Gileadi lõpetajad leiavad, et „õndsam on anda”
PÜHAPÄEVAL, 6. märtsil 1994 kogunesid Jehoova tunnistajate ülemaailmse keskuse Beeteli pere ja külalised tähistama pidulikku sündmust — Vahitorni Gileadi Piiblikooli 96. lennu lõpetamist. Programmi juhataja Karl F. Klein, kes on teeninud Jehoova tunnistajate Juhtivas Kogus ligi kakskümmend aastat, lausus oma sissejuhatavas sõnavõtus 46 õpilasele: „Jeesus ütles, et õndsam on anda kui võtta. Nii on see ka teie misjoniteenistuses — mida enam te annate, seda õnnelikumad olete.” — Apostlite teod 20:35.
Manitsevad lahkumissõnad
Järgnes rida kõnesid õpilastele. Leon Weaver, Teenistusosakonna komitee liige, arendas teemat „Vastupidamine toob ülistust Jehoovale”. Me kõik seisame silmitsi katsumustega. (2. Korintlastele 6:3—5) „Kui me oleme surve all, võime kergesti iseenda peale lootma hakata,” märkis vend Weaver. Ta tuletas õpilastele meelde: „Ükskõik milliste inimlike katsumustega teil ka silmitsi seista ei tuleks, on Jehoova asjast huvitatud. Ta ei lase teid kunagi rohkem kiusata, kui te suudate kanda.” — 1. Korintlastele 10:13.
„Pidage oma ülesannet alati kalliks” oli pealkirjaks järgmisele kõnele, mille pidas Lyman Swingle Juhtivast Kogust. Iisraellased ei valinud alati ise, kus elada ja mida teha. Igale suguharule jagati välja kindel osa maast ja leviidid pidid täitma kindlaid kohustusi. Samalaadselt ei otsusta ka tänapäeval paljud täisaegses eriteenistuses olijad — näiteks misjonärid ja Beeteli pere liikmed —, kus nad hakkavad elama ja millist tööd tegema. Kuid mis siis, kui keegi tunneb end ebakindlalt oma ülesande suhtes? „Kui te vaatate keskendunult meie usu Peaesindajale Jeesusele ja järgite tema eeskuju täpselt, siis te ei anna alla,” ütles vend Swingle. — Heebrealastele 12:2, 3, NW.
Leonard Pearson Vahitorni Farmide komiteest esitas järgmisena kõne teemal „Hoidke õigeid asju fookuses”. Ta ütles: „Fotograafil võib olla parim fotoaparaat, kauneim objekt ja ideaalne taust, kuid siiski võib pilt kehv välja tulla — kui fotoaparaat ei ole fookusesse seatud.” Meie pilk peab nagu lainurkobjektiiv haarama praegu käsilolevat ülemaailmset kuulutustööd. Me ei tohiks kunagi seda üldpilti silmist kaotada. „Need, kes hoiavad fookuses iseennast, on oma ülesande täitmisel õnnetud,” lausus vend Pearson. „Edu on nendel, kes hoiavad fookuses Jehoovat ja tööd, mis ta on neile teha andnud.”
„On nii palju, mille eest tänulik olla” oli pealkirjaks järgmisele kõnele, mille esitas John E. Barr, kes on samuti Juhtiva Kogu liige. „Ärge kunagi kaotage tänutunnet Jehoova vastu,” manitses vend Barr õpilasi. „Sõltumata ülesandest, mis teile on antud, on see üks peamisi rahulolu allikaid.” Tänumeel ajendas Taavetit kirjutama: „Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest!” (Laul 16:6) „Teil on nii hinnaline pärisosa — tunda Jehoova lähedust oma igapäevaelus,” ütles vend Barr. „Jehoova ei lõpeta neid suhteid, niikaua kuni vaatate neile kui millelegi väga ilusale, mille eest olete tänulikud.”
Gileadi õppejõud Jack Redford kõneles järgmisena teemal „Kuidas sa kasutad oma keelt?”. Millist kahju küll mõtlematu kõne võib tuua! (Õpetussõnad 18:21) Kuidas saavutada kontrolli keele üle? „Esmalt tuleb treenida mõistust,” vastas vend Redford, „sest keel peegeldab mõistust ja südant.” (Matteuse 12:34—37) Jeesus andis suurepärase eeskuju; ta kasutas oma keelt Jehoova nime ülistamiseks. „Tänapäeval valitseb nälg Jehoova sõnade kuulmise järele,” lausus vend Redford lennule. „Teie teate neid sõnu. Teil on ’õpetatud keel’. Juhtigu siis alati teie keelt mõistus ja süda, mis on täielikult pühendatud Jehoovale.” — Jesaja 50:4, VP.
Palve tähtsust rõhutati kõnes „Kas sa käid otsekui käsikäes Jehoovaga?”. Ulysses Glass, kooli registraator, märkis: „Kui isa teeks oma pere ülalpidamiseks kõvasti tööd, kuid ei räägiks nendega kunagi ega väljendaks oma armastust, võiks tema perekond kergesti järeldada, et isa ajendiks on pigem ebameeldiv kohustus kui armastus. Nii on ka meiega. Me võime olla Jumala teenimisega hõivatud, kuid kui me ei palveta, oleme pühendunud pigem tööle kui armastavale taevasele Isale.”
Theodore Jaracz Juhtivast Kogust rääkis teemal „Miks suured rahvahulgad liituvad Jumala rahvaga”. Igal aastal tulevad sajad tuhanded inimesed Jehoova organisatsiooni. (Sakarja 8:23) Mis näitab, et Jehoova tunnistajad on Jumala rahvas? Esiteks tunnustavad nad kogu Piiblit Jumala Sõnana. (2. Timoteosele 3:16) Teiseks on nad poliitiliselt neutraalsed. (Johannese 17:16) Kolmandaks, nad annavad tunnistust Jumala nimest. (Johannese 17:26) Neljandaks, nad näitavad üles ennastohverdavat armastust. (Johannese 13:35; 15:13) Sellise volikirjaga võime julgelt ’kuulutada tema aulisi tegusid, kes meid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde’. — 1. Peetruse 2:9.
Pärast neid liigutavaid kõnesid said kõik 46 õpilast diplomid kätte. Nad on määratud 16 maale üle kogu maailma.
Mitmekesine pärastlõunane programm
Pärastlõunal toimus lühendatud Vahitorni-uurimine, mida juhatas Donald Krebs Beeteli komiteest. Seejärel esitasid lõpetajad programmi pealkirjaga „Tarkus hüüab tänavail”. (Õpetussõnad 1:20) Nad esitasid nii tänavail kui ka ärides tunnistust andes saadud väärtuslikke kogemusi. Jehoova tõesti õnnistab neid, kes võtavad julguse kokku, et eraviisiliselt kuulutada. „Mulle meeldib mõelda, et me oleme kui sirbid inglitest lõikajate käes,” ütles üks lõpetaja. „Mida vahedamad on meie oskused, seda suurema töö tegemiseks saavad need inglid meid kasutada.” (Võrdle Ilmutuse 14:6.) Õpilased näitasid ka slaidiprogrammi, mis viis vaatajaskonna õppereisile Boliiviasse, Maltale ja Taivani — kolmele maale, kuhu selle klassi lõpetajaid saadeti.
Seejärel intervjueeriti Wallace ja Jane Liverance’i, kes on 17 aastat misjonärid olnud. Oktoobris 1993 kutsuti nad Vahitorni Farmidesse, kus vend Liverance teenib praegu Gileadi õppejõuna.
Järgnevalt esitati neljapildiline etteaste pealkirjaga „Austagem auväärseid eakaid inimesi”. Vananedes võib inimese eneseusaldust hakata hävitama hirm kasutuks muutumise ja hüljatuse ees. (Laul 71:9) See liigutav etteaste näitas, kuidas kõik, kes on koguduses, saavad toetada selliseid ustavaid eakaid inimesi.
Pärast lõpulaulu ja palvet tundsid kõik 6220 Jersey City kokkutulekusaalis ja satelliitsaalides kohalviibinut end värskendatuna. Me mõtleme oma palvetes lõpetajatele, kes täidavad oma uusi ülesandeid. Kogegu nad jätkuvalt suuremat õnne, mis tuleb andmisest.
[Kast lk 26]
Lennu andmed
Esindatud maid: 9
Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 16
Õpilasi: 46
Keskmine vanus: 33,85
Keskmine tõesoleku aeg aastates: 16,6
Keskmine täisaegses teenistuses oldud aastate arv: 12,2
[Kast lk 27]
Maltale pööratakse erilist tähelepanu
RISTIUSUMAAILM sundis paljudeks aastateks Piibli tõde Maltal vaikima. Viimased Gileadi misjonärid Frederick Smedley ja Peter Bridle, kes sinna saadeti, olid kaheksanda lennu lõpetajad aastast 1947. Kuid varsti pärast Maltale saabumist nad arreteeriti ja saadeti maalt välja. Raamat 1948 Yearbook of Jehovah’s Witnesses (Jehoova tunnistajate aastaraamat 1948) teatab: „Need kaks misjonäri on veetnud selle maa kohtutes ja ametnike juures sama palju aega kui oma jumalateenistus-kohuseid täites, ja seda just roomakatoliku hierarhia vastuseisu tõttu. Preestrid ütlevad, et Malta kuulub katoliiklastele ja et kõik teised mingu minema.” Nüüd, ligi 45 aastat hiljem, määrati neli misjonäri Gileadi 96. lennust Maltale.
[Pilt lk 26]
Vahitorni Gileadi Piiblikooli 96. lend
Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja igas reas on nimed loetletud vasakult paremale.
1) P. Ehlers; M. Giese; S. Sellman; J. Zusperregui; S. Rowe; K. Jackson; T. Scott. 2) T. Liehr; I. Garcia; J. Garcia; A. Fernández; L. Davidson; P. Liidemann; L. Gibson; C. Juárez. 3) C. Fouts; G. Pastrana; D. Claeson; L. Fernández; M. Walls; M. Dressen; F. Pastrana; J. Burks. 4) D. Burks; S. Scott; M. Jackson; H. Mauray; L. Juárez; A. Zusperregui; C. Brorsson; C. Rowe. 5) K. Sellman; P. Liidemann; C. Davidson; S. Mauray; D. Walls; D. Dressen; G. Schaafsma; S. Liehr. 6) T. Claeson; T. Gibson; C. Giese; D. Ehlers; R. Fouts; S. Schaafsma; L. Brorsson.