Lugejate küsimusi

Kas Jumal oli erapoolik, kui ta valis algsesse juhtivasse kogusse mehi, kes olid ühest ja samast rassist ning rahvusest — nad kõik olid juudid?

Ei, kindlasti ei olnud ta erapoolik. Kõik, keda Jeesus alguses oma jüngriteks kutsus, olid juudid. Seejärel olid juudid ja juudi proselüüdid esimesed, kes võiti meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil püha vaimuga ja kellele avanes seega võimalus valitseda koos Kristusega taevas. Alles hiljem lisati neile samaarlased ja usule pöördunud ümberlõikamata mittejuudid. Järelikult on arusaadav, et sel ajal koosnes juhtiv kogu juutidest, „Jeruusalemma apostlitest ja vanematest”, nagu mainitakse Apostlite teod 15:2. Nad olid mehed, kes tundsid Pühakirja põhjalikumalt ja kellel oli õiges kummardamises aastatepikkune kogemus ning kellel oli olnud rohkem aega, et areneda küpseteks kristlikeks vanemateks. — Võrdle Roomlastele 3:1, 2.

Apostlite tegude raamatu 15. peatükis mainitud juhtiva kogu koosoleku ajaks olid kristlasteks saanud ka paljud mittejuudid. Nende hulka kuulusid aafriklased, eurooplased ja teistest piirkondadest pärit inimesed. Kuid ei ole ühtegi ülestähendust selle kohta, et keegi neist mittejuutidest oleks sel ajal juhtivasse kogusse võetud, et muuta kristlus mittejuutidele ligitõmbavamaks. Kuigi need äsjapöördunud mittejuutidest kristlased olid „Jumala Iisraeli” võrdväärsed liikmed, pidasid nad lugu küpsusest ja suurematest kogemustest, mis olid juutidest kristlastel, näiteks apostlitel, kes tol ajal kuulusid juhtivasse kogusse. (Galaatlastele 6:16) Pane teksti Apostlite teod 1:21, 22 põhjal tähele, kui väga sellistest kogemustest lugu peeti. — Heebrealastele 2:3; 2. Peetruse 1:18; 1. Johannese 1:1—3.

Paljude sajandite jooksul tegeles Jumal erilisel viisil Iisraeli rahvaga, kelle hulgast Jeesus ka oma apostlid valis. See ei olnud mingi viga ega üldsegi ebaõiglane, et ükski apostel ei olnud pärit praegusest Lõuna-Ameerikast, Aafrikast või Kaug-Idast. Omal ajal saavad neist paigust pärit mehed ja naised palju suurema eesõiguse, kui seda on eesõigus olla maa peal apostel või esimese sajandi juhtiva kogu liige või eesõigus saada mingi ülesanne Jumala rahva hulgas tänapäeval. — Galaatlastele 3:27—29.

Üks apostel oli ajendatud ütlema, et „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi”. (Apostlite teod 10:34, 35) Kristuse ohvrist tulenev kasu on tõesti kättesaadav kõigile, ilma et kedagi eelistataks. Ja kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist pärit üksikisikuid võetakse taevasesse Kuningriiki ja ka suurde rahvahulka, kes jääb maa peale igavesti elama.

Paljud inimesed on ülitundlikud, kui küsimus on rassilisest, keelelisest või rahvuslikust taustast. Seda ilmestab Apostlite teod 6:1 kirja pandud juhtum sellest, kuidas üks probleem põhjustas kreeka keelt kõnelevate ja heebrea keelt kõnelevate kristlaste vahel nurinat. Meile on ehk juba lapsepõlves sisse juurdunud ülitundlikkus keelelistes, rassilistes, etnilistes või soolistes küsimustes või oleme siis hiljem ülitundlikuks muutunud. Seda täiesti reaalset võimalust silmas pidades teeme hästi, kui pingutame end teadlikult ja laseme vormida oma tundeid ja reageeringuid Jumala seisukohal, mille kohaselt on kõik inimesed tema ees võrdsed, vaatamata sellele, milline on nende väline külg. Kui Jumal lasi kirja panna vanematele ja teenistusabilistele esitatavad nõuded, ei maininud ta üldsegi rassi ega rahvuslikku tausta. Ta pööras tähelepanu hoopis teenistuseks kõlblike isikute vaimsetele omadustele. See kehtib kohalike vanemate, reisivate ülevaatajate ja harubüroode personali puhul tänapäeval, nagu see kehtis ka esimese sajandi juhtiva kogu puhul.