Jehoova on kaastundlik valitseja
LÄBI ajaloo on paljud inimvalitsejad kuritarvitanud võimu, panemata mikski oma alluvate kannatusi. Kuid sellele vastupidiselt tegutses Jehoova, kui ta valis ühe rahva, Iisraeli, ja selle üle kaastundlikult valitses.
Iisraellased olid alles muistses Egiptuses orjaikkes, kui Jehoova nende appihüüdeid kuulis. ”Kogu nende ahastuse ajal oli see ahastuseks temale. [—] Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad” (Jesaja 63:8, UM; 63:9). Jehoova vabastas iisraellased, toitis neid ime läbi ja viis nad nende omale maale.
Jehoovale loomuomane kaastundlikkus ilmnes ka seadustes, mis ta sellele rahvale andis. Ta käskis iisraellastel kohelda kaastundega vaeslapsi, leski ja võõramaalasi. Nad ei tohtinud teha ülekohut inimesele, kel oli mõni puue.
Seadus nõudis kaastunnet puudustkannatajate vastu. Vaesed võisid noppida pärast saagikoristust põllule jäänud vilja. Sabatiaastal (seitsmes aasta) tühistati võlad. Juubeliaastal (viiekümnes aasta) tuli kogu pärandmaa tagastada omanikule, kes oli selle müünud. Raamatus ”Ancient Israel—Its Life and Institutions” märgitakse: ”Ühiskonnakihte kui selliseid, kuidas neid tänapäeval mõistetakse, Iisraelis tegelikult kunagi polnud [— — —] Elatustase oli kõigil iisraellastel nende kooselukorralduse alguspäevil enam-vähem samasugune.” (3. Moosese 25:10; 5. Moosese 15:12—14; 24:17—22; 27:18.)
Jehoova kaastunde jäljendamine
Jumala kaastunne tiivustab tema sulaseid. Ajaloo vältel on näiteks olnud kuningaid, kes äsja troonile saanuna on hukanud endise kuningasoo veel elusolevad liikmed. Kuid Jehoova sulane Taavet ei teinud seda. Pärast kuningas Sauli surma Taavet hoopis kaitses Sauli pojapoja ja pärija Mefiboseti elu. ”Kuningas andis armu Mefibosetile, Sauli poja Joonatani pojale” (2. Saamueli 21:7).
Mitte ükski teine inimene pole jäljendanud Jehoova kaastunnet nii, nagu seda tegi Jeesus. Jumalik kaastundmus oli paljude tema imetegude tõukejõuks. Kord palus üks pidalitõbine teda: ”Kui sa tahad, võid sa mind teha puhtaks!” Jeesusel hakkas temast hale meel, ta puudutas teda ja ütles: ”Ma tahan, saa puhtaks!” (Markuse 1:40—42). Teisel korral kõndis Jeesusega kaasa suur hulk rahvast. Ümberringi kära kui palju, pani Jeesus tähele kaht pimedat meest, kes hüüdsid: ””Issand, Taaveti Poeg, halasta meie peale!” [——] Siis Jeesusel hakkas hale meel ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid jälle” (Matteuse 20:29—34).
See, kui rahvast oli murdu, ei heidutanud Jeesust avaldamast oma tundeid inimeste vastu. ”Mul on väga hale meel rahvast,” ütles ta kord, kui inimesed juba mõnda aega söömata olid olnud. Ning ta toitis neid ime läbi (Markuse 8:1—8). Ringi rännates Jeesus mitte üksnes ei õpetanud rahvahulki, vaid ta oli ka tähelepanelik nende vajaduste suhtes (Matteuse 9:35, 36). Pärast üht taolist reisi polnud Jeesusel ja ta jüngritel mahti süüagi. Piiblilugu jutustab: ”Ja nad sõudsid paadiga kõrvale üksikusse paika. Ja paljud nägid neid ära sõudvat ning tundsid tema ära ja jooksid jala sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid neist ette. Ja kui ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama” (Markuse 6:31—34).
Inimeste haigused ja vaesus polnud mitte peamine, mis Jeesusele hinge läks, selleks oli nende vaimne seisund. Nende juhid tegid neile ülekohut, mistõttu Jeesusel ’hakkas neist hale meel’. Väljendi ”hakkas hale meel” kreekakeelne tõlkevaste on ”tundma sisikonnas igatsust”. Jeesus oli tõepoolest kaastundlik inimene!
Kaastunne julmust täis maailmas
Jeesus Kristus on nüüd Jehoova taevase Kuningriigi Kuningas. Nagu muiste Iisraeli, nii valitseb Jumal oma rahvast tänapäevalgi kaastundlikult. ”Nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile armuline” (Malakia 3:17).
Need, kes tahavad Jehoova kaastunnet kogeda, peavad järgima tema teguviisi. Tõsi on, et elame maailmas, kus inimesed on rohkem huvitatud omaenda elustiili säilitamisest kui sellest, et sirutada abistavat kätt puudustkannatajaile. Võimulolijad ajavad tihtipeale taga vaid omakasu — seda tööliste ja tarbijate ohutuse arvel. Piibli kirjakoht 2. Timoteosele 3:1—4 maalib täpse pildi praegusaja moraali olukorrast, mis on lämmatanud kaastunde nii paljude südames.
Siiski, viise ilmutada kaastunnet on tõenäoliselt võimalik leida. Ehk saaksime teha ära midagi vajalikku inimeste heaks meie kõrval? Kas on kellelgi haigus kallal ja ta ootab meie külastust? Vahest saaksime virgutada masendunuid, järgides niiviisi nõuannet ’rääkida lohutavalt masendunud hingedega, toetada nõrku’? (1. Tessalooniklastele 5:14, UM.)
Kaastunne aitab meil hoiduda ägestumast teiste vigade pärast. Meie jaoks seisab kirjas: ”Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga. Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud [”hella kaastundega”, UM], andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:31, 32).
Kaastunne on abiks selles, et me ei kalduks kurjasti ära kasutama võimu. Piibel sõnab: ”Rõivastuge .. südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega, pika meelega” (Koloslastele 3:12, UT). Olles alandlikud, suudame end panna nende olukorda, kes meile alluvad. Olla kaastundlik tähendab olla ka tagasihoidlik ja mõistlik, mitte selline, kellele on raske meele järele olla. Tõhusus ei anna õigust kohelda inimesi kui tühiseid masinajuppe. Samuti peavad perekonnas kaastundlikud abielumehed meeles, et naine on nõrgem astja (1. Peetruse 3:7). Kõike seda on kergem teha, kui hoiame pilgu Jeesuse kaastundlikkuse eeskujul.
Kuna Jeesus oli inimeste vastu tõepoolest armastav oma maise teenistuse ajal, võime olla kindlad, et ta on kaastundlik Valitseja ka praegu ja tulevikus. Laul 72 ütleb prohvetlikult tema kohta: ”Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad! Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge!” (Laul 72:4, 8, 13).
Jumala Sõna ennustab: ”Ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja noomib hädalisi maal õigluses .. ja surmab .. õela!” Olles kirjeldanud, kuidas koguni mõned julmad, metsloomasarnased inimesed muudavad oma eluviisi, jätkab prohvetikuulutus: ”Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Jehoova tundmist — otsekui veed katavad merepõhja!” (Jesaja 11:4—9). See prohvetiennustus tõotab ei vähemat ega rohkemat kui ülemaalist inimühiskonda, kus kõik tunnevad Jehoovat ja jäljendavad tema kaastunnet!