Kas sa mäletad?
Kas sa oled Vahitorni viimaseid numbreid hoolega lugenud? Siis vaata, kas sa oskad vastata järgmistele küsimustele:
▫ Millist praktilist abi võib haigetele ja eakatele inimestele tänapäeval koguduses anda?
Algkristlikus koguduses peeti nimekirja nende leskede kohta, kes vajasid ainelist toetust. (1. Timoteosele 5:9, 10) Samamoodi võiksid kogudusevanemad tänapäeval koostada nimekirja haigetest ja eakatest inimestest, kes vajavad erilist tähelepanu. Kuid selles valdkonnas ei tohiks algatuse ülesnäitamist ainult kogudusevanemate hooleks jätta. Kõik koguduseliikmed peavad sellistest vajadustest teadlikud olema. (1. Timoteosele 5:4—8) — 15/8, leheküljed 28—29.
▫ Kas seda Piibli lugu, milles üks mereloom Joona alla neelas, on võimatu uskuda?
Ei ole, sest kašelott, mõrtsukhai või vaalhai suudaks inimese alla neelata. Pealegi kinnitas Jeesus ise, et Joona lugu on tõde. (Matteuse 12:39, 40) — 15/8, lehekülg 32.
▫ Millist kahju toob amulettide ja talismanide ebausklik kasutamine?
Nende kasutamine võõrutab inimesi oma probleemide käsitlemisest mõistuse abil ning õhutab neid vaatama õnnele kui imerohule. Samuti annab see nende kasutajale vale julgeolekutunde. Kõige ohtlikum on aga see, et inimene, kes loodab maagiliste amulettide ja hea õnne talismanide jõule, võib loovutada kontrolli oma elu üle nähtamatutele deemonlikele jõududele. — 1/9, lehekülg 4.
▫ Millised neli põhilist koostisosa võivad abielu kestvaks muuta?
Need on valmidus kuulata, oskus andeks paluda, võime pakkuda pidevat emotsionaalset tuge ja soov teist kiindunult puudutada. (1. Korintlastele 13:4—8; Efeslastele 5:33; Jakoobuse 1:19) — 1/9, lehekülg 20.
▫ Millist võimalust kasutab Jehoova muu hulgas selleks, et neid, kes on katsetes, vastupidavusega varustada?
Jehoova teeb seda vastupidavuse eeskujude kaudu, kellest räägitakse tema Sõnas Piiblis. (Roomlastele 15:4) Kui me nende üle mõtiskleme, julgustab see meid vastu pidama ning me õpime palju ka selle kohta, kuidas vastu pidada. — 15/9, lehekülg 12.
▫ Mis on Jumalale andumine?
Jumalale andumine viitab Jehoovale andumisele, mis ajendab meid tegema kõike, mis on temale meelepärane, seda isegi raskete katsetega silmitsi seistes, sest me armastame Jumalat kogu südamest. — 15/9, lehekülg 15.
▫ Kuidas me peaksime suhtuma Jumala halastusse?
Me ei peaks Jumala suurde halastusse kunagi kergelt suhtuma. Me peaksime jäljendama Paulust ning väljendama oma hindamist selle vastu, võideldes oma ebatäiuslikkusega. (1. Korintlastele 9:27) Niimoodi võime isegi raskustega silmitsi seistes näidata, et me tõesti soovime teha seda, mis on õige. — 1/10, lehekülg 23.
▫ Miks võis Paulus pikameelsust armastuse tahkude hulgas esimesena nimetada?
On öeldud, et kristlikku vendlust ei saa olemas olla ilma pikameelsuseta ehk ilma üksteise kannatliku sallimiseta. See on nõnda sellepärast, et me kõik oleme ebatäiuslikud ja meie ebatäius ning puudused panevad teisi katsele. Seetõttu on pikameelsus määrava tähtsusega, et vendade hulgas oleks armastus. — 15/10, lehekülg 21.
▫ Kas esimesed kristlased kasutasid Jumala nime?
Tõendid näitavad, et kasutasid. Jeesus õpetas oma jüngreid Jumalat paluma: „Pühitsetud olgu sinu nimi.” (Matteuse 6:9) Ja oma teenimise lõpul ütles ta palves Jumalale: „Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, keda sa mulle oled andnud maailmast.” (Johannese 17:6) Peale selle esines Jumala nimi heebrea tetragrammatoni kujul Septuaginta varastes eksemplarides. — 1/11, lehekülg 30.
▫ Millised Piiblist võetud näited teevad selgeks, et see, kuidas me oma vigadesse suhtume, võib mõjutada meie elu?
Kuningas Saul lükkas nõuande kangekaelselt tagasi ja tema vigade arv kasvas, nii et ta lõpuks ilma Jumala heakskiiduta suri. (1. Saamueli 15:17—29) Teisest küljest võttis kuningas Taavet oma vigadest ja pattudest hoolimata noomimise kahetsedes vastu ja jäi Jehoovale ustavaks. Nende Piiblist võetud näidete põhjal on näha, et oma vigade tunnistamine aitab meil Jumalaga häid suhteid säilitada ning seetõttu igavese elu saamisele loota. (Laul 32:1—5) — 15/11, leheküljed 29—30.
▫ Kuidas tuleb Jehoova oma sulastele appi, kui nad on loodusõnnetuste tõttu või muudel põhjustel hädas?
Jehoova ei aita mitte loodusjõude imeliselt tagasi pöörates või mõnda teist üleloomulikku tegu sooritades, vaid kasutades üht teist, enamikule inimestele tegelikult arusaamatut jõudu — armastust. Jah, Jehoova armastab tõesti oma rahvast ja ta on kasvatanud nende keskel nii tugevat armastust üksteise vastu, et ta on nende puhul võimeline korda saatma näiliselt lausa imelisi asju. (1. Johannese 4:10—12, 21) — 1/12, lehekülg 10.