküsimus, mis tõukas imperaatorid ja paavstid, kindralid ja piiskopid tõelisse teoloogiasõtta.
Ja see oli enam kui vaid sõnasõda. McClintocki ja Strongi entsüklopeedia Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature ütleb, et pärast seda, kui imperaator Leo III andis välja edikti pühakujude tarvitamise vastu kirikutes, inimesed „tõusid massiliselt edikti vastu üles, ja vägivallarahutused, eriti Konstantinoopolis”, said igapäevasündmusteks. Kokkupõrked imperaatori jõudude ja rahva vahel põhjustasid hukkamisi ja veresaunu. Munki kiusati julmalt taga. Sadu aastaid hiljem, 16. sajandil, leidis Šveitsis Zürichis aset mitu avalikku vaidlust kirikutes pühakujude kasutamise küsimuses. Selle tulemusena astus jõusse määrus, mis nõudis kõigi pühakujude eemaldamist kirikutest. Mõningaid reformaatoreid on ära märgitud nende tugeva ja sageli vägivaldse hukkamõistu tõttu pühakujude kummardamise suhtes.
Isegi tänapäeval on nüüdisaegsete teoloogide vahel suured lahkhelid selles, kas kasutada pühakujusid kummardamise juures. Järgmine artikkel aitab sul kaaluda, kas pühakujud suudavad tõesti aidata inimesel Jumalale läheneda.