Kas „Vana Testament” või „Heebrea Kirjad”?
TÄNAPÄEVAL on ristiusumaailmas tavaks kasutada Piibli heebrea ja arameakeelse ning kreekakeelse osa kohta vastavalt termineid „Vana Testament” ning „Uus Testament”. Kuid kas nende terminite kasutamiseks on mingit piiblilist alust? Ning millistel kaalutlustel hoiduvad Jehoova tunnistajad üldiselt neid nimetusi oma väljaannetes kasutamast?
Tõsi küll, 2. Korintlastele 3:14 sõnad, nagu need on kirjas eestikeelse Piibli 1988. aasta väljaandes ning ka mõnedes teistes vanemates tõlgetes, nagu näiteks Martin Lutheri esimene saksakeelne piiblitõlge Septembertestament (1522), näivad toetavat seda tõekspidamist. Eestikeelses Piiblis kõlab see salm järgmiselt: „Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära võtmata, sest alles Kristuses see kaob.”
Kuid kas räägib apostel siin nendest 39 raamatust, mida tavaliselt nimetatakse „Vanaks Testamendiks”? Kreekakeelne sõna, mis siin on tõlgitud sõnaga „testament”, on di·a·theʹke. Tuntud saksa teoloogiline entsüklopeedia Theologische Realenzyklopädie ütleb teksti 2. Korintlastele 3:14 kommentaaris, et selle salmi väljend ’vana di·a·theʹke lugemine’ on sama tähendusega, mis järgmises salmis mainitud ’Moosese lugemine’. See entsüklopeedia teeb järelduse, et ’vana di·a·theʹke’ käib Moosese seaduse, või äärmisel juhul Pentateuhi [viie Moosese raamatu] kohta. Kindlasti ei käi see terve eelkristliku inspireeritud Pühakirja kohta.
Apostel viitab vaid ühele osale Heebrea Kirjadest, vanale Seaduselepingule, mis on Moosese kirjutatud Pentateuhis; ta ei viita heebrea- ja arameakeelsele Pühakirjale tervikuna. Pealegi ei väida ta, et meie ajaarvamise esimesest sajandist pärit inspireeritud kristlikud kirjutised moodustavad „uue testamendi”, kuna seda terminit ei esine Piiblis mitte kusagil.
Tuleb ka tähele panna, et kreekakeelne sõna di·a·theʹke, mida Paulus siin kasutas, tähendab tegelikult „lepingut”. (Lähema informatsiooni saamiseks vaata väljaannet New World Translation of the Holy Scriptures—With References, lisa 7E, lehekülg 1585, välja andnud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing aastal 1984.) Seepärast on paljudes nüüdisaegsetes tõlgetes õigesti kirjas „vana leping”, mitte aga „vana testament”.
Sellega seoses märkis katoliku kiriku häälekandja „National Catholic Reporter”: „Termin ’Vana Testament’ mõjub paratamatult viitena millelegi vähemtähtsale ja aegunule.” Kuid Piibel on tegelikult tervik ja ükski selle osa pole aegunud ehk „vana”. Selle sõnum on kooskõlaline alates heebreakeelse osa esimesest raamatust kuni kreekakeelse osa viimase raamatuni. (Roomlastele 15:4; 2. Timoteosele 3:16, 17) Niisiis on meil mõjuvaid põhjusi hoiduda kasutamast neid termineid, mis põhinevad ebaõigetel oletustel, ning me eelistame kasutada palju täpsemaid termineid nagu „Heebrea Kirjad” ja „Kristlikud Kreeka Kirjad”.