Milline on surnute olukord?
SURNUTEKARTUS põhineb järgmisel oletusel: kadunul on hing või vaim, mis elab pärast surma edasi. Aga kui Piibel õpetab selgesti, et see tõekspidamine on vale, on lõplikult lahendatud ka küsimus, kas surnud saavad sulle halba teha. Niisiis, mida ütleb Piibel?
Jumala Sõna ütleb surnute olukorra kohta: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb! Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib!” — Koguja 9:5, 6.
Pidades silmas eelöeldut, kas saavad surnud sulle head või halba teha? Pühakiri ütleb, et ei saa. Surnud on teadvuseta ja vaikuses. Nad ei saa elavatega suhelda ega väljendada mingeid emotsioone — ei armastust ega viha — ega midagi teha. Sa ei pea neid üldse kartma.
„Nojah, see on ehk õige, kui rääkida füüsilise keha surmast,” võivad mõned öelda. „Kuid füüsiline surm ei lõpeta veel elu, see vaid vabastab vaimu kehast. Ja see vaim võib elavatele kas head või halba teha.” Nii arvavad miljonid inimesed kogu maailmas.
Näiteks Madagaskaril peetakse elu ainult üleminekuetapiks, mistõttu matuseid ja hauast väljakaevamist peetakse palju tähtsamaks sündmuseks kui pulmi. Arvatakse, et inimene on tulnud oma esivanemate juurest ja läheb pärast surma nende juurde tagasi. Sellepärast tehakse elavate inimeste majad puust ja saviplonnidest, materjalist, mis aja jooksul laguneb, kuid hauad, surnute „kodud”, on tavaliselt palju viimistletumad ja vastupidavamad. Surnut hauast välja kaevates arvab perekond koos sõpradega, et neid õnnistatakse selle eest, ja naised usuvad, et kui nad puudutavad surnud sugulase luid, mõjub see soodsalt nende viljakusele. Aga mida ütleb jällegi Jumala Sõna?
Inimkond ei olnud mõeldud surema
On huvitav märkida, et Jehoova Jumal lõi inimese, et see elaks, ja ta ütles, et surm on vaid sõnakuulmatuse tagajärg. (1. Moosese 2:17) On kahetsusväärne, et esimene mees ja naine siiski patustasid, mille tagajärjel levis patt surmava pärandina edasi kogu inimkonnale. (Roomlastele 5:12) Seepärast võid sa öelda, et surm on olnud elu tõsiasi, valus tõsiasi juba alates esimese inimpaari sõnakuulmatusest. Meid loodi elama, ja see selgitab osaliselt, miks on lugematutel miljonitel inimestel nii raske nõustuda sellega, et surm on kõige lõpp.
Piibli jutustuse järgi üritas Saatan esimesele inimpaarile surmast väära ettekujutuse luua, eitades Jumala hoiatust, et sõnakuulmatus toob kaasa surma. (1. Moosese 3:4) Kuid aja jooksul sai täiesti selgeks, et inimesed surevad, täpselt nagu Jumal oli ette öelnud. Sellepärast esitas Saatan sajandite jooksul järgmist valet: teatud vaimne osa inimesest jääb pärast keha surma edasi elama. Selline pettus sobib kokku Kurat-Saatanaga, keda Jeesus nimetas „vale isaks”. (Johannese 8:44) Kuid vastupidiselt Saatanale reageeris Jumal surmale ühe julgustava tõotuse andmisega.
Mis tõotus see on?
See on ülestõusmistõotus paljudele inimestele. Kreekakeelne sõna, mida tõlgitakse sõnaga „ülestõusmine”, on a·naʹsta·sis. Sõna-sõnalt tähendab see „uuesti püsti tõusmist” ja viitab surnuist ülesäratamisele. Tõepoolest, inimene sureb, kuid Jumal võib oma väge kasutades tema jälle üles äratada. Inimene kaotab elu, kuid Jumal võib selle talle tagasi anda. Jumala Poeg Jeesus Kristus ütles, et „tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema häält ning tulevad välja”. (Johannese 5:28, 29) Apostel Paulus väljendas oma „lootust Jumala peale . . . , et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine”. (Apostlite teod 24:15) Samuti kuulutas oma ülestõusmislootust Hiiob, Jumala ustav sulane eelkristlikest aegadest: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb! Sa [Jumal] hüüaksid ja ma vastaksin sulle.” — Iiob 14:14, 15.
Kas see selgeltväljendatud ülestõusmistõotus ei näita, kui vale on idee, et surnud elavad vaimudena edasi? Kui surnud oleksid elus ja eksisteeriksid taevas või mingisuguses vaimumaailmas, mis mõtet oleks siis ülestõusmisel? Kas pole nad sel juhul oma tasu või palga juba kätte saanud? Jumala Sõna uurimine näitab, et surnud on tõesti surnud ja teadvuseta, nad magavad kuni imelise ülesäratamiseni uues maailmas — paradiisis —, mida on tõotanud meie armastav Isa Jehoova. Aga kui surm ei tähenda keha ja vaimu eraldumist ja kui vaim ei ela pärast surma edasi, kuidas on siis lugu juhtumitega, kus inimesed on näiliselt vaimumaailmaga suhelnud?
Suhtlemine vaimumaailmaga
Loendamatuid kordi on räägitud juhtumitest, kus inimesed on väidetavasti suhelnud vaimumaailmaga. Kellega on need inimesed tegelikult suhelnud? Piibel hoiatab meid, et „saatan ise moondab ennast valguseingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui tema abilised endid moondavad õiguse [„headuse”, The New English Bible] abilisteks”. (2. Korintlastele 11:14, 15) Selleks et inimesi kergemini petta ja eksitada, on deemonid (mässulised inglid) inimestega suhelnud, teeseldes mõnikord, et nad on abivalmid.
Apostel Paulus annab selle petmiskampaania kohta järgmise hoiatuse: „Mõned langevad usust ära, pöörates tähelepanu eksitavatele inspireeritud väljendustele ja deemonite õpetustele.” (1. Timoteosele 4:1, NW) Seega võivad kõik surnutele omistatud sõnumid väga tõenäoliselt lähtuda deemonitelt, kes moondavad ennast „headuse abilisteks” ja levitavad religioosset valet, muutes inimesed ebausu orjadeks, mis viib nad eemale Jumala Sõna tõest.
Selle kinnituseks, et surnud ei saa midagi rääkida, teha ega tunda, ütleb Laul 146:3, 4: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi! Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” Mis vaim see on, mis „väljub”? See on inimese elujõud, mida hoiab alal hingamine. Sellest johtub, et kui surija lakkab hingamast, lakkavad töötamast ka tema meeled. Siis on ta täielikult teadvuseta. Järelikult on tal võimatu elavate üle võimutseda.
Just sellepärast võrdleb Piibel inimese surma looma surmaga, öeldes, et nad mõlemad on pärast surma teadvuseta ja saavad jälle põrmuks, millest nad on tehtud. Koguja 3:19, 20 ütleb: „Mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega — neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing [„vaim”, VP]; ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine! Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!”
Kuna Jehoova teadis, et deemonid üritavad panna pettuse abil inimesi mõtlema, et surnud saavad inimestega suhelda ja neid mõjutada, andis ta oma rahvale, muistsetele iisraellastele, hoiatuse: „Ärgu leidugu su keskel . . . kedagi, kes tegeleb ennustamisega, praktiseerib nõidumist, või kedagi, kes otsib endeid, või nõida, või kedagi, kes teisi needuse alla paneb, või kedagi, kes vaimude meediumilt küsib, või elukutselist sündmuste ettekuulutajat, või kedagi, kes surnutelt küsib. Sest igaüks, kes neid asju teeb, on Jehoovale jäle.” — 5. Moosese 18:10—12, NW.
On selge, et idee, nagu võiksid surnud meile midagi halba teha, ei ole pärit Jumalalt. Tema on tõe Jumal. (Laul 31:6; Johannese 17:17) Ja temal on varuks imeline tulevik tõearmastajatele, kes kummardavad teda „vaimus ja tões”. — Johannese 4:23, 24.
Jehoova, tõe ja armastuse Jumal
Meie armastav taevane Isa, „kes ei valeta”, on andnud oma sõna: miljonid inimesed, kes on surnud ja maha maetud, äratatakse üles võimalusega elada igavesti uues õiglases maailmas! (Tiitusele 1:1, 2; Johannese 5:28) See armastusküllane ülesäratamistõotus näitab, et Jehoova tunneb suurt huvi oma inimloodute heaolu vastu ja tal on südamesttulev soov teha lõpp surmale, kurbusele ja valule. Seega ei tarvitse meil surnuid mitte sugugi karta ega olla liigselt mures nende ja nende tuleviku pärast. (Jesaja 25:8, 9; Ilmutuse 21:3, 4) Meie armastav ja õiglane Jumal Jehoova võib ja tahab neid üles äratada ning teeb olematuks surma poolt põhjustatud valu.
Jumala Sõnas Piiblis on rohkesti kohti, kus räägitakse, millised olukorrad on maa peal selles tõotatud uues õiglases maailmas. (Laul 37:29; 2. Peetruse 3:13) See on aeg, mil kõigi inimeste keskel valitseb rahu, õnn ja armastus. (Laul 72:7; Jesaja 9:6; 11:6—9; Miika 4:3, 4) Kõigil on turvaline, kaunis kodu ja rõõmuküllane töö. (Jesaja 65:21—23) Kõigil on külluslikult head toitu. (Laul 67:7; 72:16) Kõik tunnevad rõõmu suurepärasest tervisest. (Jesaja 33:24, NW; 35:5, 6) Kuigi apostlid ja veel piiratud arv inimesi valitseb koos Jeesusega taevas, ei maini Piibel kusagil, et teistegi inimeste hinged võiksid pärast surma taeva õndsusse sattuda. (Ilmutuse 5:9, 10; 20:6) Oleks tõesti kummaline, kui miljardid surnud elaksid pärast surma edasi.
Kuid olukord ei ole kummaline siis, kui me teame Piibli selget õpetust: surnud on lakanud eksisteerimast ega ole enam elavad hinged. Nad ei saa sulle halba teha. Need, kes on mälestushaudades, lihtsalt puhkavad ja on teadvusetud, kuni nad Jumala poolt määratud ajal üles äratatakse. (Koguja 9:10; Johannese 11:11—14, 38—44) Niisiis meie lootuste ja soovide täitumine sõltub Jumalast. „Hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.” — Jesaja 25:9.
[Pilt lk 7]
Nagu Jumala Sõna selgelt näitab, ei saa surnud kuni ülestõusmiseni avaldada mitte mingit mõju