Õnnelikud on alandlikud

„Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!” — 1. PEETRUSE 5:5.

1, 2. Kuidas seostas Jeesus oma Mäejutluses õnne alandlikkusega?

KAS õnn ja alandlikkus on omavahel seotud? Jeesus Kristus, suurim inimene, kes kunagi on elanud, esitab oma kõige kuulsamas jutluses üheksa õnne põhjust. (Matteuse 5:1—12, NW) Kas seostas Jeesus õnne alandlikkusega? Seostas küll, sest alandlikkus on seotud mitmete õnne põhjustega, mida ta mainis. Näiteks peab inimene olema alandlik, et olla teadlik oma vaimsetest vajadustest. Ainult alandlikud inimesed tunnevad nälga ja janu õigluse järele. Samuti ei ole uhked inimesed tasased ega halastavad ning ka mitte rahusobitajad.

² Alandlikud on õnnelikud sellepärast, et on õige ja aus olla alandlik. Peale selle on alandlikud õnnelikud seetõttu, et on tark olla alandlik, ja see aitab arendada häid suhteid Jehoova Jumala ning kaaskristlastega. Alandlikud inimesed on õnnelikud veel ka sellepärast, et nende alandlikkus väljendab armastust.

3. Miks kohustab ausus meid olema alandlikud?

³ Miks nõuab ausus meilt, et oleksime alandlikud? Kõigepealt sellepärast, et me kõik oleme pärinud ebatäiuslikkuse ja teeme pidevalt vigu. Apostel Paulus ütles enda kohta: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.” (Roomlastele 7:18) Tõepoolest, me kõik oleme patustanud ja oleme Jumala aust ilma. (Roomlastele 3:23) Siirus aitab meil hoiduda uhkusest. Vea tunnistamine nõuab alandlikkust, ja ausus aitab meil süü alati omaks võtta, kui me oleme vea teinud. Kuna me ei suuda kunagi teha täiuslikult seda, mida püüame, on meil tõesti vaja olla alandlik.

4. Millisel mõjuval põhjusel me peaksime olema alandlikud, nagu 1. Korintlastele 4:7 meile näidatakse?

⁴ Apostel Paulus toob välja veel ühe põhjuse, miks ausus peaks meid alandlikuks muutma. Ta ütleb: „Sest kes eesõigustab sind? Ja mis on sinul, mida sina ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui ei oleks sa seda mitte saanud?” (1. Korintlastele 4:7) Pole kahtlustki, et kui me au endale võtame ja oma vara, võimete või saavutuste üle uhked oleme, ei ole see aus. Ausus aitab meil hoida Jumala ees head südametunnistust, et me võiksime „kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, NW]”. — Heebrealastele 13:18.

5. Kuidas aitab ausus meid ka siis, kui oleme teinud vea?

⁵ Kui me teeme mõne vea, aitab ausus meil alandlikkust ilmutada. Siis võtame süü kergemini omaks, selle asemel et püüda ennast õigustada või süüd kellegi teise kaela ajada. Nii et kuigi Aadam süüdistas Eevat, ei süüdistanud Taavet Batsebat ega öelnud: „Ta ei oleks pidanud ennast niimoodi teistele nähtavalt pesema. Loomulikult sattusin ma kiusatusse.” (1. Moosese 3:12; 2. Saamueli 11:2—4) Võib tõesti öelda, et ühest küljest aitab ausus meil alandlik olla; teisest küljest aitab alandlikkus meil aus olla.

Usk Jehoovasse aitab meil alandlik olla

6, 7. Kuidas aitab usk Jumalasse meil alandlik olla?

⁶ Ka usk Jehoovasse aitab meil alandlik olla. Kui me mõistame, kui suur on Looja, universumi Suverään, ei pea me ennast tõesti liiga tähtsaks. Kui hästi prohvet Jesaja seda meile meelde tuletab! Me loeme Jesaja 40:15, 22: „Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel! . . . See on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud.”

⁷ Usk Jehoovasse aitab meid ka siis, kui meile tundub, et meile tehakse ülekohut. Selle asemel et asja pärast liigselt muretseda, ootame alandlikult Jehoovat, nagu laulik meile Laul 37:1—3, 8, 9 meelde tuletab. Apostel Paulus esitab sama mõtte: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ’Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.’ ” — Roomlastele 12:19.

Alandlikkus peegeldab tarkust

8. Miks aitab alandlikkus arendada häid suhteid Jehoovaga?

⁸ On olemas palju põhjusi, miks alandlikkus peegeldab tarkust. Nagu me juba mainisime, seisneb üks põhjus selles, et see aitab meil Loojaga häid suhteid arendada. Õpetussõnad 16:5 ütleb Jumala Sõna selgelt: „Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus.” Ning Õpetussõnad 16:18 me loeme: „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” Varem või hiljem tabab uhkeid kurvastus. See lihtsalt peab niimoodi olema, kuna 1. Peetruse 5:5 me loeme: „Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ’Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!’ ” (Meie kursiiv.) Sama mõtte leiad piltlikust näitest, mille Jeesus jutustas variseri ja maksukoguja kohta, kes olid palvetamas. Õiglasemaks osutus just alandlik maksukoguja. — Luuka 18:9—14.

9. Kuidas aitab alandlikkus meid siis, kui meil on raskeid olukordi?

⁹ Alandlikkus peegeldab tarkust sellepärast, et alandlikena on meil kergem järgida Jakoobuse 4:7 toodud nõuannet: „Alistuge Jumalale!” Kui me oleme alandlikud, siis me ei ole mässumeelsed, kui Jehoova meile raskeid olukordi osaks saada laseb. Alandlikkus aitab meil oma olukorraga rahul olla ja vastu pidada. Uhke inimene on rahulolematu, tahab alati rohkem ja on rasketes tingimustes mässumeelne. Teisest küljest peab alandlik inimene raskustes ja katsetes vastu, nagu Hiiobki pidas. Hiiob kaotas kõik oma vara, teda tabas piinarikas haigus ning pärast andis tema naine talle isegi soovituse uhkust ilmutada, öeldes: „Nea Jumalat ja sure!” Kuidas ta reageeris? Piibli jutustus räägib meile: „Ta vastas temale: ’Sinagi räägid nagu rumalad naised räägivad! Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?’ Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.” (Iiob 2:9, 10) Kuna Hiiob oli alandlik, ei muutunud ta mässumeelseks, vaid oli tark ja allutas ennast kõigele, mida Jehoova lubas talle osaks saada. Ning lõpuks sai ta selle eest rikkaliku tasu. — Iiob 42:10—16; Jakoobuse 5:11.

Alandlikkus aitab teistega häid suhteid arendada

10. Kuidas parandab alandlikkus meie suhteid kaaskristlastega?

¹⁰ Alandlikkus peegeldab tarkust sellepärast, et see aitab meil kaaskristlastega häid suhteid arendada. Apostel Paulus annab meile väga head nõu: ’Ärge tehke midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvake alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja ükski ärgu vaadaku selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.’ (Filiplastele 2:3, 4) Alandlikkus aitab meil olla tark ja hoiduda teistega võistlemast või püüdmast teiste hulgas silma paista. Selline suhtumine tekitaks meile ja meie kaaskristlastele probleeme.

11. Miks aitab alandlikkus meil vigade tegemisest hoiduda?

¹¹ Väga tihti aitab alandlikkus meil vigade tegemisest hoiduda. Miks nii? Sellepärast et alandlikkus ei lase meil olla liigselt enesekindel. Selle asemel me hindame Pauluse nõuannet, mis on toodud 1. Korintlastele 10:12: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” Uhke inimene on liigselt enesekindel ja kaldub seepärast väliste mõjude või enda nõrkuste tõttu vigu tegema.

12. Millist Pühakirjal põhinevat kohustust me alandlikkuse mõjul täidame?

¹² Alandlikkus aitab meil täita allumise nõuet. Efeslastele 5:21 antakse meile nõu: „Olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses.” Tõepoolest, kas ei pea me kõik kellelegi alluma? Lapsed peavad alluma oma vanematele, abielunaised oma meestele ja abielumehed Kristusele. (1. Korintlastele 11:3; Efeslastele 5:22; 6:1) Igas kristlikus koguduses peavad kõik, ka teenistusabilised, alluma kogudusevanematele. Ja kas ei allu ka kogudusevanemad ustavale orjaklassile, keda nende jaoks esindab eelkõige ringkonnaülevaataja? Ringkonnaülevaataja peab omakorda alluma piirkonnaülevaatajale ja piirkonnaülevaataja oma riigi harubürookomiteele. Kuidas on lugu harubürookomitee liikmetega? Nad peavad olema „allaheitlikud üksteisele” ja ka Juhtivale Kogule, kes esindab ustavat ja mõistlikku orjaklassi ja kes omakorda peab andma vastust troonileseatud Kuninga Jeesuse ees. (Matteuse 24:45—47, NW) Nagu igas vanematekogus, peavad Juhtiva Kogu liikmed üksteise arvamusest lugu pidama. Näiteks võib üks neist mõelda, et tal on hea idee. Aga kui piisav hulk teisi Juhtiva Kogu liikmeid tema ettepanekuga nõus ei ole, peab ta selle lihtsalt kõrvale jätma. Tõepoolest, me kõik peame olema alandlikud, sest me kõik allume kellelegi.

13, 14. a) Millises olukorras on alandlikkus meile eriti suureks abiks? b) Millise eeskuju Peetrus nõuande vastuvõtmise osas andis?

¹³ Seda, et alandlikkus peegeldab tarkust, võib näha eriti sellest, et alandlikena on meil kergem võtta vastu nõuandeid ja distsiplineerimist. Me kõik vajame mõnikord distsiplineerimist, ja meil oleks hea järgida Õpetussõnad 19:20 toodud nõuannet: „Kuule nõu ja võta õpetust [„distsipliini”, NW], et sa tulevikus oleksid targem!” On hästi öeldud, et alandlikkus murrab noomimisel või distsiplineerimisel ära torkava okka. Lisaks sellele annab apostel Paulus Heebrealastele 12:4—11 meile nõu selle kohta, miks on tark distsiplineerimisele alandlikult alluda. Ainult niimoodi võime loota, et suudame tulevikus targemini käituda ja tasuks igavese elu saada. Milline õnnetoov tulemus see on!

¹⁴ Siinkohal võiksime tuua välja apostel Peetruse eeskuju. Apostel Paulus andis talle tõsist nõu, nagu me näeme Galaatlastele 2:14 toodud jutustusest: „Kui ma nägin, et nad õigesti ei käinud evangeeliumi tõe järgi, ütlesin ma kõikide ees Keefale [Peetrusele]: ’Kui sina, olles juut, elad paganate ja mitte juutide kommete järgi, miks sa siis sunnid paganaid elama juudi kommete järgi?’ ” Kas apostel Peetrus solvus selle peale? Kui ta üldse solvunud oli, siis mitte pikka aega, nagu võib näha sellest, et tekstis 2. Peetruse 3:15, 16 nimetas ta Paulust hiljem „meie armsaks vennaks”.

15. Kuidas on õnn ja alandlikkus omavahel seotud?

¹⁵ Peale selle tuleb meil ka olla rahul sellega, mis meil on. Me lihtsalt ei saa olla õnnelikud, kui me ei ole rahul oma eluolu, oma eesõiguste ja õnnistustega. Alandlik kristlane suhtub asjasse niimoodi: „Kui Jumal lubab seda, siis olen ma sellega rahul”, nagu apostel Paulus 1. Korintlastele 10:13 tegelikult ütleski: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” Nii me näeme taas, et alandlikkus peegeldab tarkust, sest see aitab meil olla õnnelik hoolimata sellest, milline on meie eluolu.

Armastus aitab meil olla alandlik

16, 17. a) Milline Pühakirjast võetud eeskuju tõstab esile selle omaduse, mis meid alandlikkuse ilmutamises kõige rohkem aitab? b) Milline ilmalik eeskuju seda mõtet samuti ilmestab?

¹⁶ Kõigest kõige enam aitab meil alandlikkust ilmutada omakasupüüdmatu armastus, a·gaʹpe. Mis aitas Jeesusel taluda piinapostil nii alandlikult neid kannatusi, millest Paulus filiplastele kirjutas? (Filiplastele 2:5—8) Miks ta isegi ei mõelnud sellele, et Jumalaga võrdne olla? Sest ta ise ütles: „Ma armastan Isa.” (Johannese 14:31) Seepärast ülistas ja austas ta alati Jehoovat, oma taevast Isa. Nii rõhutas ta ühel teisel korral, et ainult tema taevane Isa on hea. — Luuka 18:18, 19.

¹⁷ Seda mõtet ilmestab üks juhtum John Greenleaf Whittieri, ühe Ameerika varajase poeedi elust. Lapsepõlves armastas see mees ühte tüdrukut; kord kirjutas see tüdruk teatud etteütluses ühe sõna õigesti, aga tema ise kirjutas valesti. Tüdruk tundis ennast väga halvasti. Miks? Nagu poeet meenutab, ütles ta: „Mul on kahju, et ma selle sõna kirjutasin. Ma ei taha sinust üle olla . . . sest ma armastan sind.” Tõepoolest, kui me armastame kedagi, siis tahame, et ta oleks meist kõrgemal, mitte madalamal, sest armastus on alandlik.

18. Millist Pühakirja nõuannet aitab alandlikkus meil järgida?

¹⁸ See on hea õppetund kõikidele kristlastele, eriti vendadele. Kui asi puudutab teatud erilist teenistuseesõigust, siis kas me oleme rõõmsad, kui selle sai meie vend, selle asemel et tema peale pisut kiivas või kade olla, et meie seda ei saanud? Kui me tõesti armastame oma venda, siis tunneme rõõmu selle üle, et teda eriliselt tunnustati või et ta sai teatud ülesande või teenistuseesõiguse. Tõepoolest, alandlikena on meil lihtne järgida nõuannet: „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10) Üks teine tõlge kõlab: „Austage üksteist rohkem kui iseennast.” (New International Version) Samuti annab apostel Paulus meile sellist nõu: „Teenige [„orjake”, NW] üksteist armastuses.” (Galaatlastele 5:13) Tõepoolest, kui me armastame teisi, siis teenime rõõmuga oma vendi ja orjame neid, seades nende huvid ja heaolu enda omast ettepoole, mis nõuabki alandlikkust. Samuti ei lase alandlikkus meil hoobelda ja selle kaudu teistes kiivuse või kadeduse vaimu äratada. Paulus kirjutas, et „armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis”. Miks? Sest kui keegi suurustleb ja on iseennast täis, peitub selle taga omakasupüüdlik ja egoistlik ajend, samal ajal kui omakasupüüdmatus seisnebki armastuses. — 1. Korintlastele 13:4.

19. Milliste Piiblist võetud eeskujude põhjal võib näha, et alandlikkus ja armastus, nagu ka uhkus ja omakasupüüdlikkus, käivad käsikäes?

¹⁹ Taaveti suhted kuningas Sauliga ja tema poja Joonataniga on mõjuv näide sellest, kuidas armastus ja alandlikkus käivad käsikäes ning kuidas ka uhkus ja omakasupüüdlikkus käivad käsikäes. Kuna Taavetit saatis lahingus edu, laulsid Iisraeli naised: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!” (1. Saamueli 18:7) Saul, kes ei olnud üldsegi alandlik, vaid uhkust täis, hakkas seepeale Taavetit niivõrd vihkama, et soovis teda isegi tappa. Kui erinev oli tema poja Joonatani meelsus! Me loeme, et Joonatan armastas Taavetit nagu omaenese hinge. (1. Saamueli 18:1) Kuidas suhtus Joonatan sellesse, kui sündmuste käigus sai selgeks, et Jehoova õnnistas Taavetit ning et pärast Sauli saab Iisraeli kuningaks tema, mitte Joonatan? Kas oli Joonatan tema peale kiivas või kade? Üldsegi mitte! Kuna ta Taavetit väga armastas, võis ta öelda 1. Saamueli 23:17 toodud sõnad: „Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Mu isa Saul teab ka seda!” Kuna Joonatan Taavetit väga armastas, tunnustas ta alandlikult seda valikut, mille Jumal näis olevat teinud selle kohta, kes pidi tema isa järel Iisraeli kuningaks saama.

20. Kuidas näitas Jeesus, et armastus ja alandlikkus on tihedalt seotud?

²⁰ Armastuse ja alandlikkuse vahelist seost rõhutavad ka need sündmused, mis leidsid aset viimasel õhtul, mille Jeesus Kristus enne oma surma apostlitega veetis. Johannese 13:1 me loeme, et Jeesus „armastas . . . neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas”. Nagu me loeme, pesi Jeesus seejärel oma apostlite jalgu, tegutsedes alandliku sulase kombel. Milline võimas alandlikkuse õppetund! — Johannese 13:1—11.

21. Selgita kokkuvõtlikult, miks me peaksime olema alandlikud.

²¹ On olemas tõepoolest palju põhjusi, miks olla alandlik. On õige ja aus olla alandlik. See peegeldab usku. See aitab meil arendada häid suhteid Jehoova Jumala ja kaasusklikega. See peegeldab tarkust. Ja eelkõige peegeldab see armastust ja toob tõelist õnne.

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas on ausus meile alandlikkuse ilmutamisel abiks?

◻ Miks aitab usk Jehoovasse meil alandlik olla?

◻ Mis näitab, et alandlikkus peegeldab tarkust?

◻ Miks on armastusest alandlikkuse ilmutamisel eriti palju abi?

[Pilt lk 21]

Hiiob allutas ennast alandlikult Jehoovale. Ta ei järginud nõuannet: „Nea Jumalat ja sure”

[Pilt lk 23]

Peetrus allus alandlikult distsiplineerimisele, kui Paulus talle avalikult nõu andis