Kas konkurents on edu võti?
„VÕITMINE ei ole mitte ainult tähtis — see on ainus tähtis asi.” Paljud inimesed elavad tänapäeval nende sõnade järgi, mis sageli omistatakse Ameerika jalgpallitreenerile Vince Lombardile. Nüüd on konkurentsi põhimõtet asunud ülistama ka endised kommunistlikud maad. Öeldakse, et turukonkurentsi juurutamine on külluse saavutamise võti. Paljud Idamaade lapsevanemad õhutavad oma lapsi teistega võistlema ja saadavad nad lühiajalistele intensiivkursustele erakoolidesse, kus neile õpetatakse, milliste nippide abil on kõige kergem sisseastumiseksamitel läbi saada. Sellest täiesti haaratud vanemad on veendunud, et prestiižikasse kooli astumine on tulevase heaolu võti.
Paljud usuvad kindlalt, et konkurents on edu võti. Nad arvavad, et inimkonna progress tuleneb ainult üksteisega konkureerimisest. „Konkureerimine ametikõrgenduse pärast on Jaapani korporatsioonide elujõu allikas,” ütles 65,9 protsenti suuremate korporatsioonide juhtidest, keda küsitles Jaapani Majandusorganisatsioonide Föderatsioon. Ja näib, et Jaapani kompaniid on juba mõnda aega edukad olnud. Aga kas konkurents on tõesti edu võti?
Kas konkurents tõesti tasub end ära?
Inimesed, kes üksteisega konkureerivad, ilmutavad omakasupüüdlikku, mina-keskset hoiakut. Nad tunnevad rõõmu, kui teistel läheb halvasti, kujutledes, et see heidab nende endi saavutustele paremat valgust. Endale kasu saamise nimel võivad nad rakendada taktikat, mis teistele kahju teeb. Kuhu viib selline konkurentsi abil edu poole pürgimine? Yasuo, kes püüdis väga oma kompaniis arvestatavaks isikuks saada, meenutab oma varasemat elukäiku ja ütleb: „Täis konkurentsivaimu ja pidevalt ametikõrgendusele mõteldes, võrdlesin ma ennast teistega ja tundsin, et olen neist üle. Kui need inimesed minust kõrgema koha said, siis tusatsesin ja hädaldasin iga päev kompanii kaadripoliitika üle. Mul ei olnud sõpru selle sõna tõsises mõttes.”
Konkurentsivaim võib põhjustada ka enneaegset surma. Kuidas? Jaapani ajaleht Mainichi Daily News seostab karoshi ehk ületöötamisest tingitud surma A-tüüpi käitumisega. A-tüüpi käitumismalliga inimene pöörab pingega toimetulekuks liigset tähelepanu aja tõhusale kasutamisele ning on võistlev ja vaenulik. Ameerika kardioloogid Friedman ja Rosenman seostavad A-tüüpi käitumist südame isheemiatõvega. Konkurentsivaim võib tõesti saatuslikuks saada.
Konkurents töökohas võib põhjustada ka teisi füüsilisi ja vaimseid häireid. Üks näide selle kohta on Keinosuke, ühe Jaapani suurima automüügifirma parim müüja. Ta püstitas rekordi, müües kokku 1250 autot. Tema pilt pandi raami sisse ja riputati kompanii peakorteris direktorite nõukogu kabineti seinale. Kuigi tema meelest oli äärmiselt ebameeldiv saada ametikõrgendust oma töökaaslaste arvel, sundis kompanii teda siiski konkureerima. Selle tulemusena tekkisid tal ühe aasta jooksul nii mao- kui ka kaksteistsõrmikuhaavandid. Samal aastal viidi selle kompanii 15 juhtivtöötajat haiglasse ja üks sooritas enesetapu.
Peale selle sunnib inimeste püüd materiaalsete asjade poolest naabritest mitte maha jääda neid ka kodus lõppematus rivaalitsemises oma elatusvahendeid uhkeldavalt näitama. (1. Johannese 2:16, NW) Sellest lõikab kasu ainult ärimaailm, mille tõttu ilmamaa kaupmeeste taskud täituvad rahaga. — Võrdle Ilmutuse 18:11.
Kuigi rivaalitsemine ja konkurentsivaim võivad parandada töötulemusi, pole midagi imestada, et kuningas Saalomon lausus: „Ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös johtuvad ainult inimese kadedusest ligimese vastu [„üksteisega rivaalitsemisest”, NW]. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 4:4) Kuidas me võime siis säilitada meelerahu, elades konkurentsiühiskonnas? Et seda teada saada, vaadelgem kõigepealt, kust sai konkurentsiidee alguse.