Miks teenida Jehoovat?
„JEHOOVA päev on lähedal! ’Suur viletsus’ on ligidal, ja kui sa Jumalat ei teeni, siis sa ellu ei jää.” Kui keegi sulle seda ütleks, kuidas sa reageeriksid? — Sefanja 2:2, 3; Matteuse 24: 21.
On tõsi, et me peaksime Jehoova päeva meeles pidama, ning ellujäämine kiireltlähenevas suures viletsuses sõltub tõesti Jumala ustavast teenimisest. Kuid kas peaksid need tõsiasjad olema peamised põhjused, miks me osutame Jehoova Jumalale püha teenistust? Miks sina Jehoovat teenid?
Vajadus õige ajendi järele
Kui inimene ei teeni Jumalat õige ajendiga, võib ta teenimisest loobuda, kui tema ootused teatud aja jooksul täide ei lähe. Näiteks ootasid mõned inimesed, et Jeesus Kristus tuleb tagasi aastal 1843 või 1844, kuid need tähtajad läksid mööda, ilma et nende lootused oleksid täitunud. On huvitav, mida kirjutas selle kohta George Storrs, kes oli ajakirja Bible Examiner väljaandja ning hiljem Charles Taze Russelli, Vahitorni Ühingu esimese presidendi isiklik tuttav. Storrs kirjutas ajakirja Bible Examiner 1846. aasta septembrinumbris:
„Kohustus teenida Jumalat põhineb millelgi palju kõrgemal kui pelgal tõsiasjal, et päev on peaaegu möödas. . . . Reaktsioon, mis vallandub siis, kui aastad 1846 ja 1847 lähevad mööda ilma seda tulemist nägemata, nagu nad võivad minna, saab olema äraarvamatult kohutav. Seda tõestavad kogemused — ma pean silmas aastate 1843 ja 1844 kogemust. Kus on nüüd enamik neist, keda see Issanda tulemise aja karje nende endi väidete kohaselt ’äratas Jumalat teenima’, mida nad pididki tegema? Ja kaja küsib: KUS!!! Vaevalt üht kümnest sellisest inimesest võib praegu näha käimas oma kristliku usutunnistuse vääriliselt. Miks nii? Neid kihutasid tagant väärad ajendid. Nende omakasupüüdlikkus oli põhiline, millele appelleeriti ja mida üles ärgitati. Nad olid täpselt nagu patustaja, kes arvab haigevoodis lamades või tormi ajal merel olles, et surm on lähedal. Kui ta peab surema, saab temast kristlane. Kui ta teaks, et ta ei ole enam ohus, oleks ta täpselt sama ükskõikne nagu alati.”
Teenida õigete ajenditega
Omakasupüüdlikkus ja hirm hävingu ees võivad panna mõningaid inimesi Jehoova tahet pinnapealselt täitma. Teised võivad Paradiisis elamise lootusest nii vaimustuda, et nad teenivad Jumalat ainult sel põhjusel. Aga kui inimesed, keda panevad tegutsema peamiselt sellised ajendid, mõtlevad, et Jehoova päev ja suur viletsus ei olegi nii lähedal, siis ei tahagi nad ehk Jumalat innukalt teenida.
Loomulikult pole see omakasupüüdlik, kui me Jumala tõotuste ja ennustatud õnnistuste üle rõõmu tunneme. Ta tahab, et me oleksime õnnelikud väljavaadete üle, mis meie kui tema Poja Jeesus Kristuse järelkäijate ette on seatud. „Olge rõõmsad lootuses,” ütles apostel Paulus ja lisas: „[Olge] kannatlikud ahastuses, püsivad palves!” (Roomlastele 12:12) Koos palvega aitab „rõõm Jehoovast” meil katsetes vastu pidada ja kannatlikult Jumala tõotuste täitumist oodata. (Nehemja 8:10) Samal ajal on meil Jehoova teenimiseks palju põhjuseid. Millised on mõned neist põhjustest?
Kohustus ja eesõigus
Universumi Suveräänina väärib ja nõuab Jehoova ainulaadset andumist. (2. Moosese 20:4, 5, NW) Nii on igal kristlasel Jumala ees ühesugune kohustus, alaku suur viletsus siis homme, järgmisel aastal või veel hiljem. Ta on kohustatud teenima Jehoovat omakasupüüdmatult, sest ta armastab Jumalat kogu oma südamest, hingest, meelest ja väest. (Markuse 12:30) Mõned algkristlased arvasid, et Jehoova päev on kohe käes, kuid nende ootus ei täitunud ja nad surid seda sündmust nägemata. (1. Tessalooniklastele 5:1—5; 2. Tessalooniklastele 2:1—5) Aga kui need Kristuse võitud järelkäijad olid surmani ustavad, said nad lõpuks tasuks ülesäratamise taevasele elule. — Ilmutuse 2:10.
Jehoova ristitud tunnistajad peaksid teda sellepärast ustavuses teenima, et nad on vabatahtlikult võtnud enda peale kohustuse täita tema tahet. Mõtle vaid! Me võime nagu pühad inglidki täita Universumi Suverääni tahet. (Laul 103:20, 21) Jeesus hindas seda eesõigust nii kõrgelt, et ta ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö.” (Johannese 4:34) Kui meil on samasugune vaim, siis me kuulutame innukalt Jehoova kiitust ja räägime teistele tema eesmärkidest, nagu need Pühakirjas on avaldatud. Sel teel on meil ka eesõigus teisi vaimselt aidata. Ja kindlasti on Jumala tahte täitmine armastusest tema vastu imepärane eesõigus, vaatamata sellele, millal Jehoova päev algab.
Tänulikkus annab ajendid
Tänulikkus Jumala armastuse eest, mis nähtub selles, et ta andis oma Poja lunastusohvriks, peaks samuti ajendama meid Jehoovat teenima. Kunagi me olime Jehoova Jumalast patu tõttu võõrdunud. Kuid Jeesus ütles: „Nõnda on Jumal [inim]maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16) Jehoova ise näitas selles suhtes üles initsiatiivi, nagu Paulus kirjutas: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” (Roomlastele 5:8) Tänulikkus sellise Jumala armastuse väljenduse eest peaks ajendama meid teda kogu südamest teenima.
Hindamine Jehoova vaimsete ja materiaalsete korralduste vastu annab meile veel ühe põhjuse teda ustavalt teenida. Jumala Sõna on kindel juhend, valgus meie jalgteel. Väljaanded, millega meid „ustava ja mõistliku orja” kaudu varustatakse, aitavad meil oma elu Jumala tahtega kooskõlla viia. (Matteuse 24:45—47, NW; Laul 119:105) Ja kuna me otsime esmalt Kuningriiki, hoolitseb Jehoova ka meie materiaalsete vajaduste eest. (Matteuse 6:25—34) Kas sina näitad nende asjade vastu hindamist?
Ka tänulikkus selle eest, et Jumal on vabastanud meid valereligioonist, annab ühe põhjuse Jehoovat ustavalt teenida. Religioosne hoor Suur Babülon „istub suurte vete peal”, mis tähendavad „rahvaid ja rahvahulki ja rahvahõime ja keeli”. (Ilmutuse 17:1, 15) Kuid ta ei istu Jehoova sulaste peal, nii et ta neid religioosselt mõjutaks ja kontrolliks. Näiteks hülgavad nad sellise valereligiooni õpetuse nagu inimhinge surematus. Nad teavad, et inimene loodi „elavaks hingeks”, et surnud „ei tea enam midagi” ja et tulevikus toimub ülesäratamine. (1. Moosese 2:7; Koguja 9:5, 10; Apostlite teod 24:15) Nii ei karda ega kummarda nad surnuid. Kas paneb tänulikkus sellise vaimse vabaduse eest sind seisma vastu ärataganemisele ja hoidma kõvasti kinni Jehoova puhtast kummardamisest? — Johannese 8:32.
Hindamine Jehoova igapäevase toetuse vastu peaks suurendama meie otsustavust teda lojaalselt teenida. Laulik Taavet kuulutas: „Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal.” (Laul 68:20) Ühes teises kohas ütles laulik: „Juhul kui mu oma isa ja mu oma ema mind maha jätaksid, võtaks Jehoova ise mind üles.” (Laul 27:10, NW) Inimene, kes ustavalt Jehoovat teenib, võib tõepoolest oma piltliku koorma, nagu näiteks mured ja katsumused, Jumala peale heita. Kas sina näitad üles hindamist Jehoova lakkamatu toetuse vastu, teenides teda ustavalt? — Laul 145:14.
Ülista Jehoovat ja tema kuningavõimu
Soov ülistada Jehoovat peaks samuti ajendama meid teda teenima. Taevaseid loodolevusi kujutatakse ülistamas Jumalat järgmiste sõnadega: „Sina, meie Issand [„Jehoova”, NW] ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:11) Kuningas Taavet ülistas Jumalat, öeldes: „Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au . . . Sinul, Jehoova, on kuningriik . . . Rikkus ja au tulevad sinult, sina valitsed kõike . . . Meie Jumal, me täname sind, ja ülistame sinu aulist nime!” (1. Ajaraamat 29:10—13) Kas meie ei tunne Jehoova sulastena kohustust teda oma sõnade ja tegudega ülistada, oodates samal ajal tema tõotuste täitumist? — 1. Korintlastele 10:31.
Tugev tung rääkida Jumala Kuningriigist annab veel ühe ajendi Jehoova teenimiseks. Seda tervemeelset ajendit väljendavad hästi lauliku sõnad: „Sind ülistavad, Jehoova, kõik sinu teod, ja sinu vagad tänavad sind! Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest, et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu! Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab igast rahvapõlvest teise!” (Laul 145:10—13) Kuningriigi sõnumi kuulutamine on kristlaste volitus ja kõige tähtsam töö, mida meie päevil tehakse. (Matteuse 24:14; 28:19, 20) Kas sinul on tuline soov kiita Jehoovat ja rääkida teistele tema Kuningriigist?
Jehoova nime pühitsemine ja tema suveräänsuse õigeksmõistmine peaksid olema meie jaoks nii tähtsad, et me soovime teda ustavalt teenida. Me võime palvetada Jehoova nime pühitsemise ja tema suveräänsuse õigeksmõistmise eest. (Matteuse 6:9) Me võime toetada oma palveid sellega, et osaleme korrapäraselt kristlikus teenimises ja levitame tõde nendest eluliselt tähtsatest asjadest. — Hesekiel 36:23; 39:7.
Rõõm ja rahuldus
Kui me teenime Jehoovat ustavalt, tunneme rahuldust tema südame rõõmustamisest ja selle tõestamisest, et Kurat on valetaja. Kuigi Saatan valelikult väidab, et inimesed teenivad Jumalat omakasupüüdlikel põhjustel, tõestab meie lojaalne armastusest tulenev teenistus Jehoovale, et selle teotaja väide on vale. (Iiob 1:8—12) See annab meile mõjuva põhjuse jätkata selle tegemist, mida öeldakse Õpetussõnad 27:11: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” Peale selle, kui me teenime Jehoovat lojaalselt, vaatamata kõigele, mida Saatan meie takistamiseks teeb, võib see, et me oma laitmatuse säilitame, kaasusklikke tugevdada. — Filiplastele 1:12—14.
Rõõm ja rahuldus, mis tuleneb vaimses lõikuses osalemisest, peaksid samuti ergutama meid Jehoovat ustavalt teenima. Jeesus leidis inimeste aitamisest õnne, seda eriti nende vaimsest aitamisest. Matteuse 9:35—38 ütleb: „Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga. Aga kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: ’Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele.’ ” Kui lõikustöö kestab kauem, kui me oleme oodanud, annab see meile uusi võimalusi leida rõõmu ja rahuldust teiste vaimsest aitamisest. Ka see on viis, kuidas ilmutada ligimesearmastust, mida meilt oodatakse. — Matteuse 22:39.
Miks sina Jumalat teenid?
Me vaatlesime vaid väheseid paljudest võimsatest põhjustest, miks Jehoovat ustavalt teenida. On hea mõtiskleda palvemeelselt selle üle, miks meie isiklikult Jumalat teenime, sest igaüks meist peab temale aru andma. (Roomlastele 14:22; Heebrealastele 4:13) Ja need, kes jäävad Jumalat ainult omakasupüüdlikel ajenditel teenima, ei saa tunda rõõmu tema soosingust.
Mida me võime oodata, kui oleme esmalt huvitatud Jehoova nime pühitsemisest ja Jumalale püha teenistuse osutamisest omakasupüüdmatutel ajenditel? Siis on kindel, et Jehoova õnnistab meid ja meie teenimist! (Õpetussõnad 10:22) Me saame ka igavese elu, sest me oleme teeninud Jehoovat ustavalt.
[Pilt lk 9]
Jaapanis teenivad tuhanded inimesed Jehoovat
[Pilt lk 10]
Jehoova teenimine Côte d’Ivoire’is
[Pildi allikaviide lk 8]
George Storrs, SIX SERMONS (1855)