Tere tulemast „Valgusekandjate” piirkonnakonventidele
KÕIGE esimesel loomispäeval loodi valgus, mida võis maa pealt näha. Me loeme, et Jehoova Jumal ütles: „Saagu valgus!” „Ja valgus sai.” (1. Moosese 1:3) See on kooskõlas sellega, mida apostel Johannes kirjutas: „Jumal on valgus ja temas ei ole mingit pimedust.” — 1. Johannese 1:5.
Kuna Jumala Poeg on ühtsuses oma Isaga, pole üllatav, et Jeesus ütles kord: „Ma [olen] maailma valgus!” (Johannese 9:5) Me võime tulla pimedusest valguse kätte usu läbi Jehoova Jumalasse ja tema Poega. Jeesus tunnistas samuti: „Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse ei jääks pimedusse.” (Johannese 12:46) Jeesus Kristus ütles niisiis õigesti oma tõeliste järelkäijate kohta: „Teie olete maailma valgus. . . . Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.” — Matteuse 5:14, 16.
Milline õnnistus on see, et meil on tõde, arusaamine Jumala Sõnast, mida on selgitanud „ustav ja mõistlik ori”! (Matteuse 24:45—47, NW) Meid ei vii enam eksitusse usk Kolmainsusse; meid ei aja enam segadusse see, miks kõikväeline ja armastav Jumal lubab kurjust ja vägivalda; meil ei ole enam kahtlusi seoses surnute olukorraga. Valgus on andnud meile lootuse, Kuningriigi lootuse. See on ilmutanud meile, kui imepärane Jumal on Looja. Tõevalgus on andnud meie elule eesmärgi teenida kõigepealt eesmärki, milleks meid algselt loodi — austada Jehoova Jumalat, meie Valmistajat. Me teeme seda, kui oleme valgusekandjad. Valgusekandjaks olemine on suur au ja eesõigus, kuid see on ka tõsine vastutus. Et seda kohustust õigesti hinnata, on meil vaja ära kasutada kogu abi, mida Jehoova annab. Niisiis, kui sobiv on, et meie 1992. aasta piirkonnakonvente nimetatakse „Valgusekandjate” piirkonnakonventideks!
Et suurendada oma võimeid ja selle osa hindamist, mis meil kui valgusekandjatel on, soovime osa võtta vähemalt ühest neist konventidest, olla kohal alguslaulust kuni lõpupalveni. Ja me soovime pöörata suurt tähelepanu kõigele, mida lavalt öeldakse, olgu see siis kõned, intervjuud, kogemused või draama. Märkmete tegemise abil me mitte ainult ei värskenda hiljem oma mälu, vaid see aitab meil keskenduda sellele, mida parajasti esitatakse. Jah, kogu konvendiprogrammi jooksul me soovime ’pöörata tähelepanu sellele, kuidas me kuulame’. — Luuka 8:18, NW.