Vägivalda on kõikjal

OMA autoga valgusfoori taga seistes märkas autojuht järsku üht suurt meest sõimates ja rusikat viibutades enda poole tulevat. Juht sulges küll kiiruga kõik uksed ja aknad, kuid suurt meest see ei peatanud. Autoni jõudnud, raputas ta seda ägedalt ning tiris autoust. Viimaks tõstis ta vihas oma suure rusika ja virutas tuuleklaasi kildudeks.

Kas see on stseen mõnest actionfilmist? Sugugi mitte! See oli liiklustüli, mis leidis aset oma rahuliku ja pingevaba õhkkonna poolest tuntud Oahu saarel Havais.

Selline juhtum ei üllata meid. Ukselukud, aknatrellid, hoonete turvameeskonnad, isegi bussisildid „Juht ei kanna sularaha” viitavad kõik ühele ja samale asjaolule: vägivalda on kõikjal!

Vägivald kodus

Ammust ajast on kodu hinnatud kui inimese turvapaika. See idülliline ettekujutus aga on kiiresti muutumas. Peresisene vägivald, kaasa arvatud laste jõhker kohtlemine, abikaasa peksmine ja pereliikme tapmine, on aktuaalne teema kogu maailma uudistes.

Näiteks ütleb ajaleht Manchester Guardian Weekly, et „Suurbritannias võib olla vähemalt 750000 last, keda koduse vägivallaga kokkupuutumine on pikaks ajaks traumeerinud”. Sealtoodud aruanne põhineb uurimusel, mille käigus selgus ka, et „kolm neljandikku küsitletud naistest möönis, et nende lapsed on näinud pealt vägivallajuhtumeid, ja ligi kaks kolmandikku lastest oli näinud oma ema pekstavat”. Nõndasamuti tõi USA valitsuskomisjon, kes tegeleb laste jõhkra kohtlemise ja hooletusse jätmise probleemidega, ajakirjas U.S.News & World Report välja arvestuse, mille kohaselt „igal aastal sureb vanemate või hooldajate käe läbi 2000 last, kellest enamik on alla 4 aasta vanused”. Nagu aruandes öeldakse, on see arv suurem kui liiklusõnnetuste, uppumise või kukkumise tagajärjel surmasaanud laste arv.

Kodune vägivald hõlmab ka abikaasa halba kohtlemist alates tema lükkamisest ja tõukamisest kuni äigamise, jalaga löömise, kägistamise, peksmise, noa või tulirelvaga ähvardamise või lausa tapmiseni. Ning tänapäeval on taoliste vägivallatsejate hulgas nii mehi kui naisi. Ühe uurimuse kohaselt on abikaasadevahelise vägivalla registreeritud juhtumitest umbes veerandi puhul algatajaks mees, veerandi puhul naine ja ülejäänud tülides, mille kohta oleks tabavaim öelda kodusõda, on süüdi mõlemad osapooled.

Vägivald töökohal

Väljaspool kodu on töökoht traditsiooniliselt olnud paik, kus valitseb kord ja kus ollakse lugupidavad ning viisakad. Tundub aga, et enam ei ole see sugugi nõnda. Näiteks ilmneb USA Justiitsministeeriumi avaldatud statistikast, et igal aastal langeb oma töökohal vägivallakuritegude ohvriks üle 970000 inimese. Ehk teisisõnu, „igal neljandal töölisel on oht langeda töö juures teatud liiki vägivalla ohvriks”, väidab töökaitsealases ajakirjas Professional Safety—Journal of the American Society of Safety Engineers toodud aruanne.

Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et vägivald töökohal ei piirdu vaid sõneluste ja mustamisega. „Otseselt tööandja ja kaastööliste vastu suunatud vägivald on praegusel hetkel suurima kasvutendentsiga mõrvu põhjustav tegur Ühendriikides,” öeldakse eelmainitud aruandes. Aastal 1992 oli tööga seotud surmajuhtumitest mõrv iga kuues ning naiste puhul peaaegu iga teine. Ei ole kahtlustki, et vägivallalaine on enda alla matmas ka varem nii korralikku töökohta.

Vägivald spordis ja meelelahutuses

Spordist ja meelelahutusest on ikka otsitud vaheldust ja lõõgastust, mis annaks inimesele jõudu tegelda tõsisemate eluülesannetega. Tänapäeval kujutab meelelahutus endast miljarditesse dollaritesse ulatuvat tööstusharu. Et sellest kasutoovast turust võimalikult suur osa endale kahmata, ei kohku meelelahutuse turulepaiskajad ühegi võimaliku abinõu ees. Üheks selliseks abinõuks ongi vägivald.

Näiteks teatati äriajakirjas Forbes, et üks videomängude tootja turustab populaarset sõjamängu, milles sõdalane rebib ära oma vastase pea ja selgroo, samal ajal kui pealtvaatajad hüüavad kooris: „Tee talle ots peale! Tee talle ots peale!” Sellesama mängu versioonis, mis valmistati konkureerivale kompaniile, see verine stseen aga puudub. Milline on tulemus? Vägivaldsema versiooni läbimüük on konkurendi omast kolmandiku võrra suurem. See aga tähendab suuri rahasummasid. Kui need mängud koduvideomänguna rahvusvahelisele turule jõudsid, teenisid kompaniid kahe esimese nädalaga 65 miljonit dollarit! Vägivald on siin vaid üks paljudest peibutistest, millega tarbijaid kasumi suurendamiseks ligi meelitada.

Hoopis teine asi on vägivald spordis. Mängijad tunnevad sageli uhkust selle üle, milliseid vigastusi nad teistele tekitada suudavad. Näiteks ühes 1990. aastal peetud hokimängus eemaldati mängijaid mängust koguni 86 korral, mis on kõigi aegade kõrgarv. Mäng katkes löömingu tõttu kolmeks ja pooleks tunniks. Ühele mängijale tuli osutada arstiabi näopiirkonna luumurru, silma sarvkesta kriimustuse ning pika sügava haava tõttu. Milleks kogu see vägivald? Üks mängija seletas: „Kui tulen võitjaks mängus, kus tunded on tõeliselt üles köetud ja kus on palju kaklusi, tunnen koju minnes, et olen meeskonnakaaslastele veidi lähedasem. Minu meelest tegid need kaklused sellest tõeliselt vaimse mängu.” Näib, et paljudel spordialadel ei ole vägivald tänapäeval enam vaid abinõu eesmärgi saavutamiseks, vaid lausa eesmärk omaette.

Vägivald koolis

Kooli on alati peetud kantsiks, kus noored võivad jätta kõik muud hooled seljataha ja keskenduda oma mõistuse ja keha arendamisele. Praegusel ajal aga ei ole kool enam nii kindel ja turvaline paik. Aastal 1994 läbiviidud Gallupi küsitluses leiti, et Ühendriikide riiklikes koolides on vägivald ja noortejõugud probleem number üks, edestades eelmisel aastal esikohal olnud finantsprobleeme. Kui halb olukord siis õieti on?

Küsimusele „Kas sa oled kunagi koolis või kooli lähistel vägivallateo ohvriks langenud?” vastas jaatavalt peaaegu iga neljas uurimuses osalenud õpilane. Jaatava vastuse andis ka üle kümnendiku õpetajaid. Sama uurimuse käigus tunnistas 13 protsenti õpilasi, nii poisse kui tüdrukuid, et nad on vähemalt korra relva kooli kaasa võtnud. Enamik väitis, et tegi seda ainult teistele mulje avaldamiseks või enesekaitseks. Kuid üks 17-aastane õpilane tulistas oma õpetajat rindu, kui see temalt relva ära püüdis võtta.

Vägivallakultuur

Ei ole kahtlustki, et vägivald on tänapäeval levinud kõikjale. Kodus, töö juures, koolis, meelelahutuses on kõikjal tegemist vägivallakultuuriga. Iga päev sellega kokku puutudes on paljud seda normaalseks pidama hakanud — kuni nad ise selle ohvriks langevad. Siis tahavad nad teada, kas see lõpeb kunagi. Kas ka sina tahaksid seda teada? Kui jah, siis palume sul lugeda järgmist artiklit.