Kuidas kristlikud karjased sind teenivad

PALJUDES kohtades võib näha, kuidas karjased oma karja eest hoolt kannavad. Nad juhivad ja kaitsevad lambaid ning hoolitsevad nende eest. See pakub huvi kristlikele kogudusevanematele, kuna karjatamine on osa nende tööst. Tõepoolest, neil on kohustus ’karjastena hoida Jumala kogudust ja panna tähele kogu karja’ (Apostlite teod 20:28).

Kui sa oled kristliku koguduse liige, kuidas saavad vaimsed karjased sind teenida? Ja millist vastukaja peaksid sa osutama pingutustele, mida nad teevad sinu heaks? Miks vajab kogudus nende abi?

Mille eest nad kaitsevad?

Vanal ajal ohustasid karja lõvid ja muud metsloomad, kes üksikuid lambaid maha murdsid. Karjased pidid neile kaitset pakkuma (1. Saamueli 17:34, 35). Kurat-Saatan „käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata” (1. Peetruse 5:8). Ta ei sõdi raevukalt mitte üksnes Jehoova maise organisatsiooni kui terviku vastu, vaid ka iga Jumala sulase vastu eraldi. Mis on Saatana eesmärk? Ta tahab Jehoova rahvast hirmutada ja koguni takistada ’pidamast Jumala käske’ ning tegemast ’Jeesusest tunnistamise’ tööd (Ilmutuse 12:17).

Jehoova süüdistas muistse Iisraeli valitsuskarjaseid hooletuses, kuna nad olid jätnud tema lambad „roaks kõigile metselajaile” (Hesekiel 34:8). Kuid kristlikud kogudusevanemad soovivad südamest kaitsta neid, kes on koguduses, et mitte ükski neist ei läheks kaduma ei hooletuse tõttu ega Saatana, maailma või ärataganejatest „huntide” mõju tõttu (Apostlite teod 20:29, 30). Kuidas aitavad karjased kõigil karja liikmetel mõistlikult tegutseda ja valvel püsida? Üheks abinõuks on see, kui nad peavad kuningriigisaali laval hästi ettevalmistatud piiblilisi kõnesid. Teiseks võivad nad seda teha enne ja pärast koosolekuid positiivsete ning ülesehitavate vestluste kaudu. Kolmandaks tõhusaks abinõuks on see, kui nad isiklikult külastavad „lambaid” nende kodus. (Võrdle Laul 95:7.) Kuid mis on karjasekülastus? Kuidas peaks selline külastus korraldatud olema? Ja keda tuleks külastada?

Mis on karjasekülastus?

Karjasekülastus ei ole vaid seltskondlik külastus, mille käigus räägitakse tühjast-tähjast. Üks kogudusevanem tegi tähelepaneku: „Enamik kuulutajaid tunneb tõelist rõõmu mõne piiblikoha lugemisest või mingi konkreetse piiblitegelase üle arutlemisest. Muidugi ei peaks vanem kogu aeg ise rääkima. Kuningriigi kuulutaja, keda külastatakse, väljendab tavaliselt hea meelega ka oma mõtteid Piibli kohta ja tugevdab seda tehes omaenda usku. Vanem võib kaasa võtta ajakirja Vahitorn või Ärgake!, et arutada sealt mõnda ülesehitavat artiklit. Vahest just see vaimne arutelu eristabki karjasekülastust seltskondlikust külastusest.”

Üks teine kogenud vanem selgitas: „Enne külastust võtab kogudusevanem natuke aega selleks, et mõelda selle kuulutaja vajaduste üle, keda ta külastada kavatseb. Mis võiks sellele kuulutajale ülesehitavalt mõjuda? Siiras kiitus on karjasekülastuse oluline osa, kuna see annab inimesele vajalikku jõudu, et vastu pidada.” Tõesti, karjasekülastus on rohkem kui vaid sõbralik külastus, mida iga koguduseliige võib teha.

Miks karjane sind külastab?

Kui vanem mõnda kodu külastab, on ta valmis kaasusklikke julgustama ja aitama neil usus tugevana püsida (Roomlastele 1:11). Kuidas sa siis reageerid, kui üks või kaks vanemat sind külastada soovivad? Üks reisiv ülevaataja ütles: „Kui karjasekülastusi tehakse vaid siis, kui miski on korrast ära, võib pakutava külastuse puhul esmaseks reaktsiooniks olla: ’Kas ma olen midagi valesti teinud?’ ” Armastavad vaimsed karjased jäljendavad Jehoovat, kes hoolitses lauliku eest ja ’kosutas tema hinge’ alati, ning seda eriti just siis, kui tal oli raskusi või erivajadusi (Laul 23:1—4).

Karjasekülastuse eesmärk on üles ’ehitada, mitte maha kiskuda’ (2. Korintlastele 13:10). Inimesele, keda külastatakse, mõjuvad tõesti julgustavalt sõnad, mis väljendavad hindamist tema vastupidavuse, innukuse ja ustava teenistuse eest. Üks vanem tegi tähelepaneku: „Karjasekülastusel pole hea jätta muljet, et see on tehtud kavatsusega avastada ja arutada probleeme. Muidugi võib ehk kuulutaja ise tunda soovi rääkida mõnest konkreetsest raskusest. Ja kui lammas lonkab või ennast ülejäänud karjast eraldab, tuleb vanemal tema aitamiseks midagi ette võtta.”

Kristlikud karjased kannavad kahtlemata erilist hoolt kõigi eest, kes on sellised, nagu kirjeldatakse järgmiste sõnadega: „Ma [Jehoova] otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra” (Hesekiel 34:16). Tõesti, lambad tuleb ehk üles otsida, tagasi tuua, nende haavad siduda või neid kinnitada. Iisraeli karjased jätsid nende kohustuste täitmise unarusse. Sellise töö tegemiseks tuleb karjasel lambale läheneda ja tema vajaduste eest hoolitseda. Põhimõtteliselt peaks see tänapäeval olema kõigi karjasekülastuste iseloomulik joon.

Tervedki lambad vajavad hoolt

Kas me peaksime järeldama, et nüüdisaegsed karjased ei pea tervete lammaste vastu erilist tähelepanelikkust ilmutama? Kui sõnasõnaline lammas hätta satub, on teda palju kergem aidata siis, kui ta usaldab karjast. Üks käsiraamat esitab tähelepaneku, et „lambad on oma olemuselt inimpelglikud loomad ja nende usaldust pole alati lihtne võita”. Muu hulgas annab see raamat lammaste usalduse võitmiseks ühe põhimõttelise nõuande: „Räägi nendega regulaarselt. Nad harjuvad su häälega, mis neid rahustab. Külasta karjamaal olevaid lambaid sageli.” („Kõik lammaste heaks. Käsiraamat nende õigest kasvatamisest” [Alles für das Schaf. Handbuch für die artgerechte Haltung].)

Niisiis, et karjane ja lambad võiksid usalduslikes suhetes olla, on neil vaja isiklikku kontakti. Sama peab paika ka kristlikus koguduses. Üks vanem märkis: „Kui kogudus tunneb sind kui vanemat, kes külastab lambaid regulaarselt, on sul kergem külastada kedagi, kellel on raskusi.” Seega ei tohiks vaimsed karjased toita lambaid ja hoolitseda nende eest üksnes kuningriigisaalis. Kui olud võimaldavad, peaksid vanemad õppima lambaid tundma sel teel, et külastavad neid nende kodus. Üks kristlane meenutab, et kui ta oli just äsja vanemaks määratud, helistas talle juhtiv ülevaataja ning palus tal külastada ja lohutada ühte venda, kes oli hiljuti kohutavas autoõnnetuses oma tütre kaotanud. See vanem tunnistab: „Tundsin ennast väga halvasti, kuna ma polnud seda venda mitte kunagi külastanud ega teadnud isegi, kus ta elab! Suureks kergenduseks oli see, kui üks küps vanem ennast mulle kaasa pakkus.” Niisiis, vanemad aitavad üksteist karjasekülastustel.

Mõnikord võib karjasekülastusteks ettevalmistumise ja nende tegemise ajal vanemaga kaasas olla teenistusabiline, kes püüdleb ülevaataja „kauni töö” poole (1. Timoteosele 3:1, 13). Kui väga teenistusabiline küll hindab seda, kui ta näeb, kuidas kogudusevanem karjasekülastustel lambaid teenib! Sel viisil saavad vanemad ja teenistusabilised kõigi koguduseliikmetega lähedasemaks, tugevdades sel viisil kristliku armastuse ja ühtsuse sidet (Koloslastele 3:14).

Kuidas karjasekülastusteks aega planeerida

Kui üks vanematekogu jättis karjasekülastuste korraldamise koguduse raamatu-uurimise juhatajate hooleks, külastati mõnes grupis kuue kuuga kõiki kuulutajaid, kuid teistes gruppides ei külastatud mitte kedagi. See ajendas ühte vanemat lausuma: „Näib, et mõned vanemad on täis pealehakkamist ja teevad palju karjasetööd, teised aga vajavad selle tegemiseks oma kaasvanemate ergutust.” Mõned vanematekogud teevad vajalikke korraldusi, et karjased külastaksid kõiki kuulutajaid mingi kindla ajaperioodi jooksul.

Muidugi võib kas kogudusevanem või mõni teine kuulutaja külastada kogudusest kedagi, ootamata, et selleks erilisi korraldusi tehtaks. Üks vanem helistab enne karjasekülastust ja ütleb: „Ma külastan iga kuu ühte perekonda. Kas ma võin järgmisel kuul nii umbes tunniks ajaks teile külla tulla? Millal teile sobiks?”

Karjasekülastustest tulenevad õnnistused

Sedamööda, kuidas suureneb selle kurja süsteemi avaldatav surve, muutuvad arusaajate karjaste julgustavad külastused üha kasulikumaks. Kui kõigile karja liikmetele antakse karjasekülastuste kaudu julgustust ja abi, tunnevad kõik lambad ennast turvaliselt ja kindlalt.

Ühe koguduse kohta, kus karjased külastasid regulaarselt kõiki Kuningriigi kuulutajaid, öeldi: „Kuulutajad hakkasid karjasekülastustesse väga positiivselt suhtuma. Oli üsna tavaline, et mõni kuulutaja pöördus mõne vanema poole ja küsis, millal see jälle külla tuleb, kuna sellele küsijale meeldis väga eelmise külastuse ajal peetud ülesehitav vestlus. Karjasekülastused olid üheks teguriks, mis aitasid koguduse vaimu paremaks muuta.” Teisedki teadaanded näitavad, et kui karjased sel viisil armastavalt kogudust teenivad, võib see kasvada armastuses, ühtsuses ja südamlikkuses. Milline õnnistus see küll on!

Kristlikud karjased külastavad lambaid selleks, et parandada nende vaimset heaolu. Vanemad tahavad oma kaasusklikke julgustada ja tugevdada. Kui külastuse ajal kerkib esile mõni raske probleem, mille puhul on vaja nõu anda, võib olla parem korraldada see vestlus mõnel muul ajal, seda eriti sel juhul, kui vanemaga on kaasas teenistusabiline. Igatahes on karjasekülastuse lõpus kohane esitada palve.

Kas tahab mõni vaimne karjane lähemal ajal ka sulle külla tulla? Kui see on nii, siis oota rõõmuga innustust, mille saamine sul ees seisab. Ta tuleb sind teenima ja tugevdama sinu otsustavust püsida teel, mis viib igavesse ellu (Matteuse 7:13, 14).

[Kast lk 26]

Soovitusi karjasekülastuseks

◻ Tee kokkulepe. Tavaliselt on hea teha kokkulepe. Kui vanem kavatseb käsitleda mõnda rasket probleemi, oleks õige kuulutajat sellest eelnevalt informeerida.

◻ Ettevalmistus. Arvesta selle inimese iseloomu ja olukorda. Kiida teda südamlikult. Sea endale eesmärgiks pakkuda julgustavat, uskutugevdavat „vaimulikku andi” (Roomlastele 1:11, 12, UT).

◻ Keda kaasa võtta. Kas teine vanem või kõlblik teenistusabiline.

◻ Külastuse ajal. Vanem peaks tundma ennast vabalt, olema armastav, positiivne ja paindlik. Küsi kuulutaja perekonnaliikmete kohta, selle kohta, kuidas neil läheb ja nii edasi. Kuula hoolega. Kui kerkib esile raske probleem, on ehk kõige parem korraldada spetsiaalne karjasekülastus.

◻ Külastuse pikkus. Pea kinni kokkulepitud ajast ja lahku siis, kui vastuvõtja külastusest veel rõõmu tunneb.

◻ Külastuse lõpetamine. Kohane ja väga hinnatud on palve (Filiplastele 4:6, 7).

[Pilt lk 24]

Kristlikud karjased pakuvad vaimset kaitset

[Pildid lk 26]

Karjasekülastused annavad häid võimalusi vaimseks julgustamiseks