Miks on järjest rohkem vargusi?
RIO DE JANEIRO, pühapäev, 18. oktoober 1992. Kuulsad Copacabana ja Ipanema rannad on rahvast täis. Ühtäkki tungivad randadele noortekambad, kes kaklevad omavahel ning varastavad päevitajatelt kõike väärtuslikku. Arvulises vähemuses olev politsei vaatab seda abitult pealt. Kohalike elanike ja turistide jaoks on see nagu õudusunenägu päise päeva ajal.
Tõepoolest, vargused on muutunud üldlevinuks. On teada, et suurlinnades on vargad röövinud — ja mõnikord isegi tapnud — noori nende spordijalatsite pärast. Vargad murravad sisse hoolimata sellest, kas inimesed on kodus või mitte. Ebaausad koduabilised varastavad pärast maja tundmaõppimist väärisehted ja raha ning seejärel kaovad. Inimesed rüüstavad suure hulgana kauplusi. Hästiorganiseeritud grupid röövivad isegi inimesi, nagu seda on näha inimröövide kasvavast arvust Brasiilias. Tõenäoliselt võid sinagi tuua mõne näite oma kogemuste või sinu ümbruskonnas toimunu põhjal. Kuid miks on nii palju vargusi?
Miks inimesed varastavad?
Kuigi vaesuse kasv ja uimastite kuritarvitamine on kaks peamist põhjust, pole vastus mitte nii lihtne. Teatmeteos The New Encyclopædia Britannica märgib: „Kuritegevuse ühe ja ainsa põhjuse otsimisest on üldiselt loobutud, kuna see on viljatu.” Siiski arvatakse selles teoses, et sellised probleemid nagu varastamine „võib otseselt seostada noorte väärtusetustunde ja pahameelega, mis tuleneb sellest, et neile pole kättesaadavad materiaalsed hüved ning normaalse elu rõõmud.” Tõepoolest, kuna inimestele avaldatakse tohutut survet kõike osta, ei näe paljud ihaldatavate asjade hankimiseks muud teed peale varastamise.
Kuid on huvitav, et The World Book Encyclopedia toob välja sellise mõtte: „Kuritegevuse tase püsib suhteliselt stabiilsena traditsioonilistes ühiskondades, kus inimesed usuvad, et nende eluviis ei muutu. Kuritegevuse tase kaldub tõusma sellistes ühiskondades, kus inimeste elukohtades, elatise hankimises ja ka tulevase heaolu lootustes toimuvad kiired muudatused.” Entsüklopeedia lisab: „Noortel inimestel on töö saamiseks vähem võimalusi. Väheseid oskusi nõudvad tööd näivad vargusest kiirelt ja põnevalt saadava tulu kõrval nürina. Noored inimesed on nõus rohkem ka arreteerimisega riskima, kuna nad elavad sellist elu, et neil pole praktiliselt midagi kaotada.”
Kuid paljud inimesed, kes on töötud või kellel on vähetasuv töö, ei varasta, olgugi et tohutu hulk kontori- ja vabrikutöölisi töökoha juurest näppab, nagu oleks see nende töötasu osa. Tegelikult nõuavad mõningad ebaausad teod teatud ühiskondlikku seisust. Kas pole sa kuulnud tohutute rahasummadega seotud skandaalidest, millesse on segatud poliitikud, valitsusametnikud ja ärimehed? Pole kahtlust, varastamine ei piirdu ainuüksi vaestega.
Tuleta meelde ka seda, et filmides ja telesaadetes näidatakse varastamist sageli naljakana (kangelane võib isegi varas olla), mis tavaliselt teeb varastamise vastuvõetavamaks. Loomulikult võib millegi sellise vaatamist meelelahutuseks nimetada, kuid samal ajal näidatakse vaatajatele, kuidas varastada. Kas ei anta sellega osavalt edasi mõtet, et kuritegevus võib tulus olla? Vaieldamatult aitab varastamise kasvule kaasa ahnus, laiskus ning mõte, et kõik teised teevad seda karistamatult. On selge, et me elame ennustatud „rasketel aegadel”, mil omakasupüüdlikkus ja rahaarmastus võimust võtavad. — 2. Timoteosele 3:1—5.
Sa ei tohi varastada
Vaatamata selle maailma väärastunud väärtushinnangutele, on eluliselt tähtis kuuletuda käsule: „Kes varastab, ärgu varastagu enam.” (Efeslastele 4:28) Inimene, kes varandust või naudinguid liiga kõrgelt hindab, võib hakata petlikult uskuma, et vargus on riski väärt. Kuid varastamine on Jumala silmis tõsine asi ning ilmutab armastuse puudumist oma ligimese vastu. Pealegi võib isegi pisivargus viia südame paadumiseni. Ja mida arvata ebaausa inimese mainest? Kes hakkaks varast usaldama? Jumala Sõna ütleb targasti: „Ärgu siis keegi teist kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana.” — 1. Peetruse 4:15.
Kindlasti kurvastab varguste kasv sind väga, aga kuidas inimesed suure kuritegevusega piirkondades toime tulevad? Kuidas on mõned endised vargad oma eluviisi muutnud? Kas varastamine kogu maailmas lõpeb kunagi? Me kutsume sind lugema järgmist artiklit „Varasteta maailm”.