Lugejate küsimusi
Esimene Johannese 4:18 ütleb meile: „Kartust ei ole armastuses, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.” Kuid Peetrus kirjutas: „Armastage vendi, kartke Jumalat!” (1. Peetruse 2:17) Kuidas on need kaks salmi kooskõlas?
Nii Peetrus kui Johannes olid mõlemad apostlid, kes olid saanud õpetust otse Jeesuselt Kristuselt endalt. Seetõttu me võime olla kindlad, et nende kirjasõna on kooskõlas. Mis puutub ülaltsiteeritud salmidesse, siis vastus on see, et need kaks apostlit rääkisid erisugusest kartusest.
Vaadelgem kõigepealt Peetruse nõuannet. Nagu kaastekst näitab, andis Peetrus kaaskristlastele inspiratsiooni kaudu saadud nõu selles suhtes, kuidas nad peaksid võimulolevatesse isikutesse suhtuma. Teisisõnu öeldes avaldas ta mõtteid selle kohta, kuidas suhtuda õigesti allumisse teatud valdkondades. Sel moel andis ta kristlastele nõu alluda isikutele, kes on inimvalitsustes võimupositsioonil, nagu kuningad või valitsejad. (1. Peetruse 2:13, 14) Veel kirjutab Peetrus: „Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!” — 1. Peetruse 2:17.
Kaasteksti vaadeldes selgub, et kui Peetrus ütles, et kristlased peaksid ’kartma Jumalat’, mõtles ta seda, et meil peaks olema Jumala vastu sügav aupaklik lugupidamine, kartus kõige kõrgemale autoriteedile meelepaha valmistada. — Võrdle Heebrealastele 11:7.
Mida öelda apostel Johannese väljendatud mõtte kohta? 1. Johannese 4. peatüki alguses rääkis see apostel vajadusest katsuda läbi valeprohvetite „vaimud”. Kindlasti ei ole sellised vaimud Jehoova Jumalast; need tulevad sellest kurjast maailmast või peegeldavad seda.
Vastupidiselt sellele on võitud kristlased „Jumalast”. (1. Johannese 4:1—6) Sellest lähtudes esitas Johannes üleskutse: „Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast.” Jumal ilmutas armastust esimesena — ta ’läkitas oma Poja lepituseks meie pattude eest’. (1. Johannese 4:7—10) Kuidas me peaksime sellele vastama?
On selge, et me peaksime olema ühtsed oma armastava Jumalaga. Me ei peaks teda kartma ega värisema mõtte juures, et meil tuleb tema poole palves pöörduda. Eespool andis Johannes nõu: „Kui meie süda meid hukka ei mõista, on meil julgus Jumala ees, ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske.” (1. Johannese 3:21, 22) Tõepoolest, hea südametunnistus annab meile julguse pöörduda Jumala poole, ilma et kartus meid halvaks või tagasi hoiaks. Armastusest ajendatuna on meil julgust Jehoovaga palves rääkida ehk tema poole pöörduda. Selles suhtes ’armastuses ei ole kartust’.
Ühendagem niisiis need kaks mõtet. Kristlasel peab alati olema Jehoova vastu aupaklik kartus, mis tuleneb sügavast lugupidamisest tema positsiooni, väe ja õigluse vastu. Kuid me armastame Jumalat ka kui oma Isa ning tunneme lähedust temaga ja meil on julgust tema poole pöörduda. Selle asemel et kartus tema ees meid tagasi hoiaks, pöördume tema poole usaldusega nagu laps, kes tunneb, et ta võib vabalt pöörduda oma armastava vanema poole. — Jakoobuse 4:8.