Lugejate küsimusi
Milline vastutus on kristlastel seoses meie elukeskkonna — maa, mere ja õhu — saastamise vähendamisega?
Jehoova tunnistajatena tunneme sügavat muret paljude ökoloogiliste probleemide pärast, mis meie maist kodu praegu mõjutavad. Me mõistame paremini kui enamik inimestest, et maa loodi puhtaks tervislikuks koduks täiuslikule inimperele. (1. Moosese 1:31; 2:15—17; Jesaja 45:18) Samuti on meil Jumala kinnitus, et ta tahab „hävitada need, kes hävitavad maad”. (Ilmutuse 11:18) Seega on õige teha tasakaalustatud mõistlikke pingutusi, hoidumaks asjatult suurendamast meie planeedi jätkuvat saastamist inimese poolt. Pane siiski tähele sõna „mõistlik”. Ka see on vastavalt Pühakirjale kohane, et me ei lubaks ökoloogilistel küsimustel ja sellega seonduval tegevusel saada meid rõhuvaks mureks.
Isegi inimese normaalne elutegevus tekitab jäätmeid. Näiteks toiduainete kasvatamine, töötlemine ja söömine tekitab tihti jäätmeid, kuigi enamik sellest võib olla bioloogiliselt lagundatav. (Laul 1:4; Luuka 3:17) Küpsetatud kalast eine, mille ülesäratatud Jeesus oma jüngritele valmistas, jättis tõenäoliselt järgi suitsu, tuhka ja kalaluude jäätmeid. (Johannese 21:9—13) Kuid maa elus ja eluta süsteemid ehk ringkäigud on kavandatud kõige selle omastamiseks.
Jumala rahvas ei peaks ökoloogia valdkonda puudutavaid asju tähelepanuta jätma. Jehoova nõudis, et ta muistne rahvas võtaks ette samme jäätmete kõrvaldamiseks, ja nendel sammudel oli nii ökoloogiline kui ka sanitaarne tähtsus. (5. Moosese 23:10—15) Ja kuna me teame tema suhtumist nendesse, kes hävitavad maad, ei peaks me kindlasti olema hooletud asjade suhtes, mida me võime elukeskkonna puhtana hoidmiseks teha. Me võime seda näidata prügi või jäätmete, eriti aga mürgiste ainete nõuetekohase äraviskamisega. Me aitame kohusetundlikult kaasa jäätmete taas ringkäiku saatmise püüetele, ja meil on selleks lisapõhjus, kui keiser seda teha käsib. (Roomlastele 13:1, 5) Mõned inimesed leiavad rahuldust teatud lisasammude astumisest, kasutades näiteks bioloogiliselt lagunevaid tooteid nende toodete asemel, mis suurendaksid nii maale kui merepõhja kuhjuvaid jäätmemägesid.
See, mil määral kristlane selles suunas tegutseb, on siiski isiklik asi, juhul kui seda ei nõua seadus. Teabevahendite kaudu on selgelt näha, et ebatäiuslikud inimesed satuvad tihti püünisesse olla äärmuslikud. Kindlasti on kohane Jeesuse nõuanne: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut . . . Miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?” (Matteuse 7:1, 3) Selle meeles pidamine võib aidata meil mitte kaotada silmist teisi tähtsaid tegureid.
Prohvet Jeremija kirjutas: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23) Selle põhimõtte tähele panemata jätmine on seadnud inimese silmitsi „kriitiliste aegadega, millega on raske toime tulla”, nagu on märgitud 2. Timoteosele 3:1—5. (NW) Ja see, mille Jumal on lasknud kirja panna Ilmutuse 11:18, tõestab, et inimpingutused vabastada maa peamistest ökoloogilistest probleemidest, kaasa arvatud saastamine, ei õnnestu täielikult. Siin-seal võib teatud edasiminekut esineda, kuid ainus kestev lahendus nõuab Jumala sekkumist.
Seetõttu koondame oma jõupingutused ja tegutsemisvahendid lahendusele, mille toob Jumal, selle asemel et püüda kõrvaldada pinnapealseid sümptomeid. Selles me järgime Jeesuse eeskuju, kes kulutas suurema osa oma teenimisest ’tõele tunnistust andes’. (Johannese 18:37) Selle asemel et toita tervet maailma või vabastada seda laialtlevinud ühiskondlikest tõbedest — kaasa arvatud saastamine — osutas Jeesus inimkonda vaevavate probleemide täielikule lahendusele. — Johannese 6:10—15; 18:36.
Samal ajal kui armastus kaasinimeste vastu ajendab meid vältima maa, atmosfääri või veevarude tarbetut saastamist, jätkame me tõele tunnistuse andmist. See hõlmab inimestele õpetamist, kuidas rakendada Piibli tõde ja vältida selle kaudu oma keha hävitamist tubaka, liigse alkoholi või kahjulike narkootikumidega. Miljonid uued inimesed, kes saavad jüngriteks, õpivad pidama puhtust ja arvestama teistega. Niisiis on kuulutustöö andnud sõnasõnalise osa tänapäeval üldlevinud saastusprobleemi vähendamiseks. Kuid veelgi tähtsam on see, et kristlikud jüngrid püüavad nüüd muuta oma isiksust ja harjumusi, nii et nad oleksid kõlblikud pääsema puhtasse Paradiisi maa peal, mille Jumal peatselt oma tõelistele kummardajatele annab.