Otsi lohutust Jehoovalt

„Kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile üksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse järele.” (ROOMLASTELE 15:5)

1. Miks kasvab iga päevaga vajadus lohutuse järele?

IGA mööduv päev toob endaga kaasa üha suurema vajaduse lohutuse järele. Üks piiblikirjutaja esitas üle 1900 aasta tagasi tähelepaneku, et „kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini” (Roomlastele 8:22). Meie ajal on ’ägamist’ ja ’vaeva’ rohkem kui eales varem. Alates I maailmasõjast on inimkond sattunud ühte kriisi teise järel ning seda kõike sõdade, kuritegevuse ja looduskatastroofide tõttu, mis on sageli seotud sellega, et inimesed valitsevad maa üle valesti (Ilmutuse 11:18).

2. a) Kes on inimkonna praegustes hädades kõige rohkem süüdi? b) Milline tõsiasi annab meile alust lohutuseks?

² Miks on meie ajal nii palju kannatusi? Kirjeldades seda, kuidas Saatan taevast välja heideti pärast Kuningriigi sündi aastal 1914, vastab Piibel: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:12). Selged tõendid, mis kinnitavad selle prohvetiennustuse täitumist, näitavad, et Saatana kuri valitsus on juba peaaegu lõpule jõudnud. Kui lohutav on küll teada, et varsti taastatakse maa peal samasugune rahulik elu, nagu oli enne seda, kui Saatan meie esivanemad mässule õhutas!

3. Millal ei vajanud inimesed lohutust?

³ Alguses andis inimeste Looja esimesele inimpaarile koduks kauni pargi. See asus paigas, mida nimetati Eedeniks, mis tähendab ’heameelt’ või ’naudingut’ (1. Moosese 2:8, NW allmärkus). Lisaks sellele oli Aadamal ja Eeval nii täiuslik tervis kui ka lootus mitte kunagi surra. Mõtle vaid neile paljudele valdkondadele — aiandusele, kunstile, ehitamisele, muusikale —, milles nad oleksid saanud oma võimeid arendada. Mõtle ka kõigile loomistöödele, mida nad oleksid võinud uurida samal ajal, kui nad täitsid oma ülesannet alistada maa ja muuta see paradiisiks (1. Moosese 1:28). Tõesti, Aadama ja Eeva elu oleks ägamise ning valu asemel olnud täidetud naudingu ja heameelega. On selge, et vajadust lohutuse järele poleks neil tekkinudki.

4., 5. a) Miks ei läbinud Aadam ja Eeva sõnakuulelikkuse katset? b) Kuidas tekkis inimkonnal vajadus lohutuse järele?

⁴ Kuid midagi oli Aadamal ja Eeval siiski vaja — nad pidid oma lahke taevase Isa vastu sügavat armastust ja hindamist arendama. Selline armastus oleks ajendanud neid igas olukorras Jumalale kuuletuma. (Võrdle Johannese 14:31.) Kahjuks ei kuulanud kumbki meie esivanematest oma õiguspärase Suverääni Jehoova sõna. Selle asemel lasid nad endid allutada hoopis langenud ingli Kurat-Saatana kurjale valitsusele. See oli Saatan, kes ahvatles Eevat patustama ja keelatud puuvilja sööma. Seejärel patustas ka Aadam, kui temagi sõi puust, mille kohta Jumal oli selge hoiatuse andnud: „Päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:17).

⁵ Sellepärast hakkas see patune paar surema. Aadamale kohtuotsust teatavaks tehes ütles Jumal talle veel: „Olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!” (1. Moosese 3:17, 18). Seega jäid Aadam ja Eeva ilma väljavaatest muuta harimata maa paradiisiks. Eedenist välja aetuna pidid nad kogu oma energia koondama sellele, et saada toitu maapinnast, mis oli ära neetud. Nende järglastel, kes selle patuse, surmaga lõppeva seisundi pärisid, tekkis suur vajadus lohutuse järele (Roomlastele 5:12).

Lohutav tõotus on täitunud

6. a) Millise lohutava tõotuse andis Jumal pärast seda, kui inimkond oli pattu langenud? b) Mida kuulutas Lemek prohvetlikult lohutuse kohta?

⁶ Kui Jehoova langetas kohtuotsuse inimkonna mässuleõhutajale, osutus ta „troosti Jumalaks” (Roomlastele 15:5). Ta tegi seda siis, kui lubas saata „seemne”, kes lõpuks päästab Aadama järglased tema vastuhaku kohutavatest tagajärgedest (1. Moosese 3:15). Aja jooksul andis Jumal ka mõningasi teadmisi selle eeloleva pääsemise kohta. Näiteks lasi ta Aadama poja Seti kaugel järeltulijal Lemekil inspiratsiooni kaudu prohvetlikult ennustada seda, mida teeb selle poeg: „See trööstib meid meie töös ja käte vaevas maa pärast, mille Jehoova on neednud!” (1. Moosese 5:29). Kooskõlas selle tõotusega pandi sellele poisile nimeks Noa, mille tähenduseks arvatakse olevat ’puhkus’ või ’lohutus’.

7., 8. a) Milline olukord viis selleni, et Jehoova kahetses, et ta oli inimese loonud, ja millise eesmärgi Ta selles suhtes seadis? b) Kuidas elas Noa kooskõlas oma nime tähendusega?

⁷ Samal ajal aga kogus Saatan endale järelkäijaid mõningate taeva inglite hulgast. Need materialiseerusid inimesteks ja võtsid endile naisi Aadama kütkestavate naissoost järglaste hulgast. Taoline ebaloomulik kooselu rikkus inimühiskonda veelgi rohkem ja selle tagajärjel tekkis nefilide (NW) ehk ’langetajate’ jumalakartmatu sugu, kes täitis maa vägivallaga (1. Moosese 6:1, 2, 4, 11; Juuda 6). „Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur .., siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas” (1. Moosese 6:5, 6).

⁸ Jehoova seadis eesmärgiks hävitada see kuri maailm ülemaailmse veeuputusega, kuid kõigepealt lasi ta Noal elu alalhoidmiseks laeva ehitada. Sel viisil päästeti inimsugu ja loomaliigid. Kui suurt kergendust pidid küll tundma Noa ja tema pere pärast veeuputust, kui nad tulid laevast välja puhastatud maa peale! Kui lohutav oli küll avastada, et maa pealt oli needus ära võetud, mis tegi põlluharimise palju kergemaks! Tõesti, Lemeki prohvetiennustus osutus õigeks ja Noa elas kooskõlas oma nime tähendusega (1. Moosese 8:21). Jumala ustava sulasena täitis Noa tähtsat rolli, tuues inimkonnale mõningast ’tröösti’. Kuid veeuputus ei teinud lõppu Saatana ja tema deemon-inglite kurjale mõjule ning inimkond ägab siiani patu, haiguste ja surma koorma all.

Keegi suurem kui Noa

9. Kuidas on Jeesus Kristus kahetsevatele inimestele aitajaks ja lohutajaks osutunud?

⁹ Pärast seda, kui inimajalugu oli kestnud juba umbes 4000 aastat, saabus lõpuks ometi tõotatud Seeme. Ajendatuna suurest armastusest inimkonna vastu, saatis Jehoova Jumal oma ainusündinud Poja maa peale surema lunastusohvrina patuse inimkonna eest (Johannese 3:16). Jeesus Kristus toob suurt kergendust kahetsevatele patustajatele, kes tema ohvrisurmasse usku üles näitavad. Kõik, kes pühendavad oma elu Jehoovale ja saavad tema Poja ristitud jüngriteks, saavad kestvalt kosutust ja lohutust (Matteuse 11:28—30; 16:24). Vaatamata sellele, et nad on ebatäiuslikud, valmistab neile suurt rõõmu Jumala teenimine puhta südametunnistusega. Kui lohutav on neil küll teada, et kui nad edaspidigi Jeesusesse usku üles näitavad, saavad nad tasuks igavese elu! (Johannese 3:36; Heebrealastele 5:9.) Kui nad aga nõrkusest mõne raske patu teevad, on neil olemas aitaja ehk lohutaja — ülestõusnud Issand Jeesus Kristus (1. Johannese 2:1, 2). Kui nad selle patu üles tunnistavad ja Pühakirjas ettenähtud samme astuvad, et mitte saada harjumuspäraseks patustajaks, leiavad nad kergendust teadmisest, et ’Jumal on ustav ja õige, nii et ta neile patud andeks annab’ (1. Johannese 1:9; 3:6, NW; Õpetussõnad 28:13).

10. Mida me võime õppida imedest, mida Jeesus maa peal olles tegi?

¹⁰ Kui Jeesus maa peal oli, tõi ka tema inimestele kosutust sellega, et ta vabastas need, kes olid deemonitest vaevatud, ravis igasuguseid haigusi ja äratas nende kallid kadunud jälle ellu. Tõsi küll, neist imedest oli kasu ainult ajutiselt, kuna need, kes nende õnnistuste osaliseks said, jäid hiljem vanaks ja surid. Kuid sellegipoolest osutas Jeesus imesid tehes kestvatele tulevastele õnnistustele, mis ta laseb osaks saada kogu inimkonnale. Nüüd, kui ta on vägev taevane Kuningas, hakkab ta varsti tegema kaugelt enamat, kui seda on deemonite väljaajamine. Ta heidab nad koos nende juhi Saatanaga sügavikku ehk tegevusetuse seisundisse. Seejärel algab Kristuse hiilgav tuhandeaastane valitsus (Luuka 8:30, 31, UT; Ilmutuse 20:1, 2, 6).

11. Miks nimetas Jeesus ennast „hingamispäeva isandaks”?

¹¹ Jeesus ütles, et ta on „hingamispäeva isand”, ja palju kordi tervendas ta inimesi just hingamispäeval (Matteuse 12:8—13; Luuka 13:14—17; Johannese 5:15, 16; 9:14). Miks ta seda tegi? Sellepärast, et hingamispäev oli osa iisraellastele Jumala poolt antud Seadusest ja seega „tulevaste hüvede vari” (Heebrealastele 10:1). Kuus argipäeva meenutavad meile möödunud 6000-ndet aastat, mille kestel inimkond on Saatana rõhuva valitsuse orjuses olnud. Hingamispäev nädala lõpus viib meie mõtted lohutavale puhkusele, mis saab inimkonnale osaks Suurema Noa, Jeesuse Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal. (Võrdle 2. Peetruse 3:8.)

12. Mida lohutavat me võime veel oodata?

¹² Millist kergendust küll tunnevad Kristuse valitsuse maised alamad, kui nad Saatana kurja mõju alt viimaks täielikult vabanevad! Lohutust toob neile ka see, kui nad tervendatakse füüsilistest, emotsionaalsetest ja vaimsetest haigustest (Jesaja 65:17). Lisaks sellele, kujutle vaid nende vaimustust, kui nad hakkavad vastu võtma surnuist tagasi pöörduvaid kalleid omakseid! Sel viisil Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist” (Ilmutuse 21:4). Kui Jeesus rakendab järk-järgult oma lunastusohvrist tulenevat kasu, saavutavad Jumala Kuningriigi sõnakuulelikud alamad täiuslikkuse, saades täiesti vabaks kõigist Aadama patu halbadest mõjudest (Ilmutuse 22:1—5). Seejärel vabastatakse Saatan „natukeseks ajaks” (Ilmutuse 20:3, 7). Kõik inimesed, kes toetavad ustavalt Jehoova õiguspärast suveräänsust, saavad tasuks igavese elu. Kujutle seda sõnadega kirjeldamatut rõõmu ja kergendust, mida inimesed tunnevad, kui nad täielikult „päästetakse kord kaduvuse orjusest”! Seega pääseb sõnakuulelik inimkond „Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:21).

13. Miks vajavad kõik tõelised kristlased lohutust, mida annab Jumal?

¹³ Kuid senikaua tuleb meil ikka ette ägamist ja vaeva, mida kogevad kõik, kes elavad Saatana kurjas süsteemis. Füüsiliste haiguste ja emotsionaalsete hädade sagenemine puudutab kõiki inimgruppe, ka ustavaid kristlasi (Filiplastele 2:25—27; 1. Tessalooniklastele 5:14). Lisaks sellele kannatame meie kristlastena ebaõiglaselt naeruvääristamise ja tagakiusamise tõttu, mida Saatan meile põhjustab, kuna me ’kuulame Jumala sõna rohkem kui inimeste sõna’ (Apostlite teod 5:29). Niisiis, et me suudaksime Jumala tahet täites kuni Saatana maailma lõpuni püsima jääda, me vajame lohutust, abi ja jõudu, mida annab Jumal.

Kust leida lohutust

14. a) Millise tõotuse andis Jeesus ööl enne oma surma? b) Mida on vaja selleks, et me võiksime täiel määral Jumala püha vaimu lohutust kogeda?

¹⁴ Ööl enne surma tegi Jeesus oma ustavatele apostlitele selgeks, et peagi ta lahkub neist ja läheb tagasi oma Isa juurde. See tegi neid murelikuks ja kurvaks (Johannese 13:33, 36; 14:27—31). Kuna Jeesus mõistis, et nad vajavad pidevalt lohutust, tõotas ta: „Ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti” (Johannese 14:16, UT). Siin viitas Jeesus Jumala pühale vaimule, mis valati tema jüngrite peale välja 50 päeva pärast tema ülestõusmist.a Muu hulgas lohutas Jumala vaim neid katsumustes ja andis neile jõudu jätkata Jumala tahte täitmist (Apostlite teod 4:31). Kuid ei tohiks arvata, et selline abi saabub kuidagi automaatselt. Et kristlane seda täiel määral kogeda võiks, peab ta jätkuvalt paluma Jumalalt lohutavat abi, mida ta annab oma püha vaimu kaudu (Luuka 11:13).

15. Millised on mõned viisid, kuidas Jehoova meid lohutab?

¹⁵ Veel üks vahend, mille kaudu Jumal lohutust pakub, on tema Sõna Piibel. Paulus kirjutas: „Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4). See näitab, et meil on vaja korrapäraselt uurida ja mõtiskleda selle üle, mis on kirja pandud Piiblisse ja Piiblil põhinevatesse väljaannetesse. Meil tuleb korrapäraselt käia ka kristlikel koosolekutel, kus esitatakse lohutavaid mõtteid Jumala Sõnast. Nende kogunemiste üks peamisi eesmärke on üksteise julgustamine (Heebrealastele 10:25, UT).

16. Mida peaksid Jumala lohutavad korraldused meid tegema ajendama?

¹⁶ Pauluse kiri roomlastele pakub lisaselgitust selle kohta, milliseid häid tulemusi annab meile see, kui me kasutame ära Jumala lohutavad korraldused. „Kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile üksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse järele, et te ühel meelel ja ühe suuga austaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa,” kirjutas Paulus (Roomlastele 15:5, 6). Tõesti, kui me kasutame täiel määral ära Jumala lohutavad korraldused, saame rohkem oma julge Juhi Jeesuse Kristuse sarnaseks. See ajendab meid kasutama oma suud selleks, et austada Jumalat oma tunnistustööga, koosolekutel, vestluses kaasusklikega ja oma palvetes.

Raske katsumuse ajal

17. Kuidas lohutas Jehoova oma Poega ja millised olid selle tulemused?

¹⁷ Jeesus tundis „ahastust” ja oli „väga kurb” ööl enne oma piinarikast surma (Matteuse 26:37, 38). Sellepärast läks ta oma jüngritest natuke eemale ja palus Isalt abi. „Tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7). Piibel annab teada, et ’Jeesusele ilmus ingel taevast ja kinnitas teda’ (Luuka 22:43). See, kui julgelt ja mehiselt Jeesus oma vaenlastele vastu läks, tõendab, et viis, kuidas Jumal oma Poega lohutas, on väga tõhus (Johannese 18:3—8, 33—38).

18. a) Milline periood oli apostel Pauluse elus eriti katsumusterohke? b) Kuidas me saame olla lohutuseks kogudusevanematele, kes teevad kõvasti tööd ja on kaastundlikud?

¹⁸ Ka apostel Paulus kohtas ränki katsumusi. Näiteks kaasnesid tema teenistusega Efesoses „pisarad ja katsumused, mis [teda] tabasid juutide salasepitsuste tõttu” (Apostlite teod 20:17—20, UT). Lõpuks lahkus Paulus Efesosest pärast seda, kui jumalanna Artemise poolehoidjad hakkasid linnas tema kuulutustöö pärast kära tegema (Apostlite teod 19:23—29; 20:1). Kui Paulus põhja poole Troase linna suundus, rõhus veel miski raskelt tema meelt. Millalgi enne Efesoses asetleidnud käratsemist oli ta rahutukstegevaid teateid saanud. Korintose noort kogudust vaevas lahkmeel ja seal salliti hoorust. Sellepärast oli Paulus saatnud Efesosest teele jõulise manitsuskirja, lootes seda olukorda parandada. Tal ei olnud seda kerge teha. „Ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega,” teatas ta hiljem oma teises kirjas (2. Korintlastele 2:4). Nii nagu Paulusel, ei ole kaastundlikel kogudusevanematelgi kerge parandavat nõu anda ja manitseda, seda osalt sellepärast, et nad on täiesti teadlikud ka omaenda nõrkustest (Galaatlastele 6:1). Olgem siis meiegi lohutuseks neile, kes meid juhatavad, osutades varmalt vastukaja armastavale, Piiblil põhinevale nõuandele (Heebrealastele 13:17).

19. Miks läks Paulus Troasest edasi Makedooniasse ja kuidas ta lõpuks kergendust sai?

¹⁹ Efesoses olles Paulus mitte üksnes ei kirjutanud Korintose vendadele, vaid ta saatis ka Tiituse neid abistama ja tegi talle ülesandeks teatada, kuidas nad tema kirjale reageerivad. Paulus lootis Tiitusega Troases kokku saada. Seal õnnistati Paulust suurepäraste võimalustega inimesi jüngriteks teha. Kuid see ei leevendanud tema muret, sest Tiitus ei olnud veel tagasi tulnud (2. Korintlastele 2:12, 13). Niisiis reisis ta edasi Makedooniasse, lootes kohata Tiitust seal. Pauluse muret suurendas see, et tema teenistusele osutati suurt vastupanu. „Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati kõikepidi; väljaspool oli võitlusi ja seespool kartust. Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega,” selgitab ta (2. Korintlastele 7:5, 6). Milliseks kergenduseks see küll oli, kui Tiitus lõpuks saabus ja rääkis Paulusele positiivsest vastukajast, mida korintlased tema kirjale osutasid!

20. a) Milline on veel üks tähtis viis, kuidas Jehoova lohutust pakub, nagu näitab Pauluse kogemus? b) Mida vaadeldakse järgmises artiklis?

²⁰ Pauluse kogemus mõjub tänapäevalgi lohutavalt Jumala sulastele, kellest paljud seisavad silmitsi katsumustega, mis neid ’masendavad’. Tõesti, „troosti Jumal” teab meie igaühe vajadusi ja võib meid kasutada üksteise lohutamiseks, nii nagu Paulus sai lohutust Tiituse teatest selle kohta, et korintlased olid kahetseva meelega (2. Korintlastele 7:11—13). Järgmises artiklis me vaatleme Pauluse südamlikku vastust korintlastele ja seda, kuidas see võib aidata meil tänapäeval tõhusalt Jumala pakutavat lohutust jagada.

[Allmärkus]

Kas sa oskad vastata?

◻ Kuidas tekkis inimkonnal vajadus lohutuse järele?

◻ Kuidas on Jeesus osutunud suuremaks kui Noa?

◻ Miks nimetas Jeesus ennast „hingamispäeva isandaks”?

◻ Kuidas pakub Jumal tänapäeval lohutust?

[Kaart/pilt lk 10]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Paulusele oli suureks lohutuseks Tiituse teadaanne korintlaste kohta

MAKEDOONIA

Filipi

KREEKA

Korintos

AASIA

Troas

Efesos