Piibli geograafia — kas see on täpne?

PALESTIINAS on äsja loojunud päike. On aasta 1799. Pärast seda, kui Prantsuse sõjavägi on terve päeva suure kuumuse käes marssinud, jääb see laagrisse ja vägede ülemjuhataja Napoléon puhkab oma telgis. Väreleva küünlavalguse paistel loeb üks tema teener valjult ette prantsuskeelset Piiblit.

Ilmselt juhtus seda Napoléoni Palestiina sõjaretkede ajal sageli. „Olles laagris nende muistsete linnade varemete peal,” meenutas ta hiljem oma memuaarides, „lugesid nad igal õhtul valjult Pühakirja ette . . . Kirjelduste sarnasus ja tõesus oli hämmastav: pärast nii paljusid sajandeid ja muutusi sobisid need selle maaga ikka veel kokku.”

Paljud, kes on reisinud Lähis-Idas, on leidnud, et Piibli sündmusi on tõepoolest kerge sobitada tänapäevaste paikadega. Enne seda, kui Prantsuse sõjavägi vallutas Egiptuse, teati mujal maailmas sellest muistsest maast vähe. Siis hakkasid teadlased ja õpetlased, keda Napoléon Egiptusesse tõi, maailmale Egiptuse endisest suursugususest üksikasju avaldama. Selle põhjal on nüüd kergem ette kujutada seda „rasket orjatööd”, mida iisraellasi kord tegema sunniti. — 2. Moosese 1:13, 14.

Ööl, mil iisraellased Egiptusest vabastati, kogunesid nad Raamsesesse ja marssisid seejärel „kõrbe äärde”. (2. Moosese 12:37; 13:20) Seal käskis Jumal neil ’pöörduda tagasi’ ja ’lüüa leer üles mere äärde’. Seda kummalist sammu tõlgendati kui ’mööda maad ekslemist’, ja Egiptuse kuningas asus oma sõjaväe ja 600 sõjavankriga teele, et oma endisi orje uuesti vangi võtta. — 2. Moosese 14:1—9.

Väljumine

Meie ajaarvamise esimese sajandi ajaloolase Josephuse sõnade kohaselt ajas Egiptuse sõjavägi iisraellased „kitsasse paika” ja viis nad lõksu „ligipääsmatute kaljujärsakute ja mere vahele”. Täpne koht, kus iisraellased Punasest merest läbi läksid, pole tänapäeval kindlalt teada. Kuid seda sündmust on ülalt Punase mere põhjapoolses otsas asuva mäeaheliku tipust vaadatuna kerge ette kujutada. On huvitav, et seda mäge nimetatakse Jebel ʽAtaqah, mille tähendus on „Vabastuse mägi”. Selle mäeaheliku ja Punase mere vahel on väike tasandik, mis kitseneb, kuni mäejalam ulatub peaaegu merre. Punase mere vastaskaldal on oaas paljude allikatega, mida nimetatakse ‛Ayun Musa’, mis tähendab „Moosese lätted”. Nende kahe koha vahel alaneb merepõhi väga aeglaselt, kuna aga mujal alaneb see järsult 9 kuni 18 meetri sügavuseni.

Uskmatud ristiusumaailma teoloogid on püüdnud seada kahtluse alla imet, mida Jumal tegi, kui ta jagas Punase mere veed kaheks ja võimaldas iisraellastel kuiva maad mööda põgeneda. Nad väidavad, et see sündmus leidis aset Punasest merest põhja pool asuvas madalsoos või lodus. Kuid see ei lähe kokku Piibli aruandega, kus öeldakse korduvalt, et see leidis aset mingis Punase mere kohas, kus oli küllaldaselt vett, et ujutada üle vaarao ja kogu tema sõjavägi, nii et nad tõesti uppusid. — 2. Moosese 14:26—31; Laul 136:13—15; Heebrealastele 11:29.

Siinai kõrb

Piibli jutustused Iisraeli rännakutest kujutavad ilmekalt Siinai poolsaarel valitsevaid karme tingimusi. (5. Moosese 8:15) Kas oli siis võimalik kogu rahval Jumala Seaduse vastuvõtmiseks koguneda Siinai mäe jalamile ja hiljem „eemale seisma jääda”? (2. Moosese 19:1, 2; 20:18) Kas on seal piisavalt suurt paika, mis võimaldaks sellise rahvahulga liikumist, mille arv oli hinnangute kohaselt kolm miljonit?

Arthur Stanley, 19. sajandi rändur ja piibliõpetlane, külastas Siinai mäe piirkonda ja kirjeldas vaadet, mida ta oma kaaslastega Ras Safsafa otsa ronides nägi: „Selle mõju meile, nagu ta on igaühele, kes seda on näinud ja kirjeldanud, oli silmapilkne. . . . Ees on mõõtmatu lai kollane tasandik, mis ulatub otse kaljurüngaste alguseni. . . . Pidades silmas seda, et kogu selles piirkonnas ei ole peaaegu üldse selliseid tasandiku ja mäe ühendusalasid, on sellise ühendusala leidmine traditsioonilise Siinai läheduses tõeliselt tähtis kinnitus jutustuse tõepärasusele.”

Tõotatud Maa

Iisraeli kõrberännaku 40. aastal andis Mooses maa kohta, kuhu nad pidid minema, sellise iseloomustava kirjelduse: „Jehoova, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes.” — 5. Moosese 8:7.

Selle tõotuse täpsust kogeti varsti, kui kogu rahvas — mehed, naised, lapsed ja võõramaalased — kogunesid Eebali ja Gerisimi mäe vahel asetsevasse veerikkasse Sekemi orgu. Gerisimi mäe jalamil seisis kuus suguharu. Teised kuus suguharu kogunesid oru vastaspoolele Eebali mäe jalamile, et kuulda Jumala õnnistusi, mis seda rahvast ootaks, kui nad järgiksid Jehoova Seadust, ja needusi, mis neid tabaks, kui nad ei peaks Jumala Seadust. (Joosua 8:33—35) Kuid kas oli selles kitsas orus piisavalt ruumi, et see rahvas ära mahuks? Ja kuidas nad kõik seda ilma kaasaegse võimendussüsteemita kuulsid?

Jehoova Jumal võis leviitide hääli ime abil võimendada. Kuid näib, et selline ime polnud tingimata vajalik. Selle oru akustika on erakordselt hea. „Kõik rändurid,” kirjutas 19. sajandi piibliõpetlane Alfred Edersheim, „on nõustunud kahe asjaga: 1. Kõik, mis orus räägiti, oli ilma igasuguse raskuseta nii Eebali kui Gerisimi mäel selgelt kuulda. 2. Need kaks mäge võimaldasid küllaldast seisuruumi kogu Iisraeli jaoks.”

Üks teine 19. sajandi piibliõpetlane, William Thomson, kirjeldas oma muljeid sellest orust oma raamatus The Land and the Book (Maa ja Raamat): „Ma hüüdsin, et kuulatada kaja, ja kujutlesin seejärel, kuidas see kõlas siis, kui leviidid valjuhäälselt kuulutasid . . . ’Neetud olgu igaüks, kes valmistab mingi nikerdatud kuju, see on jäledus Jehoovale.’ Ja seejärel suure koguduse suust tulev tohutu võimas kümnekordselt valjem AAMEN!, mis tõuseb, paisub ja kajab Eebalilt Gerisimile ja Gerisimilt Eebalile.” — Võrdle 5. Moosese 27:11—15.

Jisreeli org

Sekemist põhja pool asub teine viljakas org, mille põhi on allpool merepinda ja mis avaneb hiigelsuurele tasandikule. Kogu seda maa-ala nimetatakse Jisreeli oruks, mis sai oma nime Jisreeli linna järgi. Sellest orust põhja pool asuvad Galilea mäed, kus asus Jeesuse kodulinn Naatsaret. Oma raamatus The Historical Geography of the Holy Land (Püha Maa ajalooline geograafia) selgitab George Smith: „Naatsaret asetseb mägedevahelises häilus; aga hetkel, mil sa selle häilu servani ronid, . . . milline vaatepilt sulle küll avaneb! Su ees asetseb [Jisreeli org] oma . . . lahinguväljadega . . . See on Vana Testamendi ajaloo kaart.”

Selle oru tasandikul on arheoloogid kaevanud välja Joosua päevil Iisraeli poolt vallutatud linnriikide varemed, nimelt Taanaki, Megiddo, Jokneami ja arvatava Kedesi varemed. (Joosua 12:7, 21, 22) Samal maa-alal päästis Jehoova kohtumõistjate Baaraki ja Giideoni päevil imeliselt oma rahva ülekaalukalt võimsate vaenlasrahvaste käest. — Kohtumõistjate 5:1, 19—20; 6:33; 7:22.

Sajandeid hiljem ratsutas kuningas Jehu orust üles Jisreeli linna, et viia täide Jehoova kohtuotsus Iisebeli ja ärataganeja Ahabi koja üle. Jisreeli linna vahitornist ida suunas vaadates oli Jehu salkade lähenemist 19 kilomeetri kauguselt kerge märgata. Seega oli kuningas Jooramil küllaldaselt aega, et saata hobusel välja üks ja seejärel teine käskjalg, ning lõpuks jäi Iisraeli kuningale Jooramile ja Juuda kuningale Ahasjale veel aega rakendada hobused oma sõjavankrite ette ja kohtuda Jehuga enne, kui too Jisreeli linna jõudis. Viivitamatult hukkas Jehu Joorami. Ahasja põgenes, kuid hiljem teda haavati ja ta suri Megiddos. (2. Kuningate 9:16—27) George Smith kirjutab ülaltoodu taoliste lahingupaikade kohta: „On hämmastav, et nendes jutustustes pole midagi . . . mis oleks geograafiliselt võimatu.”

Pole kahtlust, et Jeesus vaatas sageli alla Jisreeli orgu ja mõtiskles haaravate võitude üle, mis siin aset olid leidnud, teades, et tema, tõotatud Messias, oli määratud täitma Suurema Joosua, Suurema Baaraki, Suurema Giideoni ja Suurema Jehu rolli Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmisel. Tõepoolest kasutab Piibel Megiddot, kõige strateegilisemat linna selle oru tasandikul, kui Jumala sõja Harmagedooni (mille tähendus on „Megiddo mägi”) asukoha sümbolit. See on ülemaailmne lahing, milles Jeesus Kristus hävitab kuningate Kuningana kõik Jumala vaenlased ja kristliku koguduse ehk Jumala tõelise rahva vaenlased. — Ilmutuse 16:16; 17:14.

Piibel jutustab, et kurjad Naatsareti juudid üritasid kord Jeesust ’mäekünkalt, millele nende linn oli ehitatud,’ alla surnuks visata. (Luuka 4:29) On huvitav, et tänapäeval on Naatsareti linnast edelas 12-meetrine kaljujärsak, kus see vahejuhtum võis aset leida. Jeesus põgenes oma vaenlaste eest ja Piibel lisab, et „Jeesus tuli alla Kapernauma”. (Luuka 4:30, 31, UT) Galilea mere ääres asetsev Kapernaum on tõepoolest palju madalamal.

Need ja paljud teised üksikasjad on pannud Piibli geograafia täpsuse kohta hämmastust väljendama ka teisi inimesi peale Napoléoni. „[Piiblis] on väga palju viiteid topograafiale ja nendega võib täiesti nõus olla,” kirjutas Thomson oma raamatus The Land and the Book. „Nii Vana kui Uue Testamendi kirjapandud ajaloo järjekindel kokkulangemine tõelise geograafiaga ei saa jätta muljet avaldamata,” märgib Stanley oma raamatus Sinai and Palestine.

Piibli hämmastav täpsus geograafilistes asjades on vaid üks tõestus, et see raamat pole pelgalt inimliku algupäraga. Vahitorni kolm eelnevat numbrit sisaldasid selle teemaga seotud artikleid Piibli kohta. Soovitame sul selle seeria kolm esimest osa hankida ja neid lugeda.

[Kaart lk 7]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

JISREELI ORG

Jisreel

Naatsaret

Taanak

Megiddo

Jokneam

Kedes

P

GALILEA MERI

SUUR MERI

miilid

kilomeetrid

5

10

10

20

[Allikaviide]

Põhineb kaardil, mille kirjastusõigus on Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. ja Survey of Israel.

[Pilt lk 5]

Siinai mäel sai Iisrael Seaduse

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.