Kas sina annad andeks?

BILLIL ja tema 16-aastasel tütrel Lisal oli läbisaamisega raskusi. Nendevahelised väikesed lahkhelid paisusid sageli sõnasõjaks. Lõpuks jõudis pinge sellise punktini, et Lisal paluti kodunt lahkuda.a

Mõne aja pärast Lisa mõistis, et ta on süüdi, ja ta läks isa käest andestust paluma. Kuid selle asemel et Lisa minevikus tehtud vead unustada, ei hoolinud kibestunud isa tema pingutustest rahu sobitada. Kujuta ette! Ta ei soovinud omaenda tütrele halastust osutada!

Sajandeid tagasi mõisteti üks laitmatu mees surma kuriteo eest, mida ta ei olnud korda saatnud. Tunnistajad esitasid valetunnistusi, ja riigiametnikud keeldusid tahtlikult õigust jalule seadmast. See süütu mees oli Jeesus Kristus. Veidi enne oma surma palus ta palvemeeles Jumalalt: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” — Luuka 23:34.

Jeesus andis heldelt ja südamest andeks ning tema järelkäijaid kutsuti üles teda selles suhtes jäljendama. (Efeslastele 4:32) Siiski on paljud inimesed südametud nagu Billgi ega soovi andestada. Milline oled selles suhtes sina? Kas sa oled valmis teistele andestama, kui nad sinu vastu eksivad? Ja mida öelda tõsiste pattude kohta? Kas need tuleb samuti andeks anda?

Andestamine pole kerge

Andestamine ei ole mitte alati kerge. Ja nendel kriitilistel aegadel on inimsuhted muutunud järjest problemaatilisemateks. Eriti perekonnaelu on sageli täis raskusi ja pingeid. Kristlik apostel Paulus teatas kaua aega tagasi, et sellised olukorrad valitsevad „viimseil päevil”. Ta ütles: „Inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, . . . hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad.” — 2. Timoteosele 3:1—4.

Niisiis kogeme kõik paratamatult välist survet, mis paneb proovile meie võime teistele andestada. Ja peale selle võitleme ka sisemise survega. Paulus kurtis: „Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.” (Roomlastele 7:19, 20) Selle tulemusena ei ole paljud meist nii andestavad, kui me ehk ise sooviksime. Kõigele lisaks avaldab meile kõigile võimsat mõju päritud ebatäius ja patt, mis röövib meilt mõnikord kaastunde ligimeste vastu.

Kui ühte naist julgustati kellegi väike eksimus andeks andma, vastas ta: „Mitte keegi ei vääri neid pingutusi, mida andestamiseks tuleb teha.” See vastus võib esmapilgul näida külma, tundetu, isegi küünilisena. Lähemalt vaadeldes näeme siiski, et selle taga peitub frustratsioon, mida paljud inimesed tunnevad, seistes silmitsi maailmaga, mis nende meelest on omakasupüüdlik, hoolimatu ja vaenulik. Üks mees ütles: „Kui sa kellelegi andeks annad, kasutab ta sind ära. Sinust astutakse lihtsalt üle.”

Seepärast pole ime, et andestava meelelaadi arendamine neil viimseil päevil on raske. Siiski kutsub Piibel meid üles lahkelt andestama. (Võrdle 2. Korintlastele 2:7, NW.) Miks me peaksime andeks andma?

[Allmärkus]