Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jumala Sõna puhastav vägi

ON TEADA, et pärast sõltuvusravikeskusest vabanemist hakkab enamik narkomaane taas uimasteid pruukima. Ent Jumala Sõnal on vägi saata täide asju, mis kliinikutel tavaliselt ei õnnestu (Heebrealastele 4:12). Jumala Sõna ja vaimu abiga on paljud suutnud uimastisõltuvusest vabaneda ning rakendada ellu nõuannet: ”Puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses” (2. Korintlastele 7:1).

Selle näiteks on üks kogemus Myanmarist. Üks mees, kes aastaid narkomaaniaga võitles, jutustab: ”Minust sai narkar teismeeas. Üritasin korduvalt uimastitest loobuda, kuid ei suutnud. Et mõnuainete ostmiseks raha saada, hakkasin varastama. Selle tagajärjel pandi mind 1988. aastal üheks aastaks vangi.

Vanglast vabanenud, otsisin üles oma endised sõbrad. Varsti pärast seda hakkasin taas narkootikume tarbima. Niisuguse ennasthävitava teguviisi tõttu lõpetasid mu pere liikmed minuga igasuguse läbikäimise. Lisaks sellele tekitas mu mässumeelne käitumine hirmu paljudes ümbruskonna inimestes ja nemadki hakkasid mind vältima.

Siis ühel päeval juhtus midagi paratamatut — võtsin sisse liiga suure annuse uimasteid. Mind saadeti tagasi vanglasse, sel korral kolmeks aastaks. Ehkki elu vanglas polnud kaugeltki meelakkumine, suutsin selle kuidagi siiski üle elada.

Kui naasin vanglast koju, palusin oma perekonnalt minevikus tehtud vead andeks. Nad võtsidki mu lahkelt vastu, ent sõprade mõjustusel pöördusin jälle tagasi oma endise eluviisi juurde.

Lõpuks soovitas mu vanaema kohalikul pastoril mind ühe piiblikooli õpilaseks võtta. Pastor nõustus. Aga enne, kui jõudsin sinna minna, ütles mu tädi, kes on Jehoova tunnistaja, et kui ma tõesti Piiblit tahan õppida, tuleks mul uurida koos tunnistajatega.

Läksin kuningriigisaali, kus mind tehti tuttavaks ühe mehega, kes oli nõus minuga Piiblit uurima. Paljud kohalviibijaist tervitasid mind soojalt ja aitasid mul end teretulnuna tunda.

Sellest ajast, kui hakkasin Piiblit uurima ja kristlikel koosolekutel käima, tuli mu uimastinälja asemele soov saada lähedaseks Jumalaga. Aasta hiljem olin edenenud sinnamaani, et pühendasin oma elu Jehoova Jumalale ja lasin selle sümbolina end vees ristida.

Hiljuti majast majja kuulutustööd tehes kohtasin üht oma endist narkomaanist kaaslast. Ta ei suutnud kuidagi aru saada sellest murrangust, mis minu juures oli toimunud. See avas võimaluse tunnistuse andmiseks ning ma sain talle Kuningriigi lootusest rääkida.

Viimaks olen leidnud elule tõelise eesmärgi ja tähenduse. Jumala abi ja tema Sõna nõuannete kaudu suudan nüüd aidata teistel vabaneda sellisest moraalselt laostavast harjumusest, nagu seda on uimastite väärtarvitamine.”