Tehke visalt tööd oma perekonna päästmiseks

„Kasvatage neid pidevalt Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises.” — EFESLASTELE 6:4, NW.

1., 2. Milliste väljakutsetega seisavad tänapäeva lapsevanemad silmitsi?

ÜKS populaarne ajakiri nimetas seda revolutsiooniks. Sellest revolutsioonist räägiti artiklis, mis kirjeldas jahmatamapanevaid muutusi, mis on viimastel aastatel perekonnas aset leidnud. Seal öeldi, et need on „lahutuste-epideemia, taasabiellumise, taaslahutamise, mitteabielulise põlvnevuse ja veel tervetes perekondades eksisteerivate uute pingete tagajärg”. Taolised surved ja pinged ei üllata meid, sest Piibel on ennustanud, et neil „viimseil päevil” seisavad inimesed silmitsi „kriitiliste aegadega”. — 2. Timoteosele 3:1—5, NW.

² Seetõttu seisavad tänapäeva lapsevanemad väljakutsete ees, mis olid eelmistele sugupõlvedele tundmatud. Kuigi mõned lapsevanemad meie seast on kasvatanud oma lapsi Jumala teedel „varajasest lapseeast saadik”, on paljud perekonnad alustanud alles hiljuti ’tões käimist’. (2. Timoteosele 3:15, NW; 3. Johannese 4) Selliste lapsevanemate lapsed olid ehk juba suuremad, kui neile hakati Jumala teid õpetama. Lisaks on meie keskel üha rohkem perekondi, kus on üksikvanem või kasuvanem. Ükskõik millised teie olud ka poleks, kehtib apostel Pauluse manitsus: „Kasvatage neid pidevalt Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises.” — Efeslastele 6:4, NW.

Kristlikud lapsevanemad ja nende osa

3., 4. a) Millised tegurid on põhjustanud isade rolli vähenemise? b) Miks peavad kristlikud isad olema midagi enamat kui vaid leivateenijad?

³ Pangem tähele, et Paulus suunas oma sõnad Efeslastele 6:4 eeskätt „isadele”. Üks kirjanik selgitab, et eelmiste sugupõlvede ajal „lasus isadel vastutus oma laste moraalse ja vaimse kasvatamise eest; isad vastutasid oma laste hariduse eest. . . . Kuid tööstusrevolutsioon kaotas selle lähedase vahekorra; isad lahkusid oma taludest ja poodidest, lahkusid oma kodudest, et minna tööle vabrikutesse ja hiljem kontoritesse. Emad võtsid enesele paljud kohustused, mille täitmise eest kord isad vastutasid. Isadus muutus järjest abstraktsemaks mõisteks”.

⁴ Kristlikud mehed, ärge piirduge vaid leivateenimisega, jättes oma laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise täielikult oma naise hooleks. Õpetussõnad 24:27 kutsus vanal ajal isasid üles: „Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda [„pärast pead sa üles ehitama ka oma peret”, NW]!” Sinul kui töötaval mehel on ehk tänapäeval samamoodi tarvis pikki ja raskeid tööpäevi teha, et elatist teenida. (1. Timoteosele 5:8) Kuid ole hea ja võta pärast seda siiski aega, et ’oma peret üles ehitada’ — seda nii emotsionaalses kui ka vaimses mõttes.

5. Kuidas võivad kristlikud abielunaised oma perekonna päästmiseks tööd teha?

⁵ Kristlikud abielunaised, ka teie peate oma perekonna päästmiseks visalt tööd tegema. Õpetussõnad 14:1 (NW) öeldakse: „Tõeliselt tark naine on oma koja üles ehitanud.” Teil kui abikaasadel — nii sinul kui ka sinu mehel — on ühine kohustus kasvatada oma järeltulijaid. (Õpetussõnad 22:6; Malakia 2:14) See võib hõlmata seda, et te peate oma lapsi distsiplineerima, seadma nad valmis kristlikeks koosolekuteks ja põlluteenistuseks või isegi viima läbi perekondlikku uurimist, kui mehel ei ole võimalik seda teha. Samuti võite te palju ära teha oma lastele koduste majapidamistööde, heade kommete, isikliku hügieeni ja paljude muude vajalike asjade õpetamisel. (Tiitusele 2:5) Kui abielumehed ja -naised nõnda koos töötavad, on neil võimalik paremini oma laste vajadusi rahuldada. Millised need vajadused siis on?

Nende emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemine

6. Milline osa on emadel ja isadel oma laste emotsionaalses arengus?

⁶ ’Kui imetaja ema hellitab oma lapsi’, tunnevad need end turvaliselt, kindlalt, armastatuna. (1. Tessalooniklastele 2:7; Laul 22:10) Vähesed emad suudavad seista vastu tungile jagada oma väikestele lastele ohtrasti tähelepanu. Prohvet Jesaja küsis: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?” (Jesaja 49:15) Niisiis on emadel oma laste emotsionaalses arengus tähtis osa. Kuid sellele vaatamata on ka isal selles tähtis osa. Perekonnaspetsialist Paul Lewis ütleb: „Mul pole olnud ainsatki sotsiaaltöötajat perekonna alal, kes oleks kunagi kuulnud [kurjategijast] last ütlevat, et tal on olnud oma isaga head suhted. Mitte ühtki sadade hulgast.”

7., 8. a) Millised tõendid näitavad, et Jehoova Jumala ja tema Poja vahel on tugev side? b) Kuidas võivad isad tugevdada oma armastussidet lastega?

⁷ Seetõttu on väga tähtis, et kristlikud isad arendaksid hoolikalt armastussidemeid oma lastega. Mõelgem näiteks Jehoova Jumalale ja Jeesusele Kristusele. Kui Jeesus ristiti, kuulutas Jehoova: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Luuka 3:22) Kui palju ütlevad need vähesed sõnad! Jehoova 1) avaldas oma Pojale tunnustust, 2) väljendas siiralt oma armastust Jeesuse vastu ja 3) tegi teatavaks, et ta kiidab Jeesuse heaks. Kuid see ei olnud ainuke kord, mil Jehoova väljendas armastust oma Poja vastu. Hiljem ütles Jeesus oma Isale: „Sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.” (Johannese 17:24) Kas ei vaja tegelikult kõik sõnakuulelikud pojad ja tütred oma isa tunnustust, armastust ja heakskiitu?

⁸ Kui sa oled isa, siis saad sa tõenäoliselt palju ära teha armastussidemete tugevdamiseks oma lastega, kui sa korrapäraselt jagad neile kohaseid füüsilisi ja sõnalisi armastusväljendusi. Muidugi on mõnel mehel raske väljendada oma kiindumust, eriti kui talle endale ei ole oma isa poolt eales osaks saanud siirast kiindumust. Kuid isegi kohmetul katsel väljendada armastust oma laste vastu võib olla väga suur mõju. Mis kõige peamine, „armastus ehitab”. (1. Korintlastele 8:1) Kui su lapsed tunnevad end tänu sinu isalikule armastusele turvaliselt, on nad meelsamini ’oma isa pojad ja tütred’ ning tajuvad, et võivad sind usaldada. — Õpetussõnad 4:3.

Nende vaimsete vajaduste eest hoolitsemine

9. a) Kuidas hoolitsesid jumalakartlikud iisraeli lapsevanemad oma perekonna vaimsete vajaduste eest? b) Milliseid võimalusi on kristlastel oma lastele vabas vormis õpetuse andmiseks?

⁹ Lastel on ka vaimsed vajadused. (Matteuse 5:3, NW) Mooses õhutas iisraeli lapsevanemaid: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:6, 7) Kui sa oled kristlik lapsevanem, saad sa ’teed käies’ ja vabas vormis õpetust andes palju ära teha. Aeg, mida veedetakse koos lastega oma autos sõites, sisseoste tehes või kristlikus teenistuses ukselt uksele käies, pakub häid võimalusi vabas miljöös õpetuse jagamiseks. Söögiajad on perekonnale eriti sobiv aeg vestlemiseks. „Meie kasutame söögiaega päeva jooksul esilekerkinud asjadest rääkimiseks,” selgitab üks lapsevanem.

10. Miks esitab perekondlik uurimine mõnikord väljakutse, ja mille suhtes peavad lapsevanemad otsustavad olema?

¹⁰ Kuid väga tähtis on ka laste vormikohane õpetamine korrapärase piibliuurimise kaudu. Tuleb tunnistada, et „meeletus on seotud [laste] südamesse”. (Õpetussõnad 22:15) Mõned lapsevanemad ütlevad, et nende lapsed võivad olla varmad meelega takistama perekondliku uurimise läbiviimist. Kuidas? Ilmutades rahutust ja tüdimust, tekitades ärritavaid olukordi, mis tähelepanu kõrvale juhivad (näiteks vendade-õdede vaheline kaklemine), või teeseldes, et nad ei tea Piibli põhiõpetusi. Kui on juba tegemist võitlusega selle pärast, kelle tahe jääb peale, peab lapsevanemate tahe peale jääma. Kristlikud lapsevanemad ei tohi alla anda ega lastel perekonnas valitseda lasta. — Võrdle Galaatlastele 6:9.

11. Mida saaks teha, et perekondlik uurimine pakuks rõõmu?

¹¹ Kui teie lapsed ei tunne rõõmu perekondlikust uurimisest, siis saab ehk mõningaid muudatusi teha. Näiteks kas te kasutate uurimist ettekäändena, et võtta vaatluse alla oma laste hiljutised üleastumised? Ehk oleks parem taolisi probleeme nelja silma all arutada. Kas te viite uurimist regulaarselt läbi? Kui te jätate selle ära lemmiktelesaate või spordisündmuse pärast, siis tõenäoliselt ei võta ka teie lapsed uurimist eriti tõsiselt. Kas te viite uurimist läbi hoolsalt ja entusiastlikult? (Roomlastele 12:8) Uurimine peaks tõesti rõõmu pakkuma. Püüdke kõiki lapsi kaasa tõmmata. Olge positiivsed ja ülesehitavad ning avaldage lastele nende osavõtu eest südamlikku kiitust. Muidugi mõista ärge võtke lihtsalt materjali läbi, vaid püüdke jõuda südameni. — Õpetussõnad 23:15.

Distsiplineerimine õigluses

12. Miks distsiplineerimine ei hõlma alati füüsilist karistamist?

¹² Lastel on ka tõsine vajadus distsiplineerimise järele. Sina kui lapsevanem pead kehtestama neile piirid. Õpetussõnad 13:24 öeldakse: „Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab [„distsiplineerib”, NW] teda aegsasti!” Kuid Piiblis ei taheta öelda, et alati peab rakendama füüsilist karistust. Õpetussõnad 8:33 (NW) öeldakse: „Kuulge distsiplineerimist”, ning meile teatatakse, et „sõitlus mõjub arusaajale rohkem kui sada hoopi albile”. — Õpetussõnad 17:10.

13. Kuidas peaks last distsiplineerima?

¹³ Teatud juhtudel võib füüsiline distsiplineerimine kohane olla. Aga kui seda tehakse vihaga, on see tõenäoliselt liiga karm ega avalda mõju. Piibel hoiatab: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21) Tõesti, „rõhumine hullutab tarka”. (Koguja 7:7) Kibestunud nooruk võib õiglaste normide vastu isegi mässama hakata. Niisiis peaksid lapsevanemad oma laste kindlal, kuid tasakaalukal viisil õigluses distsiplineerimisel kasutama Pühakirja. (2. Timoteosele 3:16) Jumalakartlikku distsiplineerimist rakendatakse armastuse ja tasadusega. — Võrdle 2. Timoteosele 2:24, 25.a

14. Mida peaksid lapsevanemad tegema, kui nad tunnevad end kalduvat raevule järele andma?

¹⁴ Loomulikult „me kõik eksime palju”. (Jakoobuse 3:2) Isegi tavaliselt väga armastav lapsevanem võib hetkesurve mõjul öelda midagi lahkusetut või äkiliselt vihastuda. (Koloslastele 3:8) Kui see peaks juhtuma, ärge laske päeva looja minna, nii et teie laps on suures ahastuses või et te ise olete ärritunud seisundis. (Efeslastele 4:26, 27) Lahendage see asi lapsega, paludes andestust, kui see paistab olevat kohane. (Võrdle Matteuse 5:23, 24.) Sellise alandlikkuse ilmutamine võib teid lapsega veelgi lähendada. Kui te tunnete, et te ei suuda end kontrolli all hoida ja annate raevule järele, otsige abi ametissemääratud kogudusevanematelt.

Perekonnad, kus on üksikvanem või kasuvanem

15. Kuidas saab üksikvanemaga perekondade lapsi aidata?

¹⁵ Kuid kõik lapsed ei saa kahelt vanemalt toetust. Ühendriikides kasvatab neljast lapsest ühte üksikvanem. Piibli aegadel olid ’vaeslapsed’ tavaline nähtus, ja Pühakirjas väljendatakse korduvalt muret nende pärast. (2. Moosese 22:22) Ka tänapäeval seisavad üksikvanemaga kristlikud pered silmitsi survete ja raskustega, kuid neid lohutab teadmine, et Jehoova on „vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja”. (Laul 68:6) Kristlasi õhutatakse ’vaeslaste ja lesknaiste eest hoolitsema nende viletsuses’. (Jakoobuse 1:27) Kaasusklikud võivad üksikvanemaga perekondi palju aidata.b

16. a) Mida peaksid üksikvanemad oma pere heaks tegema? b) Miks võib distsiplineerimine olla raske, kuid miks tuleb seda rakendada?

¹⁶ Kui sa oled üksikvanem, siis mida võid sa ise oma pere heaks ära teha? Sa pead olema hoolas perekondliku piibliuurimise, koosolekutel käimise ja põlluteenistuse suhtes. Kuid distsiplineerimine võib olla eriti tõsine väljakutse. Võib-olla sa leinad ikka veel oma kadunud abikaasat. Võib-olla vaevled süü- ja vihatunde käes, mida põhjustas abielu purunemine. Kui su laps on kordamööda sinu ja teise vanema hoole all, võid sa isegi karta, et ta võib eelistada olla koos eraldielava või lahutatud abikaasaga. Taolistes olukordades võib olla emotsionaalselt raske last tasakaalukalt distsiplineerida. Kuid Piibel ütleb meile, et „üleannetu poiss teeb häbi oma emale”. (Õpetussõnad 29:15) Niisiis, ära anna alla süütundele, kibedale kahetsusele või endise abikaasa poolt tulevale emotsionaalsele survele. Kehtesta mõistlikud ja järjekindlad normid. Ära tee kompromissi Piibli põhimõtete suhtes. — Õpetussõnad 13:24.

17. Kuidas võivad perekonnaliikmete rollid üksikvanemaga peres ähmastuda, ja mida saab selle vältimiseks ette võtta?

¹⁷ Kuid raskused võivad kerkida siis, kui üksikema kohtleb oma poega nagu abikaasa asendajat — majaperemeest — või oma tütart nagu südamesõbrannat, koormates teda oma hingeprobleemidega. Seda teha on kohatu ja see tekitab lapses segadust. Kui vanema-lapse rollid ähmastuvad, võib distsipliin kokku variseda. Tee lapsele selgeks, et sina oled lapsevanem. Kui sa oled ema, kes vajab Piiblil põhinevat nõu, otsi seda kogudusevanemate käest või ehk küpse vanema õe käest. — Võrdle Tiitusele 2:3—5.

18., 19. a) Millist laadi väljakutsete ees seisavad kasuvanemaga perekonnad? b) Kuidas saavad vanemad ja lapsed ilmutada tarkust ja mõistmist perekonnas, kus on kasuvanem?

¹⁸ Ka perekonnad, kus on kasuvanem, seisavad väljakutsete ees. Sagedasti leiavad kasuvanemad, et „armastust esimesest silmapilgust” tuleb harva ette. Näiteks on kasulapsed üsna tundlikud igasuguse näilisegi lihaste laste soosimise suhtes. (Võrdle 1. Moosese 37:3, 4.) Õigupoolest võivad kasulapsed olla sügavas kurvastuses lahkunud lapsevanema pärast ja karta, et armastada kasuvanemat on lihase isa või ema suhtes kuidagi ebalojaalne. Püüded rakendada vajalikku distsiplineerimist võivad kohata raevukat meeldetuletust: „Sina ei ole päriselt minu vanem!”

¹⁹ Õpetussõnad 24:3 öeldakse: „Tarkusega ehitatakse koda ja mõistusega kinnitatakse.” Jah, läheb tarvis kõigipoolset tarkust ja mõistmist, et kasuvanemaga perekond võiks olla edukas. Lõpuks peavad lapsed nõustuma tihti valuliku tõsiasjaga, et olukord ei ole enam endine. Kasuvanemad peavad ehk samamoodi õppima olema kannatlikud ja kaastundlikud, mitte kiiresti haavuma, kui näib, et neid ei taheta tunnustada. (Õpetussõnad 19:11; Koguja 7:9) Enne kui võtate enesele distsiplineerija rolli, püüdke rajada sõprussuhted kasulapsega. Mõned peavad paremaks lasta lihasel vanemal distsipliini rakendada, seni kui taolist sidet pole veel rajatud. Kui tekivad pinged, tuleb suhtlemise nimel jõupingutusi teha. „Kes koos nõu peavad, nendega on tarkus,” öeldakse Õpetussõnad 13:10, NW.c

Tehke jätkuvalt tööd oma perekonna päästmiseks!

20. Mida peaksid kristlikud perekonnapead ikka tegema?

²⁰ Tugevad kristlikud perekonnad ei ole juhuslik nähtus. Teie, perekonnapead, peate oma perekonna päästmiseks ikka visalt tööd tegema. Olge valvsad ja pange tähele kahjulikke iseloomujooni või ilmalikke kalduvusi. Olge heaks eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus ja meelepuhtuses. (1. Timoteosele 4:12) Ilmutage Jumala vaimu vilju. (Galaatlastele 5:22, 23) Kannatlikkus, tähelepanelikkus, andestamine ja hellus on toeks teie pingutustele õpetada oma lastele Jumala teid. — Koloslastele 3:12—14.

21. Kuidas saab luua kodus südamliku, rõõmsa õhkkonna?

²¹ Püüdke Jumala abiga säilitada oma kodus rõõmus, südamlik vaim. Veetke koos perekonnaringis aega ja püüdke vähemalt üks kord päevas koos süüa. Väga olulised on kristlikud koosolekud, põlluteenistus ja perekondlik uurimine. Kuid on ka „aeg naerda . . . ja aeg tantsida”. (Koguja 3:1, 4) Jah, olgu teie ajakavas ka ülesehitav puhkus. Muuseumide, loomaaedade ja teiste taoliste paikade külastamine pakub rõõmu kogu perekonnale. Samuti võiksite sulgeda teleri ja veeta aega lauldes, muusikat kuulates, mänge mängides või vesteldes. See aitab perekonnaliikmetel üksteisega lähedasemaks saada.

22. Miks teil tuleks teha visalt tööd oma perekonna päästmiseks?

²² Kristlikud lapsevanemad, tehke ikka tööd, et Jehoovale kõigiti meeldida, „vilja kandes kõiges heas töös ning kasvades Jumala tunnetuses”. (Koloslastele 1:10) Rajage oma pere Jumala Sõnale kuuletumise tugevale alusele. (Matteuse 7:24—27) Võite olla kindlad, et teie pingutustel kasvatada oma lapsi „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” lasub Tema heakskiit. — Efeslastele 6:4, NW.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas saavad mees ja naine oma perekonna ülesehitamises koostööd teha?

◻ Millised emotsionaalsed vajadused on lastel, ja kuidas saab neid rahuldada?

◻ Kuidas saavad perekonnapead oma lastele nii vormikohast kui ka vabas vormis õpetust anda?

◻ Kuidas saavad lapsevanemad distsiplineerida õigluses?

◻ Mida on võimalik teha perekondade heaks, kus on üksikvanem või kasuvanem?

[Pilt lk 16]

Lapse emotsionaalseks arenguks on tähtis isa armastus ja heakskiit