Kas sa mäletad?

Kas sinu arvates on viimastel Vahitorni numbritel olnud sinu jaoks praktilist väärtust? Miks siis mitte kontrollida oma mälu järgmiste küsimuste abil.

◻ Mida võime õppida ammonlaste langusest? (Sefanja 2:9, 10)

Jehoova ei jäta tähele panemata tema lahkusele vaenulikkusega vastamist, ja oma määratud ajal hakkab ta tegutsema, just nagu ta seda muistsel ajal tegi. (Võrdle Laul 2:6—12.) (15/12, lehekülg 10.)

◻ Mis mõttes on kristlastel rahu?

Esiteks on neil „rahu Jumalaga [oma] Issanda Jeesuse Kristuse läbi” (Roomlastele 5:1). Teiseks on neil rahu isekeskis, kuna nad arendavad „tarkust, mis on ülalt”, mis on „kõigepealt puhas, siis rahulik” (Jakoobuse 3:17). (1/1, lehekülg 11.)

◻ Millised on mõningad asjad, millega Jumala Sõna võrreldakse, ja kuidas on see meile abiks?

Jumala Sõna võrreldakse toitva piima, tahke roa, kosutava ja puhastava vee, peegli ning terava mõõgaga. Kui jumalateenija mõistab, mida need väljendid tähendavad, aitab see tal Piiblit oskuslikult kasutada. (1/1, lehekülg 29.)

◻ Mida peaks igakülgne ilmalik haridus aitama meil teha?

Aitama omandada hea lugemisoskuse, andma oskuse selgelt ja arusaadavalt kirjutada, arendada oma mõistust ja kasvatada kõlblusteadvust ning aitama omandada vajalikud praktilised oskused igapäevaeluks ja tõhusaks pühaks teenistuseks. (1/2, lehekülg 10.)

◻ Millise väärtusliku õppetunni võime saada Jeesuse eeskujust seoses haridusega?

Haridust ei tuleks kasutada mitte iseendale au otsimiseks, vaid suurimale Õpetajale Jehoova Jumalale kiituse toomiseks (Johannese 7:18). (1/2, lehekülg 10.)

◻ Mis on Jumala Kuningriik?

Kuningriik on Jumala rajatud taevane valitsus, mis viib täide Jumala tahte, kaotades patu ja surma tagajärjed ning taastades maa peal õigluse (Taaniel 2:44; Ilmutuse 11:15; 12:10). (1/2, lehekülg 16.)

◻ Kuidas annab Piibel vajalikku haridust, et vägivallale alatiseks lõpp teha?

Oma Sõna Piibli kaudu õpetab Jehoova inimesi olema rahuarmastavad ja õiglased (Jesaja 48:17, 18). Jumala Sõnal on vägi jõuda inimeseni, puudutada tema südant ning muuta tema mõtteviisi ja käitumist (Heebrealastele 4:12). (15/2, lehekülg 6.)

◻ Mil viisil võib öelda, et Jesaja 35. peatüki prohvetiennustus täitub kolmekordselt?

Jesaja prohvetiennustus täitus esmakordselt siis, kui juudid 537. aastal e.m.a. Babüloni vangipõlvest tagasi pöördusid. Tänapäeval täitub see vaimses mõttes, sest vaimne Iisrael on vabastatud Suure Baabüloni vangistusest. See täitub ka kolmandat korda seoses Piibli kinnitusega selle kohta, et tulevikus taastatakse maa peal sõnasõnaliselt paradiislikud tingimused (Laul 37:10, 11; Ilmutuse 21:4, 5). (15/2, lehekülg 17.)

◻ Kuidas ilmnes Jumala isiklik huvi inimeste vastu imetegudes, mida tegi tema Poeg Jeesus?

Kuna Jeesus „ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat”, maalib tema kaastunne liigutava pildi sellest, kuidas Jehoova iga oma sulase eest hoolt kannab (Johannese 5:19). (1/3, lehekülg 5.)

◻ Mida mõtles Jeesus väljendiga „mälestushauad” tekstis Johannese 5:28, 29, NW?

Siin kasutatud kreekakeelne sõna mne·mei’on (mälestushaud) viitab sellele, et Jehoova mäletab surnud inimese tegusid, kaasa arvatud tema päritud iseloomujooni ja täielikku mälu. See on kindel tõend selle kohta, et Jumal hoolib inimestest kui üksikisikutest! (1/3, lehekülg 6.)

◻ Kuidas me võime Sefanja prohvetiennustuse hoiatavast sõnumist praktilist kasu saada?

Praegu ei ole aeg lasta oma südames kahtlustel juurduma hakata ja lükata Jehoova päeva tulek oma mõistuses kaugemasse tulevikku. Samuti peaksime olema valvsad ükskõiksuse rammetukstegeva mõju suhtes (Sefanja 1:12, 13; 3:8). (1/3, lehekülg 17.)

◻ Miks pole kerge olla Jumalale lojaalne?

Sest lojaalsusele seavad tõkke omakasupüüdlikud kalduvused, mis oleme pärinud oma vanematelt (1. Moosese 8:21; Roomlastele 7:19). Mis veelgi tähtsam, Saatan ja tema deemonid on täis otsustavust panna meid Jumalale lojaalsust murdma (Efeslastele 6:12; 1. Peetruse 5:8). (15/3, lehekülg 10.)

◻ Millises neljas valdkonnas peame läbima lojaalsuskatse ja mis aitab meil seda teha?

Need neli valdkonda on lojaalsus Jehoovale, tema organisatsioonile, kogudusele ja oma abikaasale. Üheks abinõuks nende katsete läbimiseks on tunnustada tõsiasja, et lojaalsuskatse läbimine on tihedalt seotud Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmisega. (15/3, lehekülg 19, 20.)

◻ Millise õppetunni võime saada Taaveti kogemusest, kui ta püüdis seaduselaegast Jeruusalemma viia? (2. Saamueli 6:2—7).

Taavet eiras Jehoova juhtnööre, mis puudutasid seaduselaeka kandmist, ja see tõi endaga kaasa õnnetuse. Õppetund seisneb selles, et me ei tohiks kunagi süüdistada Jehoovat probleemides, mis tulenevad tema selgete juhtnööride eiramisest (Õpetussõnad 19:3). (1/4, leheküljed 28, 29.)