Millal nad loevad ja kuidas nad sellest kasu saavad
Varahommikul:
Abielumees ja -naine, kes mõlemad käivad tööl, otsustasid tõusta igal hommikul ainult kümme minutit varem ja kasutada seda aega selleks, et koos Piiblit lugeda, enne kui nad kiirustades kodunt lahkuvad. Loetu annab neile hea aluse, et pärast kodunt lahkumist ülesehitavalt vestelda.
Üks kogudusevanem Nigeeriast kasutab pere piiblilugemise kava alusena Teokraatlikus Teenistuskoolis kasutatavat kava. Iga päev pärast päevateksti arutelu, harilikult hommikuti, loevad nad nendest peatükkidest teatud osa. Lastel palutakse ülesantud osi järgemööda lugeda. Seejärel innustatakse neid esitama loetud salmide kohta küsimusi.
Üks koduperenaine Jaapanist on alates aastast 1985 igal aastal korra Piibli läbi lugenud. Oma kava kohaselt loeb ta igal hommikul alates kella viiest 20 kuni 30 minutit. Pidades silmas sellest saadud kasu, lausub ta: „Minu usk on tugevnenud. See aitab mul oma haigust unustada ja paradiisi lootusele keskenduda.”
Üks õde, kes on 30 aastat pioneer olnud, kuid kelle abikaasa ei ole Jehoova tunnistaja, tõuseb igal hommikul kell viis, et Piiblit lugeda. Tema kava näeb ette lugeda ligikaudu neli lehekülge Heebrea Kirjadest, peatükk Kristlikest Kreeka Kirjadest ja üks salm Õpetussõnadest. Ta on alates 1959. aastast igal aastal Piibli korra läbi lugenud. Ta ütleb: „Tänu Piibli lugemisele tunnen, et Jehoova armastab mind . . . Saan julgustust, lohutust ja õpetust.” Ta lisab: „Piibli lugemise kaudu lisab Jehoova mulle iga päev justkui uut elujõudu.”
Üks õde õppis tõde maal, kus Jehoova tunnistajate tegevus oli keelatud, kusjuures ka tema abikaasa oli ta tõekspidamiste vastu. Tal on võimalik lugeda Piiblit esmaspäevast reedeni hommikul kella kuue ja seitsme vahel. See on andnud talle sisemist jõudu. Mõtiskledes selle üle, kuidas lugemine on teda mõjutanud, lausub ta: „Õpime armastama Jehoovat ja Jeesust ning elama vaatamata probleemidele ja raskustele õnnelikku elu, teades, et Jehoova tõotused täituvad alati.”
Üks õde, kes käis Pioneeride Väljaõppekoolis, oli tulvil otsusekindlust järgida seal antud nõuannet teha endale harjumuseks lugeda Piiblit iga päev. Alguses sai ta lugeda hommikuti kella viie ja kuue vahel. Kui tal see aga töökoha vahetamise tõttu enam võimalik polnud, luges ta õhtul kella üheksa ja kümne vahel. Seoses teiste raskete olukordade esilekerkimisega lausus ta: „Kohandasin oma ajakava ikka vastavalt olukorrale.”
Päeval:
Kahel lihasel õel, kes on Brasiilia Beeteli pere liikmed, on tavaks iga päev pärast lõunasööki umbes 20 minutit koos Piiblit lugeda. Nad on kogu Piibli ligikaudu 25 korda läbi lugenud, kuid ometi nad kirjutavad: „Leiame alati midagi uut, seega ei muutu Piibli lugemine kunagi monotoonseks.”
Üks vallaline õde Jaapanis mõistis, et kuigi ta on üles kasvatatud Jehoova tunnistajana, ei tunne ta Pühakirja piisavalt hästi; pioneeritööd alustades otsustas ta hakata Piiblit korrapäraselt lugema. Kord nädalas haiglasse ravile sõites loeb ta sõidu ajal Teokraatliku Teenistuskooli piiblilugemisosa. Hiljem uurib ta kodus materjali põhjalikumalt. Nädala lõpupoole loeb ta veel Piiblit, järgides raamatute kirjutamisjärjekorda.
Üks 13-aastane nooruk, kes on kogu Piibli juba kolm korda läbi lugenud, loeb nüüd iga kord pärast koolist koju jõudmist ühe peatüki. Ta ütleb, et see on aidanud tal „Jehoovat rohkem armastada”.
Ühel Jehoova tunnistajal, kes käib tööl ja on kogudusevanem, abikaasa ning isa, on väga tihe ajakava, ning seetõttu kuulab ta rongiga tööle sõites Piibli helikassette. Hiljem loeb ta kodus sama materjali veel üle.
Lisaks Piibli lugemisele kuulab üks pioneer Prantsusmaal Piibli helikassette siis, kui ta valmistab süüa, sõidab autoga, kui tal on mõõnaperiood või lihtsalt naudingu pärast.
Üks 21-aastane pioneer Jaapanist meenutab, et alates ajast, mil ta sai kolmeaastaseks, käskis ema tal iga päev lasta millelgi vaimsel hea maitsta, ning ta on lugenud Piiblit iga päev, kuigi mitte alati just samal ajal. Pärast seda kui ta on päevaks valitud osa läbi lugenud, loeb ta kindlasti veel kord üle peamised salmid ning võtab seejärel paar minutit aega, et loetu veel mõttes üle korrata.
Üks teine Jehoova tunnistaja, kes on pioneer, on viimase 12 aasta jooksul kogu Piibli kümme korda läbi lugenud. Kuna ta abikaasa on uskmatu, loeb ta harilikult pärastlõunasel ajal.
Õhtul:
Üks kogudusevanem Jaapanis, kes on ka üldpioneer, on viimased kaheksa aastat iga päev õhtul enne magamaminekut Piiblit lugenud. Ta lausub: „Olen eriti vaimustuses nendest kirjakohtadest, mis näitavad, kuidas Jehoova mõtleb, kuidas ta asjadesse suhtub ning kuidas ta olukordi lahendab. Nende kirjakohtade üle mõtisklemine on aidanud mul arendada Jehoova mõtteviisi ning abistada oma kristlikke vendi ja õdesid ning oma perekonnaliikmeid.”
Üks Prantsusmaal elav kogudusevanem on alates 1979. aastast lugenud igal õhtul tunni Piiblit. Tihti kasutab ta viit või kuut piiblitõlget. Ta ütleb, et hoolikas lugemine on tal aidanud mõista, „kuidas Piibli tarkust igapäevaelu olukordades rakendada”. See on võimaldanud tal ka Pühakirja alusel palju paremini nõu anda.
Ühel Nigeeria vennal on viimased 28 aastat olnud tavaks lugeda igal õhtul järgmisel hommikul arutamiseks mõeldud Pühakirja teksti, mis on kirjas brošüüris Uuri Pühakirja iga päev. Seda tehes loeb ta Piiblist kogu selle peatüki, millest tekst on võetud. Pärast abiellumist on ta seda tava jätkanud ning nüüd ta loeb ja arutab materjali koos oma naisega.
Üks noor tütarlaps, kelle vanemad ei ole Jehoova tunnistajad, on seadnud endale tavaks lugeda viis kuni kümme minutit igal õhtul enne magamaheitmist. Need minutid on tema jaoks väga kallid, ning ta palvetab nii enne kui ka pärast lugemist. Tema eesmärgiks on mõista sõnumit, mida Jehoova on igal piiblikirjutajal lasknud üles tähendada.
Üks abielus vend, kes on Beeteli teenistuses, ütleb, et ta on viimase kaheksa aasta jooksul Piibli kord aastas läbi lugenud. Enne puhkama heitmist loeb ta 20 kuni 30 minutit. Ta teab, et isegi kui ta on väga väsinud ning läheb magama ilma lugemata, ei suudaks ta ikkagi uinuda. Ta peab tõusma ning selle vaimse vajaduse eest hoolitsema.