„Me vist lihtsalt ei oska rääkida!”

ADVOKAAT Michael pidi olema mõjukas ja hea suhtleja. Tema töö nõudis seda. Kuid pärast 16 aastat abielus olemist oli Michael sunnitud tunnistama, et kui ta tuli koju oma abikaasa Adriani juurde, näisid tema suhtlemisoskused haihtuvat. „Norides, teineteisest vigu otsides ja teise kohta halvustavaid vihjeid heites,” meenutab Michael, „näägutasime Adrianiga teineteise kallal ühtelugu, ja ma mõtlesin, et see lihtsalt kurnab meid ära. Ma küsisin endalt, kas see jätkuva rahulolematuse ja riidlemise ummik ongi siis abielu. Kui selline pidi olema kogu meie ülejäänud kooselu, siis tahtsin ma sellest vabaneda — ausõna. Ma ei suutnud kujutada, et mu ees on 20, 30 või 40 sellist pideva riiu ja pingete aastat.”

Kindlasti pole mitte ainult Michael ja Adrian niimoodi tundnud. See on tegelikkus paljudele abielupaaridele, kelle suhted vahelduvad võitlusest ajutise vaherahuni. Lihtsamadki vestlused paisuvad sõnasõjaks. Nad „kuulevad” seda, mida pole öeldud. Nad ütlevad seda, mida pole mõeldud. Nad ründavad ja süüdistavad teineteist ning taganevad seejärel vihasesse vaikimisse. Nad ei eraldu, kuid nad pole ka tõeliselt „üks liha”. (1. Moosese 2:24) Suhted on ummikus. Tagasikäigu andmine tähendaks lahus elamist, edasiminek tähendaks erinevustega hambad ristis vastamisi seismist. Et vältida kummastki võimalusest tulenevat valu, tõmbuvad need abielupaarid teineteisest ohutusse emotsionaalsesse kaugusesse.

Sellistel abielupaaridel on oma abielus vaja ’saada tark nõu kätte’. (Õpetuse sõnad 1:5, VP) Seda nõu võib saada Jumala Sõnast Piiblist. Pauluse teine kiri Timoteosele kinnitab, et Piibel on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks”. (2. Timoteosele 3:16) Nagu me järgnevalt näeme, käib see ka nurjunud abielusuhete parandamise kohta.