Jehoova tunnistajad kogu maailmas — India
INDIA! Sellel tohutu suure pindalaga alamandril elab meie planeedi iga kuues inimene. Sellel mitmepalgelisel maal räägitakse ühtekokku üle 1000 keele ja murde. Rahvastiku valdava enamiku — 83 protsenti — moodustavad hindud, ja ülejäänud 11 protsenti on muhameedlased, sikhid, budistid, džainistid ja nimikristlased.
Viimastel aastatel on Jehoova tunnistajad Indias väga edukad olnud. Nad on leidnud lambasarnaseid inimesi, kes igasugustest raskustest ja vastupanust hoolimata on meeleldi valmis kindlalt Jehoova Kuningriigi poolele asuma.
Näiteks üks ortodoksses hindu perekonnas kasvanud tüdruk jäi poliomüeliidi tõttu juba lapsena invaliidiks. Kannatused, mida ta koges, panid ta mõtlema Jumalale ja elu eesmärgile. Et oma küsimustele vastust saada, uuris ta paljusid religioone, kuid ei leidnud neist mitte mingisugust lohutust. Seetõttu kaotas ta küll usu religiooni, kuid mitte Jumalasse.
Umbes sel ajal kohtasid seda tüdrukut kaks Jehoova tunnistajat, kes olid majast majja teenistuses. „Ma olin pisarateni liigutatud, kui nad lugesid mulle ette teksti Ilmutuse 21:4,” meenutab ta. Oma ema vastuseisule vaatamata võttis ta palju Vahitorni Ühingu väljaandeid ja nõustus koduse piibliuurimisega. Tüdruk tegi oma elus palju muudatusi, pidas sugulaste vastuseisule vaatamata vapralt vastu ja sai ristitud Jehoova tunnistajaks. Ta ütleb: „Ma olen teinud palju edusamme ja olen pidanud selleks suuri raskusi ületama. Kuid Jehoova on olnud alati minuga ning on mulle rohkesti rahu ja rõõmu andnud.”
Kindlalt puhta kummardamise poolel koolis
Õpetaja palus, et üks noor õde ja tema klassikaaslased läheksid katoliku kirikusse. Õde keeldus viisakalt ja ütles, et ta on Jehoova tunnistaja ning ei kummarda peale Jehoova mitte kedagi ega midagi. Õpetaja ütles, et kui kõik teised lähevad kirikusse, peab ka tema seda tegema. Kuid see õde jäi kindlaks ja ütles, et kuna need, kes kirikusse lähevad, ei oleks nõus paluma Jehoovat, ei suuda tema endale ette kujutada, et ta kirikusse läheks.
Selle tüdruku vankumatus tekitas õpetajas huvi tema usu kohta rohkem teada saada. Järgmisel päeval andis see õde talle Vahitorni artikli, mis rääkis Jehoova kummardamisest. Loetust vaimustatuna vabastas õpetaja selle tüdruku kõigist kooli religioossetest üritustest. Meie õde sai levitada kümme ajakirja sellele ja ka teistele õpetajatele.
Kuuletumine Jumala seadusele vere kohta tõi suure tasu
Hiljuti puhkes Kerala osariigi mõningates paikades viirusliku palaviku epideemia. See haigus kahjustab tugevalt neerusid, mistõttu on vaja teha dialüüs. Tavaliselt tehakse ka vereülekanne. Ühes linnas sattus selle haigusega 14 inimest haiglasse. Üks neist oli Jehoova tunnistaja, kohaliku koguduse vanem. Talle öeldi, et vereülekande tegemine on ainus võimalik ravimeetod. See kogudusevanem selgitas oma Pühakirjal põhinevaid uskumusi ja keeldus kategooriliselt vereülekandest. (Apostlite teod 15:28, 29) Pärast pikka arutlemist ütlesid arstid, et ta sureb, kui ta ei nõustu vereülekandega.
Kõigile teistele 13-le patsiendile tehti vereülekanne. Kurb küll, kuid nad kõik surid vaid mõne päeva pärast. Meie vend jäi ainsana ellu! Haigla juhtkond oli väga üllatunud. Meditsiinipersonalile avaldas väga suurt muljet see, kui sageli koguduseliikmed venda külastasid. Pärast seda, kui ta haiglast välja kirjutati, läks ta arste tänama, kuid need ütlesid: „Miks sa meid tänad? Täna oma Jumalat Jehoovat. Tema päästis sinu. Ja palun palveta ka meie eest oma Jumala Jehoova poole.”
[Kast lk 24]
MAA LÜHIANDMED
Teenistusaasta 1994
KUULUTAJATE KÕRGARV: 14271
ELANIKE SUHE ühe tunnistaja kohta: 65266
MÄLESTUSÕHTUL JUURESVIIBIJAID: 38192
PIONEERKUULUTAJAID KESKMISELT: 1780
PIIBLIUURIMISI KESKMISELT: 12453
RISTITUID: 1312
KOGUDUSI: 410
HARUBÜROO: LONAVLA
[Pilt lk 25]
Harubüroo Lonavlas
[Pilt lk 25]
Tunnistuse andmine seoses „Igavese hea sõnumi” konvendiga 1963. aastal
[Pilt lk 25]
Kuulutamine ühele kaubitsejale Delhis Punase Fordi läheduses