Lugejate küsimusi

Millist kasu saavad praegu „teised lambad” Kristuse Jeesuse ülempreestri-teenistusest, mida mainitakse Heebrealastele 4:15, 16?

Kuigi see, et Jeesus on ametis Ülempreestrina, on esmatähtis neile, kes lähevad tema juurde taevasse, võivad maise lootusega kristlased juba praegu Jeesuse preestriteenistusest kasu saada.

Aadamast alates on inimesed olnud patu koorma all. Me kannatame päritud ebatäiuslikkuse all nagu iisraellasedki. Nemad pöördusid abi saamiseks terve rea üksteisele järgnenud ülempreestrite ja nende kaaspreestrite poole, kes tõid ohvreid nii enese pattude kui ka rahva pattude eest. Saabus aeg, mil Jeesus võiti preestriks „Melkisedeki korra järgi”. Pärast seda kui Jeesus üles äratati, ilmus ta Jehoova ette, et esitada talle oma täiusliku inimohvri väärtus. — Laul 110:1, 4.

Milline tähendus on sellel meile tänapäeval? Paulus arutles oma kirjas heebrealastele Jeesuse teenistuse üle Ülempreestrina. Heebrealastele 5:1 me loeme: „Iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest.” Seejärel näitas Paulus 5. ja 6. salmis, et Jeesus sai ülempreestriks ning et meiegi võime sellest kasu saada.

Kuidas on see võimalik? Paulus kirjutas: „Ehk ta oligi Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täielikuks, sai tema igavese õndsuse [„pääsemise”, UT] alustajaks kõigile, kes on temale sõnakuulelikud.” (Heebrealastele 5:8, 9) Esmalt võib see salm panna meid mõtlema sellele kasule, mida me saame uues maailmas, kui Jumalale ja Jeesusele lojaalsed inimesed päästetakse nende patusest seisundist ja nad saavad igavese elu. See on kindel lootus, mis põhineb Jeesuse ohvri pattelunastaval väärtusel ja tema teenistusel Ülempreestrina.

Kuid tegelikult me võime juba praegu saada kasu sellest, et ta teenib Ülempreestrina. Pane tähele, mida öeldakse Heebrealastele 4:15, 16: „Meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.” Millal see „õige aeg” siis on? Just siis, kui me vajame halastust ja armu. Kuna me kõik oleme ebatäiuslikud, peaksime tundma seda vajadust juba praegu.

Heebrealastele 4:15, 16 tõstab esile seda, et Jeesus — kes on praegu taevas preester — on samuti olnud inimene, mistõttu ta võib ilmutada empaatiat. Empaatiat kelle vastu? Meie vastu. Millal? Juba praegu. Kui Jeesus oli inimene, koges ta seda pinget ja survet, mida inimesed üldiselt kogevad. Mõnikord tundis Jeesus nälga ja janu. Ja vaatamata sellele, et ta oli täiuslik, väsis ta ikkagi. See peaks mõjuma meile julgustavalt. Miks? Kuna Jeesus koges inimesele omast väsimust, mõistab ta, mida meie sageli tunneme. Tuleta meelde ka seda, kuidas tal tuli võidelda oma apostlite kadedusest põhjustatud nääklemisega. (Markuse 9:33—37; Luuka 22:24) Tõepoolest, ta koges ka pettumusi. Kas ei peaks see andma meile kindlustunde, et ta mõistab meid, kui meie pettume ja masendume? Kindlasti peaks.

Mida sa saad teha, kui oled masendunud? Kas Paulus ütles, et sa pead lihtsalt ootama, kuni sinu Ülempreester Jeesus aitab sul uues maailmas mõistuselt ja kehalt täiuslikuks saada? Ei. Paulus ütles: ’Me saame halastust ja leiame armu oma abiks õigeks ajaks,’ ja see käib ka praeguse aja kohta. Peale selle koges Jeesus inimesena kannatusi ja raskusi, olles ’kiusatud kõiges otsekui meie’. Niisiis, kui me seisame silmitsi sarnaste olukordadega, on ta valmis meid aitama, sest ta mõistab, mida me kogeme. Kas see ei tõmba sind tema ligi?

Pane nüüd tähele salmi 16. Paulus ütleb, et meie — see tähendab, nii võitud kui need, kes kuuluvad teiste lammaste hulka — võime minna Jumala ette julgusega. (Johannese 10:16) Apostel ei mõelnud seda, et me võime palves öelda mida tahes, koguni midagi ähvardavat või muidu kohatut. Ta mõtles hoopis seda, et Jeesuse ohvri ja ülempreestriameti alusel me võime minna Jumala ette, vaatamata sellele, et oleme patused.

Teine viis, kuidas me võime oma Ülempreestri Jeesuse Kristuse teenistusest juba praegu kasu saada, on seotud meie pattude ehk eksimustega. Kindlasti me ei oota, et Jeesus rakendaks praeguses süsteemis meie puhul oma lunastusohvri väärtust täielikult. Isegi siis, kui ta seda teeks, ei oleks meil ikkagi igavest elu. Kas sa mäletad tekstis Luuka 5:18—26 toodud juhtumit halvatud mehega, kelle voodi katusesse tehtud avausest alla lasti? Jeesus ütles talle: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!” See ei tähendanud, et mingi konkreetne patt oleks halvatuse põhjus olnud. Ilmselt tähendas see mehe patte üldiselt, ja teatud määral võis see viidata ka päritud ebatäiuslikkusele, mis põhjustab hädasid.

Jeesus võis selle ohvri alusel, mille ta pidi tooma, võtta sellelt mehelt ära patud, nagu Asaseli sikk võttis lepituspäeval ära iisraellaste patud. (3. Moosese 16:7—10) Kuid see halvatud mees oli ikka veel tavaline inimene. Ta patustas ikkagi ja omal ajal ta suri nagu kõik patused. (Roomlastele 5:12; 6:23) See, mida Jeesus ütles, ei tähendanud, et see mees sai samal hetkel igavese elu. Kuid teda õnnistati tol ajal sellega, et talle andestati teatud määral.

Nüüd mõtle meie olukorrale. Kuna me oleme ebatäiuslikud, eksime iga päev. (Jakoobuse 3:2) Mida me saame selles suhtes ette võtta? Meil on ju taevas halastav Ülempreester, kelle kaudu võime palves Jehoova ette minna. Tõepoolest, nagu Paulus kirjutas, me kõik võime „[minna] julgusega [Jumala] armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks”. Niisiis saavad tänapäeval kõik teiste lammaste hulka kuulujad Kristuse kui ülempreestri teenistusest imelist kasu, sealhulgas puhta südametunnistuse.

Kõik maise lootusega kristlased võivad oodata igatsusega veel suuremat kasu uues maailmas, mis peagi saabub. Siis rakendab meie taevane Ülempreester oma lunastusohvri väärtust täiel määral, andestades meie patud täielikult. Samuti toob ta suuremat kasu sellega, et ta hoolitseb inimeste füüsilise ja vaimse tervise eest. Lisaks annab Jeesus Jumala rahvale maa peal väga põhjaliku hariduse, nagu ka Iisraeli preestrite üks tähtsamaid kohustusi oli Seaduse õpetamine. (3. Moosese 10:8—11; 5. Moosese 24:8; 33:8, 10) Niisiis, kuigi me saame Jeesuse preestriteenistusest kasu juba praegu, ootab meid ees veel palju enamat!