„Keda te küll ei ole näinud, ja siiski armastate”
„Keda te küll ei ole näinud, ja siiski armastate, kellesse te nüüd usute, kuigi te teda ei näe, ja rõõmutsete.” (1. PEETRUSE 1:8)
1. Kuidas üritavad mõned usklikud näidata, et nad on Jeesusele pühendunud, kuigi tänapäeval pole maa peal inimest, kes oleks teda näinud?
MITTE keegi, kes praegu maa peal elab, ei ole kunagi näinud Jeesust Kristust. Kuid sellegipoolest väidavad miljonid inimesed, et nad armastavad teda. Iga aasta 9. jaanuaril veetakse Filipiinidel Manilas risti kandva Jeesuse Kristuse elusuurust kuju mööda tänavaid — see on sündmus, mida nimetatakse vägevaimaks, muljetavaldavaimaks rahvausundi ilminguks sellel maal. Erutatud rahvas tungleb ja tõukleb; inimesed ronivad isegi üle teiste, püüdes meeleheitlikult seda kuju puudutada. Paljusid sellel sündmusel viibijaid köidab peamiselt pidulik rongkäik. Kuid nende hulgas on kahtlemata ka inimesi, kes on Jeesusesse siiralt kiindunud. Selle tõenduseks võivad nad krutsifiksi kanda või ehk korrapäraselt kirikus käia. Kuid kas saab taolist kujude kummardamist pidada õigeks jumalateenistuseks?
2., 3. a) Kes Jeesuse järelkäijatest teda ise näinud ja kuulnud olid? b) Kes veel armastasid Jeesust ja uskusid temasse esimesel sajandil, kuigi nad polnud teda kunagi oma silmaga näinud?
2 Esimesel sajandil elas Rooma provintsides Juudas, Samaarias, Pereas ja Galileas mitmeid tuhandeid inimesi, kes olid tõepoolest ise näinud ja kuulnud Jeesust Kristust. Nad kuulasid, kui ta selgitas Jumala Kuningriigi südantsoojendavaid tõdesid. Nad nägid pealt, kui ta imesid tegi. Mõned neist said tema pühendunud jüngriteks ja olid veendunud, et tema on „Kristus, elava Jumala Poeg” (Matteuse 16:16). Kuid neid, kellele apostel Peetrus oma esimese inspireeritud kirja kirjutas, ei olnud nende inimeste hulgas.
3 Need, kellele Peetrus kirjutas, elasid Rooma provintsides Pontoses, Galaatias, Kapadookias, Aasias ja Bitüünias — mis kõik asuvad tänapäevase Türgi territooriumil. Peetrus kirjutas neile: „Keda te küll ei ole näinud, ja siiski armastate, kellesse te nüüd usute, kuigi te teda ei näe, ja rõõmutsete ütlematu ning väga kalli rõõmuga” (1. Peetruse 1:1, 8). Kuidas olid nad Jeesust Kristust niivõrd hästi tundma õppinud, et armastasid teda ja uskusid temasse?
4., 5. Kuidas õppisid need inimesed, kes polnud Jeesust mitte kunagi näinud, teda sedavõrd hästi tundma, et võisid teda armastada ja temasse uskuda?
4 Ilmselt olid mõned neist Jeruusalemmas ajal, mil apostel Peetrus andis tunnistust meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil viibinud rahvahulgale. Pärast pühi jäid paljud jüngrid Jeruusalemma selleks, et apostlitelt edasisi juhtnööre saada (Apostlite teod 2:9, 41, 42; võrdle 1. Peetruse 1:1). Korduvate misjonireiside ajal teenis apostel Paulus innukalt ka nende inimeste hulgas, kes elasid paikkonnas, kuhu Peetrus saatis hiljem esimese piiblilise kirja, mis kannab tema nime (Apostlite teod 18:23; 19:10; Galaatlastele 1:1, 2).
5 Miks olid Jeesusesse nii sügavalt kiindunud need inimesed, kes polnud teda mitte kunagi näinud? Miks armastavad teda kogu maailmas miljonid veel meie päevilgi nii väga?
See, mida nad kuulsid
6. a) Kui sina oleksid kuulnud Peetrust andmas nelipühil aastal 33 m.a.j. tunnistust Jeesusest, mida oleksid sa siis teada saanud? b) Kuidas mõjutas see umbes 3000-ndet kohalolijat?
6 Mida oleksid sa Jeesuse kohta teada saanud, kui sina oleksid olnud Jeruusalemmas ajal, mil Peetrus pidas kõne sellele pidustustel viibivale rahvahulgale aastal 33 m.a.j.? Vähimagi kahtluseta näitasid Jeesuse tehtud imed, et teda oli läkitanud Jumal. Sa oleksid teada saanud seda, et kuigi patused mehed olid Jeesuse hukanud, ei olnud ta enam hauas, vaid ta oli üles äratatud ja seejärel ülendatud taevasse Jumala paremale käele. Seda, et Jeesus oli tõepoolest Kristus, Messias, kellest olid kirjutanud prohvetid. Seda, et Jeesuse Kristuse kaudu valati tema järelkäijate peale püha vaim, tänu millele nad olid võimelised paljudest rahvustest inimestele kiiresti tunnistust andma suurepärastest asjadest, mida Jumal tegi sel ajal oma Poja kaudu. Tol korral läks sõnum paljudele Peetruse kuulajatele väga südamesse ja umbes 3000 neist ristiti kristlikeks jüngriteks (Apostlite teod 2:14—42). Kui sina oleksid seal olnud, kas oleksid sama otsustavalt tegutsenud?
7. a) Kui sina oleksid Antiookias olnud ajal, mil apostel Paulus seal kuulutas, mida sa siis teada oleksid saanud? b) Miks said rahva hulgast mõned usklikuks ja jagasid head sõnumit teistele?
7 Kui sa oleksid olnud nende hulgas, keda Paulus õpetas Rooma provintsis Galaatias Antiookia linnas, mida oleksid sa siis Jeesuse kohta veel teada saanud? Sa oleksid kuulnud Paulust selgitamas, et Jeruusalemma ülemad mõistsid Jeesuse surma, nii nagu prohvetid olid ennustanud. Sa oleksid kuulnud ka pealtnägijatest, kes võivad kinnitada Jeesuse ülestõusmist. Kindlasti oleks sulle muljet avaldanud Pauluse selgitus selle kohta, et kui Jehoova äratas Jeesuse surnuist üles, kinnitas ta sellega, et Jeesus on tõesti Jumala Poeg. Ja kas poleks see sinu südant puudutanud, kui sa oleksid teada saanud, et pattude andekssaamine, mille teeb võimalikuks usk Jeesusesse, võib viia igavesse ellu? (Apostlite teod 13:16—41, 46, 47; Roomlastele 1:4.) Kuna Antiookias mõistsid mõned kuuldu tähtsust, said nad jüngriteks ja hakkasid aktiivselt head sõnumit teistele jagama, kuigi selle tegevuse tõttu võidi neid õelalt taga kiusata (Apostlite teod 13:42, 43, 48—52; 14:1—7, 21—23).
8. Mida oleksid sa teada saanud, kui sa oleksid olnud Efesose koguduse koosolekul sel ajal, kui sinna jõudis Pauluse kiri?
8 Aga kuidas oleks siis, kui sa oleksid olnud Rooma aasiaprovintsis Efesose kristlikus koguduses sel ajal, kui sinna jõudis Pauluse inspireeritud kiri, mille ta saatis sealsetele jüngritele? Mida sa oleksid sellest teada saanud Jeesuse rolli kohta Jumala eesmärgis? Selles kirjas selgitas Paulus, et Kristuse kaudu viiakse nii taevas kui ka maa peal kõik jälle Jumalaga kooskõlla; et Jumala and Kristuse kaudu on mõeldud kõigist rahvustest inimestele; et üksikisikuid, kes oma üleastumiste pärast Jumala silmis varem surnud olid, hakati elavaks tegema usu läbi Kristusesse ja et selle korralduse kaudu on inimestel jälle võimalik Jumala armsateks poegadeks saada (Efeslastele 1:1, 5—10; 2:4, 5, 11—13).
9. a) Mis võib aidata sul mõista, kas ka sina saad aru, kui tähtis on see, mida Paulus kirjutas efeslastele? b) Kuidas mõjutas Peetruse mainitud Rooma provintsides elavaid vendi see, mida nad Jeesuse kohta teada said?
9 Kas oleks hindamine selle kõige vastu kasvatanud sinus armastust Jumala Poja vastu? Kas oleks see armastus avaldanud sinu igapäevasele elule sellist mõju, millest apostel Paulus räägib ergutavalt kirjas Efeslastele peatükkides 4 kuni 6? Kas oleks see hindamine ajendanud sind uurima hoolikalt läbi seda, millises tähtsusjärjekorras on asjad sinu elus? Kas oleksid sa armastusest Jumala ja tänutundest tema Poja vastu teinud vajalikke muudatusi, et panna Jumala tahte täitmine oma elus tõesti kesksele kohale? (Efeslastele 5:15—17.) Apostel Peetrus kirjutas Aasia, Galaatia ja teiste Rooma provintside kristlastele sellest, kuidas neid mõjutas see, mida nad teada said: „Keda te küll ei ole näinud, ja siiski armastate, kellesse te nüüd usute, .. ja rõõmutsete ütlematu ning väga kalli rõõmuga” (1. Peetruse 1:8).
10. a) Mis kahtlemata süvendas algkristlaste armastust Jeesuse vastu? b) Kuidas võib see ka meile kasuks tulla?
10 Kahtlemata oli veel midagi, mis süvendas armastust Jumala Poja vastu neis algkristlastes, kelle poole Peetrus pöördus. Mis see oli? Selleks ajaks, kui Peetrus kirjutas oma esimese kirja, olid kasutusel juba vähemalt kaks evangeeliumi — Matteuse ja Luuka oma. Esimese sajandi kristlased, kes polnud Jeesust mitte kunagi näinud, võisid neid evangeeliumijutustusi lugeda. Ka meie võime seda teha. Evangeeliumid ei ole lennukad väljamõeldised, sest nende puhul näitavad kõik tõendid, et neis on kirjas täiesti usaldusväärne ajalugu. Neist inspireeritud ülestähendustest me leiame palju sellist, mis kasvatab meis armastust Jumala Poja vastu.
Vaim, mida ta ilmutas
11., 12. Millist vaimu, mis tekitab sinus tema vastu armastust, ilmutas Jeesus teiste inimeste vastu?
11 Jeesuse elu kirjalikest ülestähendustest me saame teada, kuidas ta teisi inimesi kohtles. Vaim, mida ta ilmutas, puudutab inimeste südant veel praegugi, rohkem kui 1960 aastat pärast tema surma. Kõiki, kes elavad, koormavad patu tagajärjed. Miljonid inimesed on ebaõigluse ohvrid, võitlevad haigustega või vaevab neid muudel põhjustel rusuv pettumustunne. Kõigile neile ütleb Jeesus: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28—30).
12 Jeesus oli tähelepanelik vaeste, näljaste ja kurbade vastu. Kui olukord seda nõudis, toitis ta ime läbi koguni suuri rahvahulki (Luuka 9:12—17). Ta vabastas nad orjastavatest pärimustest. Samuti kasvatas ta nende usku sellesse, et Jumal teeb lõpu poliitilisele ja majanduslikule rõhumisele. Jeesus ei vajutanud maha nende vaimu, kes olid juba niigi ära vaevatud. Helluse ja armastusega julgustas ta oskuslikult alandlikke inimesi. Ta kosutas neid, kes olid otsekui rudjutud pilliroog, ja neid, kes hakkasid kustuma otsekui hõõguvad tahid. Praeguse ajani sisendab tema nimi lootust isegi nende südames, kes pole teda kunagi näinud (Matteuse 12:15—21; 15:3—10).
13. Miks köidab inimesi see, kuidas Jeesus patuseid kohtles?
13 Jeesus ei kiitnud heaks väärtegusid, kuid ta suhtus mõistvalt inimestesse, kes olid elus küll vigu teinud, aga kahetsesid ja pöördusid tema poole abi saamiseks (Luuka 7:36—50). Ta oli valmis olema ja sööma koos ühiskonnas põlatud inimestega, kui arvas, et sel viisil oleks tal võimalik neid vaimselt aidata (Matteuse 9:9—13). Selle vaimu pärast, mida Jeesus ilmutas, on miljonid sarnases olukorras inimesed, kes pole teda mitte kunagi näinud, siiski tundnud soovi teda tundma õppida ja on temasse uskunud.
14. Mis köidab sind selle juures, kuidas Jeesus aitas haigeid, vigaseid või leinavaid inimesi?
14 See, kuidas Jeesus haigeid või vigaseid kohtles, annab tunnistust nii tema südamlikkusest ja kaastundest kui ka tema oskusest neile kergendust tuua. Sellepärast ei keeranud Jeesus põlglikult selga, kui üleni pidalitõbine mees tema poole pöördus ja abi palus. Ja ta ei öelnud sellele mehele, et kuigi tal on temast kahju, on haigus siiski liiga kaugele arenenud ja ta ei saa teda mitte kuidagi aidata. Mees anus: „Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha!” Vähimagi kõhkluseta sirutas Jeesus käe, puudutas pidalitõbist meest ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” (Matteuse 8:2, 3). Teisel juhtumil soovis üks naine terveks saada ja puudutas tähelepanu äratamata Jeesuse riidepalistust. Jeesus kohtles teda lahkelt ja julgustavalt (Luuka 8:43—48). Ja kui ta kohtas matuserongkäiku, hakkas tal hale meel leinava naise pärast, kelle ainus poeg oli surnud. Kuigi Jeesus oli keeldunud kasutamast talle Jumala poolt antud jõudu selleks, et endale ime väel toitu valmistada, kasutas ta oma jõudu vabalt selleks, et äratada üles ja anda emale tagasi too surnud mees (Luuka 4:2—4; 7:11—16).
15. Kuidas mõjutab sind see, kui sa loed jutustusi Jeesusest ja mõtiskled nende üle?
15 Kui me loeme neid lugusid ja mõtiskleme selle vaimu üle, mida Jeesus ilmutas, kasvatab see meie armastust tema vastu, kes jättis oma inimelu selleks, et meie võiksime igavesti elada. Kuigi me pole teda mitte kunagi näinud, oleme temasse kiindunud ja soovime tema jälgedes käia (1. Peetruse 2:21).
Ta toetus alandlikult Jumalale
16. Kellele koondas Jeesus peamise tähelepanu ja mida innustas ta meid tegema?
16 Eelkõige koondas Jeesus nii omaenda kui ka meie tähelepanu oma taevasele Isale Jehoova Jumalale. Ta näitas, milline on Seaduse suurim käsk, öeldes: „Armasta Issandat [„Jehoovat”, UM], oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:36, 37). Ta manitses oma jüngreid: „Olgu teil usku Jumalasse!” (Markuse 11:22). Kui nende ees seisis raske usukatse, innustas ta neid: „Paluge” (Matteuse 26:41).
17., 18. a) Kuidas tõendas Jeesus, et ta toetub alandlikult oma Isale? b) Miks on meile nii tähtis see, mida ta tegi?
17 Jeesus ise andis eeskuju. Palvetamisel oli tema elus tähtis koht (Matteuse 14:23; Luuka 9:28; 18:1). Kui saabus aeg, mil Jeesus pidi endale apostlid valima, ei toetunud ta vaid omaenda otsustusvõimele, kuigi varem olid temale allunud kõik inglid taevas. Ta palus oma Isa alandlikult terve öö (Luuka 6:12, 13). Kui Jeesusel seisis ees arreteerimine ja piinarikas surm, pöördus ta jälle tõsimeelses palves oma Isa poole. Ta ei mõelnud nii, et kuna ta tunneb Saatanat hästi, saab ta kergesti hakkama kõigega, mida see kuri olend iganes välja võib mõelda. Jeesus mõistis, kui tähtis on mitte eksida. Millist teotust tooks tema Isale see, kui ta oma ülesandega hakkama ei saa! Ja milline õnnetus oleks see inimkonnale, kelle elulootus sõltus ohvrist, mille Jeesus pidi tooma!
18 Jeesus palvetas korduvalt — ta tegi seda siis, kui oli koos oma apostlitega Jeruusalemmas ülemises toas, ja veelgi südamlikumalt Ketsemani aias (Matteuse 26:36—44; Johannese 17:1—26; Heebrealastele 5:7). Piinapostil kannatades ei sõimanud ta neid, kes teda pilkasid. Selle asemel ta hoopis palvetas nende pärast, kes tegutsesid teadmatult: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Luuka 23:34). Ta koondas mõtted oma Isale ja „jättis [„ennast”, UM] selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti”. Viimased sõnad, mis ta piinapostil ütles, olid palvesõnad Isale (1. Peetruse 2:23; Luuka 23:46). Kui tänulikud me küll oleme, et täielikult Jehoovale toetudes täitis Jeesus ustavalt selle ülesande, mille Isa talle usaldanud oli! Kuigi me pole Jeesust Kristust mitte kunagi näinud, kui väga me siiski armastame teda selle eest, mida ta tegi!
Kuidas me ilmutame armastust tema vastu
19. Millistest täiesti kohatutest tegudest me hoidume, kuna me armastame Jeesust?
19 Kuidas me saame tõendada, et armastus, mida me väidame endal olevat, on rohkem kui tühjad sõnad? Kuna Isa, keda Jeesus armastas, on keelanud kujusid valmistada ja austada, siis ei tooks me kindlasti Jeesusele au, kui kannaksime taolist kuju ketiga kaelas või tassiksime seda mööda tänavaid (2. Moosese 20:4, 5; Johannese 4:24). Jeesusele ei teeks mingit au see, kui me käiksime jumalateenistustel, isegi kui me teeksime seda mitu korda nädalas, aga ei elaks ülejäänud nädala jooksul kooskõlas tema õpetustega. Jeesus ütles: „Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa” (Johannese 14:21, 23; 15:10).
20. Millised on mõned asjad, mis näitavad, kas me tõesti armastame Jeesust?
20 Milliseid käske ta meile andis? Eelkõige käsu kummardada üksnes tõelist Jumalat Jehoovat (Matteuse 4:10; Johannese 17:3). Selle rolli pärast, mis Jeesusel oli Jumala eesmärgis, õpetas ta ka seda, et me usuksime temasse kui Jumala Pojasse ning et meil tuleb seda tõendada sellega, et hoidume kurjadest tegudest ja käime valguses (Johannese 3:16—21). Ta andis meile nõu otsida esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õiglust ning panna need ettepoole murest, mida me tunneme füüsiliste vajaduste pärast (Matteuse 6:31—33). Ta käskis meil üksteist armastada nii, nagu tema meid armastas (Johannese 13:34; 1. Peetruse 1:22). Ja ta tegi meile ülesandeks anda tunnistust Jumala eesmärgist, nagu temagi seda tegi (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Ilmutuse 3:14). Kuigi Jehoova tunnistajad, keda tänapäeval on umbes viis miljonit, ei ole mitte kunagi Jeesust näinud, täidavad nad neid käske tõelisest armastusest tema vastu. See, et nad pole Jeesust ise näinud, ei kahanda vähimalgi määral nende otsusekindlust sõnakuulelikud olla. Nad peavad meeles seda, mida nende Issand ütles apostel Toomasele: „Et sa mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!” (Johannese 20:29).
21. Mis kasu on sellest, kui me tuleme Kristuse surma mälestusõhtule, mida sel aastal peetakse pühapäeval, 23. märtsil?
21 Loodetavasti oled sinagi nende hulgas, kes tulevad pühapäeval, 1997. aasta 23. märtsil pärast päikeseloojangut kogu maakeral kokku Jehoova tunnistajate kuningriigisaalidesse, et meenutada Jumala armastuse suurimat väljendust inimkonna vastu ja mälestada tema lojaalse Poja Jeesuse Kristuse surma. See, mida selle sündmuse puhul räägitakse ja tehakse, peaks süvendama meie armastust Jehoova ja tema Poja vastu ning seega kasvatama soovi pidada Jumala käske (1. Johannese 5:3).
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas õppisid Jeesust tundma ja hakkasid teda armastama need, kellele Peetrus kirjutas oma esimese kirja?
◻ Millised on mõningad asjad, mida algkristlased kuulsid ja mis sulle muljet avaldavad?
◻ Millist vaimu ilmutas Jeesus, ja mis süvendab sinu armastust tema vastu?
◻ Miks on meile tähtis see, et Jeesus toetus alandlikult Jumalale?
◻ Kuidas me saame tõendada, et me armastame Jeesust Kristust?
[Pildid lk 16, 17]
Me oleme Jeesusesse kiindunud selle vaimu pärast, mida ta ilmutas