Mis on halba rahaarmastuses?

PAULIL ja Maryl oli selvekauplus ühes vaeses Aafrika ühiskonnas.a Tehes päevad ja ööd ränka tööd, teenisid nad palju raha. Peagi võis Mary tunda uhkust suure uue maja üle, mis oli täis luksuslikku mööblit. Paul aga sõitis ringi luksusautoga.

Ühel päeval pöördus Pauli poole valitsusvastane rühmitus. Nad nõudsid: „Me tahame, et teie äri teeks igal kuul meie ürituse toetuseks annetuse [100 dollarit].” Soovimata poliitilises võitluses osaleda, keeldusid Paul ja Mary julgelt. Neutraalse hoiaku tõttu kahtlustati neid finantsabi saamises valitsuselt. Ühel nädalavahetusel, kui Paul ja Mary olid linnast ära, rüüstati nende kauplus ning nende auto ja kena maja süüdati põlema.

See on tõepoolest kurb lugu, kuid mida me võime sellest õppida? Paljusid, kes on rikkaks saamise nimel ränka tööd teinud, pole ehk tabanud viletsus, mis oleks neilt nende rikkuse röövinud, kuid mida võib öelda tuleviku kohta? Miks ütleb Piibel, et „kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse”? — 1. Timoteosele 6:9.

Tasakaalukas vaade rahale

Vastavalt Piiblile peab tõeline kristlane hoolitsema temast sõltuvate perekonnaliikmete materiaalsete vajaduste eest. Olud, nagu tööpuudus või terviseprobleemid, võivad mõnikord selle raskeks teha. Teisest küljest, kristlane, kes tahtlikult jätab hooletusse oma perekonna eest hoolitsemise, „on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu”. — 1. Timoteosele 5:8.

Mõningates külaühiskondades elatuvad inimesed maast, kasvatades ise toiduks vajalikku ja pidades karja. Mõned kasutavad harva raha ning hangivad eluks hädavajalikke asju kaupu ja teenuseid vahetades. Ent levinuim viis, kuidas leivateenijad oma perekonna eest hoolitsevad, on mingis ametis olemine ja vastutasuks palga saamine. Nad kasutavad teenitud raha toidu ja muude kaupade ostmiseks, mis on vajalikud nende perekonna heaoluks. Lisaks võib arukalt säästetud raha pakkuda rasketel või viletsuse aegadel teatud määral kaitset. Näiteks võidakse seda kasutada ravimite ostmiseks või vajalike koduste remonttööde tegemiseks. Seepärast tõdeb Piibel realistlikult, et ’raha pakub varju’ ja et „raha eest saab kõike”. — Koguja 7:12; 10:19.

Kuna raha saadab nii palju korda, on oht arendada ebarealistlik vaade selle võimu suhtes. Kristlane peab olema teadlik selle piiratud võimalustest, võrreldes muude palju tähtsamate asjadega. Näiteks võrdleb Piibel raha väärtust Jumala tarkusega, öeldes: „Tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!” (Koguja 7:12) Mil viisil on Jumala tarkus kasulikum kui raha?

Mineviku õppetund

Jeruusalemmas aastal 66 m.a.j. asetleidnud sündmused näitavad piltlikult, millised eelised on Jumala tarkusel, võrreldes rahaga. Pärast sissetunginud Rooma vägede tagasitõrjumist uskusid juudid Jeruusalemmas ilmselt, et äriväljavaated on nüüd head. Tõepoolest, nad hakkasid oma äsjasaadud vabaduse auks omaenda raha müntima. Nende müntidele olid vermitud taolised heebreakeelsed väljendused nagu: „Siioni vabaduse eest” ja „Püha Jeruusalemm”. Igal uuel aastal andsid nad välja uued mündid pealdistega „aasta kaks”, „aasta kolm” ja „aasta neli”. Arheoloogid on välja kaevanud isegi mõningad haruldased mündid pealdisega „aasta viis”, mis langeb kokku aastaga 70 m.a.j. Kas juudi kristlased vaatasid uuele juudi rahale kui kestva vabaduse seadusjõulisele sümbolile?

Ei vaadanud. Sest nad pidasid meeles oma Isanda tarkusesõnu. Jeesus oli ennustanud Rooma kallaletungi, mis leidis aset aastal 66 m.a.j. Ta oli andnud oma järelkäijatele nõu, et kui see toimub, peaksid nad ’Jeruusalemmast välja minema’. (Luuka 21:20—22) Ajalugu annab tunnistust, et juudi kristlased just nõnda tegidki. Ilmselt olid nad Jeruusalemmast lahkumise tõttu valmis maha jätma kinnisvara, varanduse ja ärivõimalused. Neli aastat hiljem pöördusid Rooma väed tagasi ja piirasid linna sisse.

„Linnas oli suurel hulgal kulda,” kirjutas pealtnägija, ajaloolane Josephus. Kuid hiigelhulgal raha ei suutnud päästa Jeruusalemma nälja käest, mis aina „tugevnes” ja „hävitas terved pered ja suguvõsad”. Mõned elanikud neelasid alla kuldmünte ja püüdsid linnast põgeneda. Kuid nende vaenlased tapsid nad ja lõikasid nende kõhu lõhki, et raha kätte saada. Josephus selgitab: „Rikastele oli nii linna jääda kui ka linnast põgeneda ohtlik; paljud tapeti raha pärast ettekäändel, et see inimene on desertöör.”

Jeruusalemm hävitati vähem kui kuus kuud pärast sissepiiramist, ja üle miljoni selle elaniku suri nälja, epideemiate ja mõõga läbi. Rahaarmastus oli paljusid pimestanud, tõugates nad hävingusse ja laostumisse, samal ajal kui tarkusesõnade ellurakendamine võimaldas juudi kristlastel pääseda.

See polnud ainuke kord ajaloos, kui raha inimesed kriisiajal hätta jättis. Milline julm isand võib rahaarmastus olla! (Matteuse 6:24) Lisaks võib see ka praegu sinult õnne röövida.

Rõõmud, mida raha eest osta ei saa

Kinnismõte rikkaks saada võib inimest pimestada paljude rõõmude suhtes, mis ei nõua hulgaliselt raha. Mõtle näiteks õnnelikele perekonnasuhetele, tõelistele sõpradele, loodusimedele, toredale päikeseloojangule, vägevale äikesetormile, tähistaevale, kentsakatele loomadele või rikkumata metsa lilledele ja puudele.

Tõsi küll, mõningatel rikastel inimestel on rohkem aega ülalmainitud rõõmude nautimiseks, kuid enamik neist on erakordselt hõivatud, püüdes oma rikkust kas säilitada või suurendada. Nii kummaline kui see ka on, õnn hiilib tihti mööda isegi neist, kellel on jõudeaega. See paneb kaasaegseid teadlasi imestama. „Kuidas seletada tõsiasja, et midagi, mida nii paljud inimesed ihaldavad ja mis usutakse olevat omamoodi imerohi, toob siis, kui see käes on, kaasa tagajärjed, mis ulatuvad pettumusest traumadeni?” küsib Thomas Wiseman oma raamatus The Money Motive—A Study of an Obsession (Rahamotiiv — kinnismõtte uurimus).

Rikkalt inimeselt võib õnne röövida see, et tal on raske aru saada, kes on ta tõelised sõbrad. Rikas kuningas Saalomon koges, et „kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju”. (Koguja 5:10) Lisaks valmistab paljudele rikastele inimestele sügavat muret püüd säilitada või suurendada oma rikkust. Tihti röövib see neilt rahuliku une. Piibel selgitab: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” — Koguja 5:11.

Rahaarmastus võib kahjustada perekonnasuhteid ja sõpradevahelisi suhteid, sest see võib saata inimese kiusatusse tegutseda ebaausalt ja kuritegelikult. Rahaarmastajad pöörduvad tihti hasartmängude juurde. On kurb, et iha järjekordse hasartmängukogemuse järele tõukab paljud võlgadesse. Üks Lõuna-Aafrika psühhiaater ütles: „Selleks ajaks, kui nad [kirglikud hasartmängijad] minu juurde tulevad, on nad jõudnud juba punkti, kust pole tagasipöördumist: nad on kaotanud töökoha, äri, kodu, ja nende perekond on nad tihti hüljanud.” Kui õige on Piibli hoiatus: „Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta!” — Õpetussõnad 28:20.

’Rikkus saab enesele tiivad ja lendab taeva poole’

Teine põhjus, miks rahaarmastus on nii ohtlik, on see, et inimvalitsused on osutunud võimetuks täiel määral koostööd tegema või raha rahvusvahelist püsiväärtust tagama; samuti pole nad olnud võimelised ära hoidma majanduslikku langust, majanduslikku surutist ja börsikrahhe. Ka pettused, vargused ja inflatsioon rõhutavad inspireeritud sõnade tõepärasust: „Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: kui lased oma pilgu lennata selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!” — Õpetussõnad 23:4, 5.

Inflatsioon. Kindlasti ei vaeva see probleem ainult vaeseid maid. Selle sajandi algul tabas galopeeriv inflatsioon Kesk-Euroopa tööstusriike. Näiteks oli Saksa mark enne Esimest maailmasõda umbes võrdne Briti šillingi, Prantsuse frangi ja Itaalia liiriga. Kümne aasta pärast olid šilling, frank ja liir enam-vähem võrdsed 1 000 000 000 000 margaga. Millist mõju avaldab paisuv inflatsioon rikaste ühiskondade inimestele? Adam Fergusson tõdeb oma raamatus When Money Dies (Kui sureb raha): „Kui sellest, mis juhtus 1920-ndate aastate algul juhtivate riikidega, võib teha mingeid järeldusi, siis [rahakriis] päästab valla sellise ahnuse, vägivalla, õnnetu-oleku ja viha, mille aluseks on tihtilugu hirm, et mitte ükski ühiskond ei suuda seda üle elada terve ja muutumatuna.”

Aastal 1923 revalveeris Saksamaa oma raha, kustutades maha 12 nulli, nii et 1 000 000 000 000 endist marka sai äkitselt võrdseks ühe uue margaga. See samm peatas inflatsiooni, kuid tõi kaasa muud kohutavad tagajärjed. Fergusson selgitab: „Raha stabiilsuse taastamine, mis viis tuhanded pankrotti, röövis miljonitelt elatise ja lisaks tappis miljonite lootuse, nõudis kaudselt veelgi kohutavamat hinda, mida kogu maailm maksma pidi.” Ilmselt oli „kohutav hind”, mida autor silmas pidas, natsismi tõus ja Teine maailmasõda.

See, et suured pangaarved on minevikus nii paljusid alt vedanud, peaks olema kainestav hoiatus sel ülemaailmse majandusliku ebastabiilsuse ajajärgul. Jumala Poeg ise hoiatas, et raha kaotab oma väärtuse, mis ka arvukatel kordadel juhtunud on. (Luuka 16:9) Kuid suurim ja laialdasim rahapankrot saabub, kui Jehoova Jumal viib täide kohtuotsuse selle kurja maailma üle. „Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast!” — Õpetussõnad 11:4.

Kui tähtis on seetõttu, et igaüks meist püüaks säilitada õiglast seisundit meie tõeliste Sõprade Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse ees!

Püsiva õnne allikas

Alguses mainitud Paul ja Mary olid Jehoova tunnistajad. Aastaid osalesid nad täisaegses evangeliseerimistöös. Ent nende rikastumissoov oli põhjuseks, et nad lakkasid kristliku koguduse koosolekutel käimast ega rääkinud enam oma usust avalikus teenistuses. Kuid nende silmad läksid lahti. „Nüüd ma mõistan, kui mõttetu oli kulutada kogu oma aeg ja energia millelegi, mis võib mõne minutiga suitsuna hajuda,” ütles Mary pärast seda, kui teda oli röövitud ja ta majja oli sisse tungitud. Õnneks võttis see abielupaar õppust enne, kui oli liiga hilja. Suurim kahju, mida rahaarmastus võib põhjustada, on tõesti selles, et see röövib inimeselt head suhted Jehoova Jumala ja Jeesus Kristusega. Kui meil ei ole neid Sõpru, kas me võime loota elada üle selle kurja maailma lõpp ja saada tõotatud uude õiglasse maailma? — Matteuse 6:19—21, 31—34; 2. Peetruse 3:13.

Niisiis, sõltumata sellest, kas pead end rikkaks või vaeseks, ole valvel rahaarmastuse arendamise suhtes. Tööta hoolsalt, et omandada ja säilitada suurim aare — hea seisund Jehoova Jumala ees. Sa võid seda teha, kui pöörad pidevalt tähelepanu kiireloomulisele kutsele: „Vaim ja pruut ütlevad: ’Tule!’ Ja kes seda kuuleb, öelgu: ’Tule!’ Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” — Ilmutuse 22:17.

[Allmärkus]

[Pildid lk 8, 9]

Juudi ülestõusu ajal münditud metallraha mõlemad küljed pealdisega „aasta kaks”

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.