Vaateid Tõotatud Maalt

Kui sööd toitu, sööd leiba

KUI Jeesus ja ta jüngrid kord ühes majas olid, „ei saanud nad leibagi võtta, sest hulk rahvast oli kokku tulnud. (Markuse 3:20) Ühel teisel korral läks Jeesus variseri majja, et ’leiba võtta’. (Luuka 14:1) Mida selle all mõeldi?

Tõenäoliselt mõtlesidki vanaaja iisraellased leivale, sest nii heebrea- kui ka kreekakeelsed väljendused söömise kohta tähendavad sõnasõnaliselt „leiba sööma”. See on mõistetav, kuna nisust või odrast valmistatud leib oli nende toidu peamine koostisosa.

Tänapäeval arvavad paljud inimesed, et heebrea patriarhid olid karjased ja Jeesuse jüngrid kalamehed. Mõnedel neist oli tõepoolest taoline eluviis, kuid kindlasti mitte kõigil. Paljude elus oli nisul keskne koht. Ilmselt oli see teatud ajal nõnda Iisaki ja Jaakobiga, nagu me võime järeldada 1. Moosese 26:12; 27:37 ja 37:7. Kuna põlluharimine oli Jeesuse ajal Galileas peamine tegevusala, kas võisid mõned, kellest said apostlid, olla nisukasvatajad?

See võimalus on olemas, sest nisukasvatamine oli Tõotatud Maal laialt levinud, ja Piiblis on selle kohta hulgaliselt viiteid. (5. Moosese 8:7—9; 1. Saamueli 6:13) Mis sellega seotud oli?

Pärast seda, kui varased oktoobri- ja novembrivihmad pinnase pehmeks olid teinud, kündis nisukasvataja maad ja külvas seejärel seemne. Hilised vihmad aitasid viljal kasvada ja seejärel aprillis ja mais enne suvekuumust kuldseks küpseda. Nisulõikus oli nii üldtuntud, et selle põhjal teati, millisest aastaajast on jutt. (1. Moosese 30:14; Kohtumõistjate 15:1) Kas sa võid kindlaks määrata aastaaja, mil vasakpoolne foto on tehtud?a Ja millisel aastaajal katkusid Jeesuse jüngrid küpsemata viljapäid? — Matteuse 12:1.

Nisulõikus tähendas põllumeestele hulgaliselt tööd. Viljakoristajad lõikasid kõrred sirbiga maha ja sidusid need vihkudesse, nagu alumisel pildil näha. Muidugi võisid mõned kõrred lõikamata jääda ja maha pudeneda, mistõttu Rutt võis edukalt viljapäid noppida. (Rutt 2:2, 7, 23; Markuse 4:28, 29) Järgmisena viidi nisuvihud rehealusesse, nagu näiteks sellisesse, milline oli Araunal. Mis seal toimus? Piibel mainib „pahmaregesid ja veiste ikkeid”. (2. Saamueli 24:18—22; 1. Ajaraamat 21:23) Viljavihud laotati laiali tasasele kivipõrandale või sõtkutud mullale. Härg või mõni muu loom käis aina ringi ja sõtkus nisu. Loom võis vedada puurege, mis aitas kõrsi purustada ja terasid eraldada. — Jesaja 41:15.

Seejärel oli nisu valmis tuulamiseks, mida tehti, loopides seda viskelabida või hanguga õhku, nagu seda ülal näha võib. (Matteuse 3:12) Põllumees võis tuulata õhtuti, mil kerge tuul aganad (terade kestad) minema viis ja kõrred eemale kandis. Kui vili oli kokku kogutud ja sõelutud, et väikesed kivid eemaldada, oli see valmis aita panemiseks — või selleks, et valmistada sellest peatoidust leiba. — Matteuse 6:11.

Kui sa oleksid majaemand ja leivaküpsetamine oleks sinu ülesanne, kasutaksid sa iga päev uhmrit ja nuia, et terad jahuks, võib-olla võrdlemisi jämedaks nisujahuks, jahvatada. Võib-olla jahvataksid sa „peent jahu”, sellist, mida Saara materialiseerunud inglitele „kookide” valmistamiseks kasutas ja mida iisraellased ohverdasid roaohvritena Jehoovale. (1. Moosese 18:6, NW; 2. Moosese 29:2; 3. Moosese 2:1—5; 4. Moosese 28:12) Saara niisutas nisujahu veega ja sõtkus sellest taigna.

Alumisel pildil võid sa näha taignakuule ja üht lapikut õhukest leiba, mis laialilaotatult küpsetamist ootab. Taolisi suuri ümmargusi kakkusid võidi küpsetada kividel või rauast küpsetusplaatidel, nagu naine pildil parajasti teeb. Kas aitab see sul ette kujutada, mida Saara inglitest külaliste heaks järgnevalt tegi ja mida Loti perekond veidi hiljem tegi? Me loeme: „[Inglid] põikasid tema juurde ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile söömaaja, küpsetas hapnemata leibu ja nad sõid.” — 1. Moosese 19:3.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 24]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildi allikaviide lk 24]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildi allikaviide lk 25]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildi allikaviide lk 25]

Garo Nalbandian