Õnn — sedavõrd kättesaamatu
VIHA, mure ja depressioon on juba ammusest ajast olnud teadlaskonna uurimisobjektiks. Ent viimastel aastatel on tippteadurite huvi keskendunud ühele inimese positiivsele ja ihaldusväärsele elamusele — õnnele.
Mis võiks inimese õnnelikumaks muuta? Kas see, kui ta oleks noorem, rikkam, tervem, pikem või saledam? Milles peitub tõeline õnn? Enamjagu inimeste meelest on sellele küsimusele raske, kui mitte öelda võimatu vastust leida. Kuna õnne otsingud on laialdaselt õndunud, on mõnel ehk tunduvalt kergem öelda, milles õnn ei seisne.
Hulk aega propageerisid tipp-psühholoogid filosoofiat, mis pidas õnne võtmeks iseendale orienteeritust. Nad ergutasid õnnetuid inimesi üksnes iseenda vajaduste rahuldamisele keskenduma. Psühhoteraapia lööklauseteks on olnud ”ole sina ise”, ”taju iseennast” ja ”tunne iseennast”. Kuid nüüd nõustuvad mõningad sellist mentaliteeti propageerinud spetsialistid, et taoline individualistlik suhtumine ei too püsivat õnne. Egoism sünnitab tahes-tahtmatult valu ja õnnetust. Õnn ei seisne isekuses.
Mis teeb inimese õnnetuks
Need, kes õnne naudingutest otsivad, on valinud küll vale suuna. Mõtle muistse Iisraeli kuninga Saalomoni näitele. Piiblis Koguja raamatus ta selgitab: ”Mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kõigest mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest” (Koguja 2:10). Saalomon ehitas endale kodasid ning istutas viinamägesid, rajas endale rohu- ja iluaedu ning veetiike (Koguja 2:4—6). Kord ta küsis: ”Kes on söönud nõnda ja kes on maitsenud enam kui mina?” (Koguja 2:25, Suur Piibel). Tema meelt lahutasid parimad lauljad ja moosekandid, talle pakkusid seltsi maa kõige kaunimad naised (Koguja 2:8).
On selgesti näha, et Saalomon ei seadnud endale naudingute suhtes mingeid piire. Millisele järeldusele ta jõudis, kui oli elumõnusid enam kui küllalt naudelnud? Ta märkis: ”Kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine! Millestki pole kasu päikese all!” (Koguja 2:11).
Targa kuninga avastused on meie päevini paika pidanud. Mõtle kasvõi sellise heaolu maa peale kui Ameerika Ühendriigid. Viimase 30 aasta jooksul on ameeriklaste materiaalse omandi, näiteks nagu autode ja televiisorite hulk pea kahekordistunud. Kuid psühhoterapeutide hinnangut mööda pole ameeriklased põrmugi õnnelikumad. Ühes ajakirjas öeldi, et ”sama perioodi vältel on depressioonijuhtude arv meeletult tõusnud. Teismeliste enesetapud on kolmekordistunud. Lahutumus on kasvanud kaks korda”. Hiljuti läbiviidud uurimuses, kus võeti luubi alla raha ja õnne suhe ligikaudu 50 riigi elanikkonna seas, jõuti samasuguste järeldusteni. Lihtne tõde: õnne ei ole võimalik osta.
Vastuoksa, rikkuse tagaajamist on hoopis õigem nimetada teeks, mis viib õnnetusse. Apostel Paulus hoiatas: ”Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).
Ei rikkus, tervis, noorus, ilu, võim ega nende mingisugune kombinatsioon ei suuda inimesele püsivat õnne kindlustada. Miks mitte? Kuna meil pole jõudu ära hoida halbu asju. Kuningas Saalomon ütles tabavalt: ”Inimene ju ei tea oma aega, nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab!” (Koguja 9:12).
Kättesaamatu eesmärk
Teadlased võivad seda valdkonda uurida kui palju tahes, kuid nad ei suuda eales mõne õnne retsepti või strateegiaga lagedale tulla. Ka Saalomon nentis: ”Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki!” (Koguja 9:11).
Nii mitmedki on ülalpool toodud sõnadega päri ning on leidnud, et on ülepea ebarealistlik oodata tõeliselt õnnelikku elu. Üks tuntud haridustöötaja ütles, et ”õnn on kujuteldav seisund”. Teiste silmis on õnne võti müstiline saladus, mille loori taha on vaid üksikud, erilise vaimuandega müstikud suutelised piiluma.
Ometi katsetavad inimesed õnne otsingul jätkuvalt mitmesuguseid elustiile. Kuigi nende eelkäijate pingutusi on saatnud ebaedu, arvavad paljud tänapäeval ikkagi, et rikkust, võimu, tervist ja naudinguid jahtides saavad nad õnnelikuks. Otsingud kestavad muudkui edasi, sest kuskil hingesopis usub enamjagu inimesi, et õnn ei ole pelgalt kujuteldav seisund. Nad loodavad, et õnn ei ole vaid kättesaamatu unistus. Nüüd tekib sul ehk küsimus, kuidas seda leida.