Tunne Jehoovat tema Sõna kaudu
„See tähendab igavest elu, et nad pidevalt omandavad teadmisi sinu kui ainsa tõelise Jumala, ja Jeesus Kristuse kohta, kelle sina oled läkitanud.” — JOHANNESE 17:3, NW.
1, 2. a) Mis on sõnade „tundma” ja „teadmised” tähendus Pühakirjas? b) Millised näited seda tähendust selgitavad?
SEE, kui me tunneme kedagi kui lihtsalt tuttavat või teame midagi pinnapealselt, ei tähenda kaugeltki sama, mida Pühakirjas sõnadega „tundma” ja „teadmised” mõeldakse. Piiblis on sellega seotud „kogemuste kaudu tundmine”, tundmine, mis väljendab „usaldussuhteid inimeste vahel”. (The New International Dictionary of New Testament Theology) See hõlmab Jehoova tundmist selle kaudu, et me võtame arvesse teatud tegusid, mis ta on teinud, nagu neid mitmeid juhtumeid Hesekieli raamatus, mil Jumal viis täide kohtuotsused eksijate vastu ja kuulutas: ’Ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!’ — Hesekiel 38:23.
2 Seda, kui mitmel moel võib sõnu „tundma” ja „teadmised” kasutada, saab selgitada mõne näitega. Paljudele, kes väidavad, et nad on tegutsenud Jeesuse nimel, ütles ta: „Ma ei ole elades teid tundnud”; selle all ta mõtles, et tal ei ole nendega kunagi midagi tegemist olnud. (Matteuse 7:23) Teine Korintlastele 5:21 öeldakse, et Kristus „ei teadnud mingist patust”. See ei tähenda seda, et ta ei olnud teadlik, mis on patt, vaid hoopis seda, et tema ei olnud isiklikult sellega seotud. Ja kui Jeesus ütles: „See tähendab igavest elu, et nad pidevalt omandavad teadmisi sinu kui ainsa tõelise Jumala, ja Jeesus Kristuse kohta, kelle sina oled läkitanud”, hõlmas see rohkemat kui vaid millegi teadmist Jumala ja Kristuse kohta. — Võrdle Matteuse 7:21.
3. Mis tõestab, et Jehooval on tõelise Jumala tundemärk?
3 Paljusid Jehoova omadusi saab tundma õppida tema Sõna Piibli kaudu. Üks neist on tema võime tulevikku täpselt ette kuulutada. See on tõelise Jumala tundemärk: „Esitage ja kuulutage meile, mis on tulemas! Jutustage endisist asjust, missugused need olid, et saaksime südamesse võtta ja mõista nende tulemusi! Või laske meid kuulda tulevasi asju, kuulutage, mis tuleb pärastpoole, et me teaksime, kas te olete jumalad!” (Jesaja 41:22, 23) Oma Sõnas räägib Jehoova endistest asjadest, mis on seotud maa ja sellel oleva elu loomisega. Ta ütles pikka aega ette asju, mis pidid hiljem toimuma ja mis tõepoolest leidsidki aset. Ja isegi praegu ’laseb ta meil kuulda tulevasi asju’, eriti neid asju, mis neil „viimseil päevil” peavad aset leidma. — 2. Timoteosele 3:1—5, 13; 1. Moosese 1:1—30; Jesaja 53:1—12; Taaniel 8:3—12, 20—25; Matteuse 24:3—21; Ilmutuse 6:1—8; 11:18.
4. Kuidas on Jehoova oma jõudu kasutanud, ja kuidas ta seda tulevikus veel kasutab?
4 Üks teine Jehoova omadus on jõud. Seda on näha taevastest, kus tähed on nagu suured termotuumaahjud, mis valavad välja valgust ja kuumust. Kui mässulised inimesed või inglid Jehoova suveräänsusele väljakutse esitavad, kasutab ta oma jõudu kui „mehine sõdalane”, kaitstes oma head nime ja õiglasi norme. Sellistel puhkudel ei kõhkle ta oma jõudu hävitavalt valla päästa, nagu ta seda Noa Veeuputuse päevil, Soodoma ja Gomorra hävitamisel ja Iisraeli vabastamisel läbi Punase mere tegigi. (2. Moosese 15:3—7, NW; 1. Moosese 7:11, 12, 24; 19:24, 25) Varsti kasutab Jumal oma jõudu selleks, et ’tallata saatan teie jalge alla’. — Roomlastele 16:20.
5. Milline omadus Jehooval oma jõu kõrval veel on?
5 Kuid isegi kogu selle lõputu jõu juures on ta alandlik. Laul 18:36, 37 ütleb: „Su alandus teeb mind suureks! Sa teed maa avaraks mu sammule.” Jumala alandlikkus lubab tal ’alanduda vaatama, mis taevas ja maa peal on, ja tõsta põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa’. — Laul 113:6, 7.
6. Milline Jehoova omadus on elupäästev?
6 Jehoova halastus inimesega tegelemisel on elupäästev. Millist halastust ta küll Manassele osutas, kui Ta temale andeks andis, kuigi Manasse oli saatnud korda kohutavaid metsikusi! Jehoova ütleb: „Kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige, [siis] ühtki ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles ta vastu: ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta jääb tõesti elama!” (Hesekiel 33:14, 16; 2. Ajaraamat 33:1—6, 10—13) Jeesus peegeldas Jehoovat, kui ta soovitas meil teistele 77 korda andeks anda ja ühe päeva jooksul kas või seitse korda! — Laul 103:8—14; Matteuse 18:21, 22, NW; Luuka 17:4.
Jumal, kellel on tunded
7. Kuidas erineb Jehoova kreeka jumalatest, ja milline hinnaline eesõigus on meile antud?
7 Kreeka filosoofid, nagu näiteks epikuurlased, uskusid jumalatesse, kuid nende arvates olid jumalad maast liiga kaugel, et inimese vastu vähimatki huvi tunda või et inimese tunded neid mõjutaksid. Kui erinevad on Jehoova ja tema ustavate tunnistajate vahelised suhted! „Jehooval on hea meel oma rahvast.” (Laul 149:4) Enne Veeuputust tundis ta kurjade inimeste pärast kahetsust ja „ta süda valutas”. Oma ustavusetusega tegi Iisrael Jehoovale haiget ja haavas teda. Oma sõnakuulmatusega võivad kristlased Jehoova vaimu kurvastada, kuid oma ustavusega võivad nad talle rõõmu tuua. Kui hämmastav on mõelda, et vilets maine inimene võib universumi Loojale haiget teha või teda rõõmustada! Kui imeline see on, et meil on hinnaline eesõigus talle headmeelt valmistada, kui pidada silmas kõike seda, mida tema meie heaks teeb! — 1. Moosese 6:6; Laul 78:40, 41; Õpetussõnad 27:11; Jesaja 63:10; Efeslastele 4:30.
8. Kuidas Aabraham Jehoovaga julgelt rääkis?
8 Jumala Sõna näitab, et Jehoova armastus annab meile suure „julguse”. (1. Johannese 4:17) Pane seda tähele Aabrahami puhul, kui Jehoova tuli Soodomat hävitama. Aabraham ütles Jehoovale: „Kas tahad tõesti hävitada õige ühes õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on? . . . Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” Millised sõnad Jumalale! Kuid Jehoova nõustus säästma Soodomat, kui seal on 50 õiglast inimest. Aabraham jätkas ning tingis selle arvu 50-lt 20-le. Ta hakkas kartma, et ta ehk liiga kõvasti peale käib. Ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Jehoova on jällegi nõus: „Ma ei hävita kümne pärast!” — 1. Moosese 18:23—33.
9. Miks lubas Jehoova Aabrahamil niimoodi rääkida ja mida võime meie sellest õppida?
9 Miks lubas Jehoova Aabrahamil nii julgelt rääkida? Muuhulgas oli Jehoova teadlik Aabrahami rõhutud tunnetest. Ta teadis, et Soodomas elas Aabrahami vennapoeg Lott ja et Aabraham oli tema julgeoleku pärast mures. Aabraham oli ka Jumala sõber. (Jakoobuse 2:23) Kui keegi meiega karmilt räägib, kas meie püüame tema sõnade taga olevaid tundeid märgata ja neid arvesse võtta, eriti kui ta on sõber, kes on mingisuguse emotsionaalse pinge all? Kas ei ole lohutav teada, et Jehoova on mõistev, kui me temaga julgelt räägime, nagu ta ka Aabrahami mõistis?
10. Kuidas julgus meid palvetes aitab?
10 Eriti siis, kui me otsime teda kui oma „palve Kuuljat”, kui oleme ülimalt rusutud ja emotsionaalses segaduses, tahame olla julged, valamaks oma hinge tema ette välja. (Laul 51:19; 65:2, 3, NW [65:3, 4, EP]) Isegi siis, kui meil peaksid sõnad otsa saama, „palvetab [vaim ise] meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega” ja Jehoova võtab seda kuulda. Ta suudab teada meie mõtteid: „Sa mõistad kaugelt ära mu mõtted! Sest ei ole veel sõnagi mu keelel, näe, siis sa, Jehoova, tead selle kõik ära!” Aga ka siis tuleks meil pidevalt paluda, otsida ja koputada. — Roomlastele 8:26; Laul 139:2, 4; Matteuse 7:7, 8.
11. Millest võib näha, et Jehoova meist tegelikult hoolib?
11 Jehoova hoolib meist. Ta hoolitseb elu eest, mille ta on loonud. „Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega!” (Laul 145:15, 16) Meil palutakse vaadata, kuidas ta toidab linde. Vaata lilli väljal, kui kaunilt ta neid riietab. Jeesus lisas, et meie jaoks teeb Jumal sama palju ja veel rohkemgi kui nende jaoks. Nii et milleks muretseda? (5. Moosese 32:10; Matteuse 6:26—32; 10:29—31) Esimene Peetruse 5:7 soovitab ’heita kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest’.
’Tema olemuse täpne kuju’
12, 13. Kuidas me võime Jehoovat veel näha ja kuulda, peale selle et me teda tema loomistöö ja Piiblisse kirja pandud tegude kaudu näeme?
12 Me võime näha Jehoova Jumalat tema loomistöö kaudu; me võime näha teda selle kaudu, kui loeme tema tegude kohta Piiblist, ning me võime näha teda ka Jeesus Kristuse sõnade ja tegude kaudu, mis on Piiblis kirja pandud. Seda ütleb Jeesus ise Johannese 12:45: „Kes näeb mind, see näeb seda, kes mind on läkitanud.” Ja veel Johannese 14:9: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa.” Koloslastele 1:15 ütleb: „[Jeesus] on nähtamatu Jumala kuju.” Heebrealastele 1:3 teatab: „[Jeesus] on [Jumala] aupaistus ning ta olemuse [„täpne”, NW] kuju.”
13 Jehoova ei saatnud oma Poega mitte ainult lunastust tooma, vaid ka andma eeskuju, mida nii sõnades kui ka tegudes jäljendada. Jeesus rääkis Jumala sõnu. Ta ütles Johannese 12:50: „Mida ma nüüd räägin, seda ma räägin nõnda, kuidas Isa mulle on öelnud!” Ta ei ajanud oma asja, vaid tegi seda, mida Jumal käskis tal teha. Johannese 5:30 (UT) ta ütles: „Mina ei saa omast peast teha mitte midagi.” — Johannese 6:38.
14. a) Millised vaatepildid tekitasid Jeesuses kaastunnet? b) Miks tulid inimesed Jeesuse rääkimisviisist ajendatutena karjadena teda kuulama?
14 Jeesus nägi inimesi, kes olid pidalitõbised, vigased, kurdid, pimedad ja deemonite võimuses ning kes oma surnuid taga leinasid. Kaastundest ajendatuna tegi ta haigeid terveks ja äratas üles surnuid. Ta nägi, kuidas rahvahulki vaimselt tüssati ja hoolimatult koheldi, ning ta hakkas neile paljusid asju õpetama. Ta ei õpetanud mitte ainult õigete, vaid ka köitvate ja südamesttulevate sõnadega, mis otse inimeste südamesse läksid, mis neid tema poole tõmbasid, mille pärast inimesed varakult templisse teda kuulama tulid, mille pärast inimesed temast kinni hoidsid ja teda meelsasti kuulasid. Nad tulid karjadena teda kuulama ja kuulutasid, et „ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see”. Nad olid tema õpetusviisist hämmastunud. (Johannese 7:46; Matteuse 7:28, 29; Markuse 11:18; 12:37; Luuka 4:22; 19:48; 21:38) Ja kui tema vaenlased teda küsimustega lõksu meelitada püüdsid, pööras ta nende relvad ümber nende endi vastu ja pani nad vaikima. — Matteuse 22:41—46; Markuse 12:34; Luuka 20:40.
15. Mis oli Jeesuse kuulutamise keskne teema ja millisel määral ta teisi selle levitamisse kaasa haaras?
15 Ta kuulutas, et „taevaste kuningriik on lähedale tulnud” ja soovitas oma kuulajatel tungivalt ’otsida pidevalt esmalt kuningriiki’. Ta saatis ka teised välja kuulutama, et „taevaste kuningriik on lähedale tulnud”, ’tegema jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest’ ja olema Kristuse tunnistajad „maa kõige kaugema osani”. Tänapäeval käib tema jälgedes ligi neli ja pool miljonit Jehoova tunnistajat, kes kõike seda teevad. — Matteuse 4:17; 6:33; 10:7; 28:19; Apostlite teod 1:8; NW.
16. Kuidas pandi Jehoova armastus raskele katsele, aga mida see inimkonna heaks korda saatis?
16 „Jumal on armastus,” öeldakse meile 1. Johannese 4:8. Kui ta saatis oma ainusündinud Poja maa peale surema, pandi see tema väljapaistev omadus kõige piinarikkamale katsele, mida võib ette kujutada. Agoonia, mida see armastatud Poeg kannatas, ja anuvad palved, mis ta oma taevase Isa poole hüüdis, olid Jehoovale kindlasti kalliks hinnaks, olgugi et Jeesus lükkas ümber Saatana väljakutse, et Jehooval ei saa olla maa peal inimesi, kes oma laitmatusest Temale raskete katsete all kõvasti kinni peaksid. Me peaksime hindama ka Jeesuse ohvri suurust, sest Jumal saatis ta siia meie eest surema. (Johannese 3:16) See ei olnud kerge ja kiire surm. Et mõista, millist hinda see nii Jumala kui ka Jeesuse jaoks tähendas, ning seeläbi näha, kui suure ohvri nad meie heaks tõid, vaadelgem Piibli jutustust sellest, kuidas see kõik toimus.
17—19. Kuidas Jeesus kirjeldas enda ees olevat rasket katsumust?
17 Jeesus kirjeldas eelseisvaid sündmusi oma apostlitele vähemalt neli korda. Vaid mõned päevad enne selle toimumist ütles ta: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte. Ja need pilkavad teda ja sülitavad ta peale ja peksavad teda rooskadega ja tapavad tema.” — Markuse 10:33, 34.
18 Jeesus tajus eelolevate sündmuste pinget, sest ta mõistis, kui kohutav on roomlaste piitsutamine. Piitsutamiseks kasutatud nahkrihmadesse oli kinnitatud raua- ja lambaluutükke, nii et kestva piitsutamise tagajärjel muutusid selg ja jalad veritseva liha ribadeks. Mitu kuud varem viitas Jeesus sellele, millist emotsionaalset pinget eelolev raske katsumus temas tekitas, kui ta ütles Luuka 12:50: „Aga mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on lõpetatud!”
19 Kui see aeg lähemale jõudis, kasvas pinge veelgi. Ta rääkis sellest oma taevasele Isale: „Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!” (Johannese 12:27) Kuidas see tema enda ainusündinud Poja anuv palve Jehoovat küll rõhus! Ketsemanis, mil ta surmani oli jäänud vaid mõni tund, muutus Jeesus ülimalt rahutuks ja ta ütles Peetrusele, Jakoobusele ja Johannesele: „Minu hing on väga kurb surmani.” Mõni minut pärast seda hüüdis ta Jehoova poole oma viimase palve sellel teemal: „’Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!’ Ja heideldes raskesti, palvetas ta veel pinevamalt; ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.” (Matteuse 26:38; Luuka 22:42, 44) See võis olla ilming, mida meditsiinis tuntakse hematidroosisena. See on küll harv, kuid võib esineda ülikõrges emotsionaalses seisundis.
20. Mis aitas Jeesusel oma raske katsumuse läbi teha?
20 Ketsemanis oldud aja kohta ütleb Heebrealastele 5:7: „[Kristus] ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.” Kuna see, „kes teda võis päästa surmast”, ei päästnud teda surmast, mis mõttes tema palvet siis kuuldi? Luuka 22:43 vastab: „Siis ilmus temale ingel taevast ja kinnitas teda.” Palvele vastati sellega, et Jumala saadetud ingel kinnitas Jeesust, et see oma raskes katsumuses vastu peaks.
21. a) Mis näitab, et Jeesus sellest raskest katsumusest võidukana välja tuli? b) Kui meie katsed raskeks muutuvad, mida tahame meie lõpuks öelda?
21 Seda oli näha lõpptulemusest. Kui tema sisemine võitlus oli möödas, tõusis Jeesus püsti, läks tagasi Peetruse, Jakoobuse ja Johannese juurde ning ütles: „Tõuske üles, lähme!” (Markuse 14:42) Tegelikult ütles ta: ’Ma lähen, et mind suudlusega ära antaks, rahvajõugu poolt kinni võetaks, et minu üle seadusevastaselt kohut mõistetaks, et mind ülekohtuselt surma mõistetaks. Ma lähen, et mind pilgataks, et minu peale sülitataks, et mind piitsutataks ja piinapostile naelutataks.’ Kuus tundi rippus ta seal, piinavas valus, kuid pidas lõpuni vastu. Surres hüüdis ta võidukalt: „See on lõpetatud!” (Johannese 19:30) Ta jäi vankumatuks ja tõestas oma laitmatust, toetades Jehoova suveräänsust. Kõik, mida Jehoova oli teda maa peale tegema saatnud, oli ta lõpuni viinud. Kas meie võime surres või Harmagedooni puhkedes öelda volituse kohta, mille Jehoova meile on andnud: „See on lõpetatud”?
22. Mis näitab seda, millise määrani Jehoova tundmine levib?
22 Me võime olla igal juhul kindlad, et Jehoova määratud ajal, mis on kiiresti lähenemas, saab maa kindlasti „täis Jehoova tundmist — otsekui veed katavad merepõhja”. — Jesaja 11:9.
Kas sa mäletad?
◻ Mida tundmine ja teadmiste omandamine tähendab?
◻ Kuidas on Jehoova halastust ja andeksandi meile tema Sõnas näidatud?
◻ Kuidas Aabraham Jehoovaga rääkides julgelt kõneles?
◻ Miks me võime Jeesust vaadates temas Jehoova omadusi näha?