Piibli palved on väärt lähemat vaatlemist
NEED palved, mida me nüüd lähemalt vaatlema hakkame, laususid üks murelik naine, üks kuningas ja Jumala Poeg. Igat palvet ajendasid esitama eri asjaolud. Kuid sellised olukorrad võivad ka meid tänapäeval tabada. Mida me võime nendest näidetest õppida?
„Vaata oma ümmardaja viletsusele”
Kas sa heitled mõne visalt püsiva probleemiga? Või oled sa murest vaevatud? Siis on sul palju ühist Hannaga, kes oli taolises olukorras enne oma esimese lapse Saamueli sündi. Ta oli lastetu ning üks teine naine pilkas teda. Tegelikult põhjustas selline olukord Hannale sedavõrd suurt tuska ja muret, et ta isegi ei söönud midagi. (1. Saamueli 1:2—8, 15, 16) Ta pöördus Jehoova poole ning esitas talle järgneva härda palve:
„Vägede Jehoova, kui sa tõesti vaatad oma ümmardaja viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma ümmardajat, vaid annad oma ümmardajale meessoost järglase, siis ma annan tema Jehoovale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!” — 1. Saamueli 1:11.
Pane tähele, et Hanna ei olnud üldsõnaline. Ta pöördus Jehoova poole konkreetse palvega (saada meessoost järglane) ning sidus selle kindla otsusega (anda ta Jumala teenistusse). Mida see meile õpetab?
Raskustes olles väljenda end oma palves konkreetselt. Vaatamata oma probleemi olemusele — olgu selleks siis sinu kodune olukord, üksindus või halb tervis —, räägi sellest palves Jehoovale. Kirjelda talle täpselt, milline on sinu probleem ja mida sa tunned. „Igal õhtul usaldan kõik oma mured Jehoovale,” ütleb lesk Louise. „Mõnikord on neid üsna palju, kuid ma nimetan kindlasti igaüht neist.”
On kasulik olla Jehoovaga rääkides väga üksikasjalik. Niimoodi tehes on meil kergem oma probleemist selgelt aru saada ja see võib näida siis hulga kergemana. Konkreetsete palvete esitamine leevendab meie muret. Veel enne oma palvele vastuse saamist tundis Hanna, et ta on saanud tagasi oma kindluse, ja „ta nägu ei olnud enam kurb”. (1. Saamueli 1:18) Pealegi, kui me oleme oma palvetes üksikasjalikud, siis oleme ka valvsad märkama vastust oma palvele. „Mida üksikasjalikumalt ma oma palveid sõnastan, seda selgemad on vastused,” ütleb Bernhard, kristlane Saksamaalt.
„Mina olen nagu pisike poiss”
Kuid inimene võib tunda teistlaadi muret, kui ta saab ülesande, mille täitmiseks ta ei tunne end kõlvuline olevat. Kas sulle näib mõnikord, et sind rõhub vastutuskoorem, mille Jehoova sulle on andnud? Või kas peavad mõningad inimesed sind sulle antud ülesande jaoks ebasobivaks? Kui noor Saalomon võiti Iisraeli kuningaks, oli ta seesuguses olukorras. Teatud silmapaistvad mehed eelistasid näha troonil kedagi teist. (1. Kuningate 1:5—7, 41—46; 2:13—22) Oma valitsemisaja alguses palus Saalomon oma palves:
„Jehoova, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks . . . aga mina olen nagu pisike poiss — ei mõista minna ega tulla! . . . Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel.” — 1. Kuningate 3:7—9.
Saalomon keskendus palves enda suhetele Jehoovaga, eesõigusele, mis talle oli antud, ning oma võimetele seda ülesannet täita. Kui meie peame kandma vastutust, mis ei tundu olevat võimetekohane, peaksime samuti anuma Jumalat, et ta teeks meid võimeliseks seda tööd tegema. Vaatle järgnevaid kogemusi.
Eugene selgitab: „Kui mul paluti Vahitorni Ühingu harubüroos täita vastutusrikkamat ülesannet, tundsin, et olen täiesti küündimatu. Oli teisi, kes olid hulga võimekamad ja palju kogenenumad. Järgmised kaks ööd magasin väga vähe, olin enamiku ajast palves, mis andis mulle tugevuse ja hädavajaliku kindluse.”
Royl paluti pidada matusekõne ühe ootamatult ning traagiliselt surnud noore mehe matusel, kellel oli olnud väga palju sõpru. Kohale pidi tulema sadu inimesi. Mida tegi Roy? „Harva olin nii palju palvetanud, et saada tugevust ja osata leida õigeid sõnu ülesehitavate mõtete väljendamiseks ning lohutuse pakkumiseks.”
Kuna Looja ’tõttab’ ning tema organisatsioon laieneb, on asjade loomulik käik, et üha rohkematele tema sulastele usaldatakse mingisugune ülesanne. (Jesaja 60:22) Kui sul palutakse oma panust suurendada, siis võid kindel olla, et Jehoova suudab teha tasa kõik selle, mis sul on puudu kogemuste, väljaõppe või võimekuse osas. Lähene Jumalale nii, nagu Saalomon seda tegi, ja ta teeb sind võimeliseks seda ülesannet täitma.
„Et nemad kõik oleksid üks”
Kolmandana võib tänapäeval esile kerkida olukord, kus kellelgi palutakse esindada palves gruppi inimesi. Kui meil palutakse esitada teiste eest palve, siis mida me peaksime paluma? Vaatle Jeesuse palvet, mis on kirjas Johannese 17. peatükis. Ta lausus selle palve oma jüngrite juuresolekul sel viimasel õhtul, mil ta inimesena maa peal oli. Mille eest ta oma taevase Isaga rääkides palvetas?
Jeesus rõhutas juuresviibijate ühiseid eesmärke ja lootust. Ta mainis Jehoova Jumala nime ülistamist ja Kuningriigi teatavaks tegemist. Jeesus rõhutas, kuivõrd väärtuslikud on Pühakirja tundmisel põhinevad isiklikud suhted Isa ja Pojaga. Et valmistada oma järelkäijaid ette ajaks, mil puhkeb vastupanu, rääkis ta neile maailmast lahus püsimisest. Kristus palus oma Isalt ka seda, et see kaitseks jüngreid ning ühendaks neid tõelises kummardamises.
Tõepoolest, Jeesus rõhutas ühtsust. (Johannese 17:20, 21) Sel õhtul varem olid jüngrid laskunud vaidlusse, näidates sellega oma ebaküpsust. (Luuka 22:24—27) Siiski ei püüdnud Kristus neid oma palves noomida, vaid hoopis ühendada. Samamoodi peaksid ka perekonna ja koguduse palved edendama armastust ning püüdma ületada isikutevahelisi vastuolusid. See peaks tooma ühtsusesse neid, keda see palve esindab. — Laul 133:1—3.
Kuulajad väljendavad seda ühtsust sellega, et ütlevad lõpetuseks „aamen”, mis tähendab „olgu nõnda”. Et see oleks võimalik, peaksid nad mõistma ning olema nõus kõigega, mida öeldakse. Seepärast oleks ebasobiv mainida palves midagi sellist, millest mõned kohalviibijad ei ole teadlikud. Näiteks võib vanem, kes esindab palves kogudust, paluda Jehoova õnnistust vaimsele vennale või õele, kes on tõsiselt haige. Kuid tavaliselt oleks parem, kui ta teeks seda ainult sellisel juhul, kui suurem osa nendest, keda ta esindab, teavad seda inimest ja on tema haigestumisest kuulnud.
Pane ka tähele, et Jeesus ei loetlenud grupi iga üksikliikme isiklikke vajadusi. Sedasi tehes oleks ta maininud ka selliseid isiklikke probleeme, millest teadsid vaid teatud inimesed. Isiklikest muredest on sobiv rääkida isiklikes palvetes, mis võivad olla just nii laiaulatuslikud ja usalduslikud, kui me vaid soovime.
Kuidas peaks inimene valmistama end ette selleks, et esindada palves suurt hulka Jumala kummardajaid? Üks kogenud kristlane selgitab: „Ma mõtlen eelnevalt läbi, mille eest tänada, millised soovid võiksid olla vendadel ning missuguseid palveid ma võiksin nende eest mainida. Ma panen oma mõtted ja ka kiituseväljendused oma mõistuses õigesse järjestusse. Enne avaliku palve esitamist lausun ma Jumalale mõttes abipalve, et saaksin vendi väärikalt esindada.”
Missugused sinu asjaolud ka poleks, leiad sa tõenäoliselt Piiblist palve, mille esitaja oli samasuguses olukorras nagu sina. Suur hulk Pühakirjas leiduvaid palveid on tõend Jumala heldusest. Nende palvete lugemine ja nende üle mõtisklemine aitab sul oma palveid sisukamaks muuta.
[Kast lk 5]
TÄHELEPANUVÄÄRSEID PALVEID PIIBLIS
Jehoova sulased esitasid palveid väga mitmesugustes olukordades. Kas sinu olukord sarnaneb mõne järgnevalt toodud olukorraga?
Kas sa vajad juhatust Jumala käest, nagu seda vajas Elieser? — 1. Moosese 24:12—14.
Kas ka sind varitseb oht, nagu see varitses Jaakobit? — 1. Moosese 32:10—13.
Kas sa tahad Jumalat paremini tundma õppida, nagu seda tahtis Mooses? — 2. Moosese 33:12—17.
Kas ka sina seisad silmitsi vastastega, nagu seisis Eelija? — 1. Kuningate 18:36, 37.
Kas kuulutamine on sulle raske, nagu see oli Jeremijalegi? — Jeremija 20:7—12.
Kas sul on vaja tunnistada üles oma patud ja otsida andestust, nagu seda tegi Taaniel? — Taaniel 9:3—19.
Kas ka sina oled tagakiusamise all, nagu olid Jeesuse jüngrid? — Apostlite teod 4:24—31.
Vaata ka Matteuse 6:9—13; Johannese 17:1—26; Filiplastele 4:6, 7; Jakoobuse 5:16.
[Kast lk 6]
MILLE EEST PALVETADA, KUI VÕITLED SISSEJUURDUNUD HARJUMUSEGA
Kas sa heitled pidevalt mõne esilekerkiva nõrkusega? Kuidas sa võid saada kasu Piiblisse kirjapandud palvetest? Võta õppust Taavetist, kes oma nõrkuste pärast tihti palvetas.
Taavet laulis: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted!” (Laul 139:23) Taavet soovis, et Jehoova Jumal uuriks läbi tema valed ihad, emotsioonid ning motiivid. Teiste sõnadega, Taavet palus patu vältimiseks Jehoova abi.
Kuid Taaveti nõrkused said temast võitu ja ta sooritas tõsise patu. Kuid jälle aitas teda palve — seekord aitas see tal taastada oma suhted Jumalaga. Vastavalt tekstile Laul 51:4 anus Taavet: „Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!”
Ka meie võime oma valede kalduvuste ohjes hoidmiseks paluda alandlikult Jehoovalt abi. See tugevdab meid, nii et võime saada üle sissejuurdunud nõrkusest, ja see aitab meil vältida patustamist. Juhul kui me siiski eksime, peaksime ikka ja jälle pöörduma oma palvetes Jehoova poole, et ta aitaks meil võitlust jätkata.
[Pildid lk 7]
Grupi eest esitatud palvetes peaksid esikohal olema Pühakirjal põhinevad lootused ja ühised vaimsed eesmärgid