Hoia eemale, kui sind ähvardab oht

VÄHESED inimesed tunnetavad ohtu meremeestest paremini. Need peavad hoolega jälgima ilma, hoovusi, oma laeva kaugust kaldast. Kui laev hoovuste ja tuulte koosmõjul kalda poole triivib, tuleb meremeestel teha rasket tööd ja seista silmitsi ohuga.

Sellises olukorras — mille kohta kasutatakse terminit alltuulekallas — hoiab meremees oma laeva ja kalda vahel märkimisväärses ulatuses sõiduohutut vett, eriti veel siis, kui laev liigub ainult purjede abil. Üks purjetamisalane käsiraamat ütleb, et „alltuulekaldas tormi kätte sattumine on ehk kõige täbaram olukord”, millesse meremees võib sattuda. Millist lahendust seal soovitatakse? „Ära lase kunagi oma laeval sellisesse ohtlikku olukorda sattuda.” Selleks et vältida liivamadalale jooksmist või kaljusele kaldale paiskumist, tuleb ohust eemale hoida.

Kristlased peavad tunnetama ohte, mis võiksid nende usu laevahuku põhjustada. (1. Timoteosele 1:19) Tänapäeval pole tingimused kindla kursi hoidmiseks kaugeltki mitte ideaalsed. Just nagu laev võib tuulte ja hoovuste mõjul kursilt kõrvale triivida, võib meie pühendunud elugi kaotada sihi, sest meie ebatäiuslik liha tahab meid pidevalt kõrvale viia ja selle maailma praegu maruna puhuv vaim tekitab lakkamatut lainemöllu.

Mees, kes seadis oma elu ohtu

Kui kerge on küll märkamatult ohtlikesse vaimseisse vetesse sattuda.

Mõtle hoiatavale näitele, mis leidis aset ühe siseveekogu, Surnumere lähedal. Me peame silmas Loti hoiatavat näidet. Tema otsus elada Soodomas tõi endaga kaasa mitmeid probleeme ja rohkesti südamevalu. Pärast Aabrahami ja Loti karjaste vahel aset leidnud riidu otsustasid nad eri piirkondadesse elama asuda. Meile räägitakse, et Lott valis Jordani piirkonna ja lõi oma telgid üles selle piirkonna linnadesse. Hiljem otsustas ta hakata elama Soodomas, kuigi soodomlaste eluviis teda vaevas. — 1. Moosese 13:5—13; 2. Peetruse 2:8.

Miks jäi Lott elama ebamoraalsuse poolest kurikuulsasse linna, kus patustati raskelt Jehoova vastu ja mille elanike eluviis kutsus esile isegi ümberkaudsete inimeste avaliku meelepahatormi? Soodom oli heal järjel, ja kahtlemata tundis Loti naine linnaelu materiaalsetest hüvedest rõõmu. (Hesekiel 16:49, 50) Võib-olla kütkestas isegi Lotti Soodoma vilgas majanduselu. Ükskõik mis tema sealelamise põhjuseks ka oli, oleks ta pidanud sealt lahkuma varem, kui ta seda tegi. Alles siis, kui Jehoova inglid Loti perekonnale tungivalt peale käisid, jätsid nad ohtliku piirkonna maha.

Moosese esimese raamatu aruanne ütleb: „Kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes: ’Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!’ ” Kuid isegi pärast sellist tungivat hoiatust Lott ’kõhkles veel’. Lõpuks inglid „haarasid . . . kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlemate tütarde käest, sest Jehoova tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna”. — 1. Moosese 19:15, 16.

Linna piiril andsid inglid Loti perekonnale mõned lõplikud juhendid: „Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” (1. Moosese 19:17) Isegi siis anus Lott, et tal lubataks minna lähedalasuvasse Soari linna, selle asemel et see piirkond täielikult maha jätta. (1. Moosese 19:18—22) Otse öeldes, Lott tõrkus hoidumast ohust nii kaugele kui võimalik.

Teel Soari vaatas Loti naine tagasi Soodoma poole, tundes ilmselt igatsust mahajäetud asjade järele. Kuna ta inglite juhendeid ei järginud, kaotas ta oma elu. Õiglane mees Lott ja tema kaks tütart elasid selle linna hävingu üle. Kuid millist hinda ta küll maksis, otsustades asuda elama sinna, kus oht on nii lähedal! — 1. Moosese 19:18—26; 2. Peetruse 2:7.

Hoia ohust eemale

Loti kibe kogemus näitab, mis võib juhtuda, kui me läheme ohtliku keskkonna lähedusse või viivitame sealt lahkumisega. Terve mõistus ütleb meile, et nagu kogenud meremehedki, ei tohiks me kunagi lasta end sellisesse ohtlikku olukorda sattuda. Millised on mõned riskiga seotud olukorrad, millest me peame eemale hoidma? Mõned kristlased on sattunud eksiteele, kui nad on saanud liigselt hõivatuks äritegevusega, arendanud lähedasi suhteid maailmalike kaaslastega või muutunud emotsionaalselt sõltuvaks kellestki vastassugupoolde kuuluvast, kui nad ei ole abiellumiseks vabad.

Igal juhul oleks meil tark hoiduda hädaohust eemale. Näiteks, kas me oleme valvsad vaimsete ohtude suhtes, mida mõni niinimetatud ideaalne äritegemise võimalus võib endaga kaasa tuua? Mõned vennad on oma perekonna, tervise ja teokraatlike kohustuste hinnaga sukeldunud äriettevõtmistesse. Mõnikord on peibutiseks mugavam elu, mille raha võimalikuks teeb. Teistel juhtudel on selleks väljakutse oma ärialaseid võimeid proovile panna. Mõned võivad omaette arutleda, et neid ajendab soov oma vendadele tööd pakkuda või ülemaailmse töö heaks heldekäelisemalt annetada. Võib-olla nad mõtlevad, et kui äri läheb hästi, saavad nad Kuningriigi huvidele palju enam aega pühendada.

Millise lõksu selline mõtlemine võib seada? Ebakindel majanduslik olukord ja „ettenägematu juhtum” võib ka kõige parema äriplaani põhja lasta. (Koguja 9:11) Suurtes võlgades rabelemine võib ahastust tuua ning vaimsed huvid välja tõrjuda. Ja isegi siis, kui äri õitseb, nõuab see tõenäoliselt palju aega ja vaimset energiat ning meil on ehk vaja seetõttu maailmaliku seltskonnaga märkimisväärselt palju koos viibida.

Kui üks Hispaanias elav kristlik vanem oli tõsistes rahalistes raskustes, tegi üks kindlustusfirma talle ahvatleva pakkumise. Kuigi oli avanenud väljavaade vabakutselise kindlustusagendina palju raha teenida, lükkas ta selle pakkumise lõpuks tagasi. „See ei olnud kerge otsus, kuid mul on hea meel, et ma ütlesin ei,” selgitab ta. „Esiteks oli mulle vastumeelt teenida raha — kasvõi kaudselt — oma teokraatlike tutvuste kaudu. Ja kuigi mulle meeldis mõte, et ma saan olla iseenda peremees, oleks mul tulnud palju reisida ja pikki päevi tööl olla. Paratamatult oleks see tähendanud perekonna ja koguduse hooletussejätmist. Eelkõige olen ma veendunud selles, et kui oleksin selle pakkumise vastu võtnud, oleksin kaotanud kontrolli oma elu üle.”

Ükski kristlane ei saa lubada seda, et ta kaotab kontrolli oma elu üle. Jeesus näitas selle traagilisi tagajärgi, kui ta jutustas piltliku näite mehest, kes kogus järjest rohkem rikkusi, et ta hiljem ei peaks enam töötama ja võiks kergemat elu elada. Kuid samal ööl, mil ta jõudis otsusele, et on lõpuks kogunud piisavalt raha, ta suri. „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” hoiatas Jeesus. — Luuka 12:16—21; võrdle Jakoobuse 4:13—17.

Samuti peame olema valvel maailmalike inimestega liiga tiheda läbikäimise suhtes. Võib-olla on selleks naaber, kooli-, töö- või ärikaaslane. Me võime arutleda: „Ta peab tunnistajatest lugu, tal on hea moraal, ja vahetevahel saame talle tõde rääkida.” Siiski on kogemused näidanud, et mõne aja pärast võime leida, et eelistame sellist maailmalikku seltskonda isegi vaimsete vendade või õdede omale. Millist ohtu selline sõprus endast kujutab?

Me võime hakata alahindama praeguse aja pakilisust või hakata vaimsete asjade asemel järjest rohkem huvituma materiaalsetest. Võib-olla kardame, et me ei meeldi oma maailmalikule sõbrale, ja seetõttu soovime isegi maailmalt tunnustust saada. (Võrdle 1. Peetruse 4:3—7.) Vastupidiselt sellele eelistas laulik Taavet läbi käia inimestega, kes armastavad Jehoovat. „Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind!” kirjutas ta. (Laul 22:23) Meiegi oleme kaitstud, kui me järgime Taaveti eeskuju, otsides sõprust, mis ehitab meid vaimselt üles.

Üks teine ohtlik suund on saada emotsionaalselt sõltuvaks vastassugupoolde kuuluvast inimesest, kui me ei ole abiellumiseks vabad. Oht võib esile kerkida siis, kui kedagi tõmbab ligi selline inimene, kes on kütkestav, kellega on meeldiv juttu ajada ning kellel on isegi samasugune maailmavaade ja huumoritaju. Ta võib sellise inimese seltsingust rõõmu tunda, arutledes omaette: „Ma tean, kui kaugele võib minna. Me oleme lihtsalt sõbrad.” Kuid kord tärganud tundeid ei ole enam nii lihtne ohjes hoida.

Noor abielus õde Mary tundis Michaeliga läbikäimisest rõõmu.a Ta oli tore vend, kuid tal oli raske sõpru leida. Neil oli palju ühist, ja nad leidsid, et nad saavad koos nalja teha. Maryt meelitas mõte, et vallaline vend soovib talle oma saladusi usaldada. Peagi sai sellest, mis tundus süütu sõprusena, sügav emotsionaalne kiindumus. Nad veetsid järjest rohkem aega koos ning langesid lõpuks ebamoraalsusse. „Oleksin pidanud ohtu kohe alguses tajuma,” ohkab Mary. „Kui sõprus kord juba õitsele puhkes, imes see meid nagu soomülgas järjest sügavamale.”

Me ei tohiks kunagi unustada Piibli hoiatust: „Süda on kavalam petma, kui mingisugune muu asi, ja tema on koguni hukas; kes võib seda ära tunda?” (Jeremija 17:9, VP) Meie reetlik süda, mis on nagu hoovus, mis purjeka vastu kaljut ajab, võib ajada meid hukatuslikesse emotsionaalseisse suhetesse. Mis oleks lahenduseks? Kui sa ei ole abiellumiseks vaba, tee sihikindlaid pingutusi, et hoida emotsionaalset vahemaad inimesest, kes sind kütkestab. — Õpetussõnad 10:23.

Põgene ohtlikust olukorrast ja püsi sellest eemal

Mida teha siis, kui me oleme juba vaimsesse ohtu sattunud? Kui laev tuule ja hoovuse tõttu kaljuse kalda poole triivib, teevad meremehed meeleheitlikke pingutusi, et oma laeva mere poole pöörata või kaldast kaugemale hoida, kuni nad ohutuisse vetesse jõuavad. Samamoodi peame meie tegema pingutusi, et ennast päästa. Kui me järgime nõu, mida Pühakiri annab, palume tõsimeelselt Jehoova abi ja otsime abi küpsetelt kristlikelt vendadelt, jõuame tagasi ohutule kursile. Siis õnnistatakse meid jälle meele- ja südamerahuga. — 1. Tessalooniklastele 5:17.

Ükskõik millised meie olukorrad ka ei oleks, on meil tark hoiduda „asjadest, mis kuuluvad maailmale”. (Galaatlastele 4:3, NW) Vastupidiselt Lotile otsustas Aabraham elada lahus maailmalikest kaananlastest, kuigi see tähendas aastaid telkides elamist. Võib-olla ei olnud tal mõningaid materiaalseid mugavusi, kuid tema lihtne eluviis kaitses teda vaimselt. Selle asemel et usu laevahukk läbi elada, sai ta „kõikide isaks, kes usuvad”. — Roomlastele 4:11.

Kuna meid ümbritseb ennasthellitav maailm, mille „vaim” muutub järjest tugevamaks, on meil vaja järgida Aabrahami eeskuju. (Efeslastele 2:2) Kui me tunnustame kõigis asjades Jehoova juhtimist, õnnistatakse meid sellega, et saame kogeda tema otsest armastavat kaitset. Me tunneme samuti nagu Taavet: „Tema kosutab mu hinge! Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast! Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Jehoova kotta eluajaks!” Pole kahtlust, et „õiguse rööbastes” käimine, selle asemel et võtta suund ohtlikele teeradadele, toob igavesi õnnistusi. — Laul 23:3, 6.

[Allmärkus]

[Pilt lk 24]

Kui sa ei ole abiellumiseks vaba, hoia emotsionaalset vahemaad inimesest, kes sind kütkestab