Milles peitub tõeline õnn
INIMESED on mõeldud olema õnnelikud. Miks me võime selles kindlad olla? Mingem tagasi inimkonna algusesse.
Esimest inimpaari luues andis Jehoova Jumal talle võime olla õnnelik. Aadam ja Eeva asetati elama paradiisi, nauditavasse Eedeni aeda. Looja varustas neid kõigega, mis on elus füüsiliseks heaoluks tarvis. Aias oli ”kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa” (1. Moosese 2:9). Aadam ja Eeva olid terved, täis jõudu ja kaunid — nad olid täiuslikud ja tõeliselt õnnelikud.
Kuid milles nende õnn peitus? Kas selles, et neil oli paradiislik kodu või et nad olid füüsiliselt täiuslikud? Kahtlemata etendasid need Jumala annid märkimisväärset osa selles, et nad elust rõõmu tundsid. Kuid nende õnn ei sõltunud taolistest materiaalsetest asjadest. Eedeni aed kujutas endast enamat kui vaid üht kaunist iluaeda. See oli püha paik, kus kummardati Jumalat. Nende igavese õnne võti seisnes selles, kas nad suudavad luua Loojaga armastavad suhted ja ka hoida neid. Et olla õnnelik, pidid nad olema eeskätt vaimsed inimesed. (Võrdle Matteuse 5:3, UM.)
Vaimsus on tee õnneni
Alguses olid Aadamal Jumalaga vaimsed suhted. Nende vahel valitses armastus ja hellus, nii nagu poja-isa suhtele omane (Luuka 3:38). Eedeni aias olid Aadamal ja Eeval ideaalsed tingimused, et rahuldada oma soovi Jumalat teenida. Jehoovale hea meelega ja armastusest ajendatuna kuuletudes võisid nad Jumalale tükk maad rohkem au ja kiitust tuua, kui loomariik seda teha oleks suutnud. Neil oli mõistus, mille abil nad said Jumalat tema imepäraste omaduste eest ülistada ja tema suveräänsust toetada. Samuti võinuks nad jätkuvalt Jehoova armastavast ja hellast hoolitsusest osa saada.
Taoline osadus Loojaga ja kuulekus tema seadustele tõi meie esivanematele tõelist õnne (Luuka 11:28). Aadamal ja Eeval ei olnud tarvis kulutada hulka aastaid, et läbi katsete ja eksimuste ükskord õnne võtmeni jõuda. Nad olid õnnelikud loomishetkest alates. Neid tegi õnnelikuks see, et nad olid Jumalaga rahumeelsetes suhetes ning allusid tema autoriteedile.
Kuid sel hetkel, kui nad Jumala käsust üle astusid, see õnn haihtus. Vastuhakk katkestas Aadama ja Eeva vaimsed suhted Jehoovaga. Nad ei olnud enam Jumala sõbrad (1. Moosese 3:17—19). Paistab, et alates päevast, mil nad rohuaiast välja aeti, ei vahetanud Jehoova enam nendega ühtki sõna. Nad jäid ilma täiuslikkusest, igavese elu väljavaatest ja aiast, mis oli olnud nende kodu (1. Moosese 3:23). Ent mis põhiline, kuna nad kaotasid suhted Jumalaga, minetasid nad ka õnne võtme.
Võime valida
Enne kui Aadam ja Eeva surid, andsid nad oma järglastele edasi inimesele omased iseloomujooned, kaasasündinud südametunnistuse ja võime arendada endas vaimsust. Inimsugu ei taandatud loomade tasemeni. Meil on võimalik Loojaga lepitatud saada (2. Korintlastele 5:18). Intelligentsete olenditena saavad inimesed nüüdki valida, kas kuuletuda Jumalale või mitte. Seda näidati sajandeid hiljem, kui Jehoova andis äsjaloodud Iisraeli rahvale võimaluse valida elu ja surma vahel. Oma eesträäkija Moosese kaudu Jumal teatas: ”Mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja” (5. Moosese 30:15—18).
Kogunisti praegu, tuhandeid aastaid pärast esialgse paradiisi kaotamist, oleme meie, inimesed, suutelised õige valiku tegema. Meil on südametunnistus, mis toimib, ja sünnipärane võime Jumala seadustele kuuletuda. Piibel räägib ”sisemisest inimesest” ja ”seespidisest inimesest” (2. Korintlastele 4:16; Roomlastele 7:22). Nendest väljenditest nähtub, et me kõik kanname endas kaasasündinud võimet peegeldada Jumala isiksust, mõelda temaga ühtemoodi, olla vaimsed.
Apostel Paulus kirjutas meie moraalse olemuse ja südametunnistuse kohta järgmist: ”Kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest” (Roomlastele 2:14, 15).
Võtmeks on Jumala tarkus ja kuulekus
Kuid võib kerkida küsimus: ”Kui meil kõigil on loomupärane soov Jumalat kummardada ja tänu sellele võimalus tõeliselt õnnelik olla, siis miks on maailmas niivõrd ohtralt õnnetuid inimesi?” Et õnnelik olla, on igaühel meist tarvis arendada vaimsust. Kuigi inimene loodi algupäraselt Jumala näo järgi, on ta oma Loojast võõrdunud (Efeslastele 4:17, 18). Seepärast peame kõik kindlaid samme astuma, et Jumalaga vaimsed suhted luua ja neid ka hoida. Sellised suhted ei teki iseenesest.
Jeesus tõi välja kaks põhimõtet, millel on oluline osa vaimsuse arendamisel. Esiteks on tarvis Jumalat täpselt tundma õppida ja teiseks on tarvis end kuulekalt tema tahtele allutada (Johannese 17:3). Tsiteerides Jumala Sõna, ütles Jeesus: ”Kirjutatud on: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4). Ühel teisel korral tähendas Jeesus: ”Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Meil ei ole tarvis aastakümneid läbi mitmesuguste katsete ja eksimuste õnne otsida. Õnn ei peitu kogemustes. Üksnes Jumala tarkuse abil ja Loojale kuuletumise teel võime elus tõelist rõõmu leida (Laul 19:8, 9; Koguja 12:13).
On ilmselge, et õnn, mis tuleneb Jumala tarkuse kohaselt elades ja heast seisundist tema ees, pole meie jaoks üldse mitte kättesaamatu (Apostlite teod 17:26, 27). Igal inimesel on võimalik Jehoovat ja tema eesmärke tundma õppida. Piiblit on trükitud miljardeid eksemplare arvukates keeltes, mis teeb temast maailma kõige laialdasemalt levitatud raamatu. Piibel võib aidata sul Jumalaga sõbraks saada ja tõeliselt õnnelik olla, kuna Pühakirjas on öeldud, et ”õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova” (Laul 144:15).
[Kast lk 6]
Sammud, mis viivad õnneni
1. Tunneta vaimsete asjade tähtsust ja arenda vaimsust. Jeesus ütles: ”Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!” (Luuka 11:28).
2. Mõista, et Jumala heakskiidul on märksa rohkem kaalu kui rikkusel ja luksusel. Paulus kirjutas: ”Jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega. [—] Kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Timoteosele 6:6—8).
3. Püüa arendada Piibli õpetatud südametunnistust ja võta selle häält kuulda (Roomlastele 2:14, 15).
4. Otsusta kindlalt Jehoova Jumalale kuuletuda, nii võid kuuluda tema rahva hulka. Vanaaja Taavet kirjutas: ”Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15).
[Pilt lk 7]
”Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM)