Kuningas, kellel oli rikkust ja tarkust

Kas oled sa arvamusel, et rikkus tooks sulle õnne? Kas poleks sul hea meel, kui keegi annaks sulle suure summa raha? Oleks ehk küll. Tõenäoliselt mõtleksid sa, millele seda kulutada.

VÕIMALIK on osta ju tõepoolest kõige mitmesugusemat, et teha elu mugavamaks ja nauditavamaks. Raha võib pakkuda ka ”varju” ootamatute probleemide, näiteks haiguse või töötuse korral (Koguja 7:12).

Kuid millises seoses on raha ja õnn? Kas usud sa sarnaselt paljudega, et kus on rikkus, seal ka õnn? Vastust neile küsimustele leida pole just kerge, kuna raha saab vaevata mõõta ja loetleda, õnne aga mitte. Õnne kaalu peale panna ja kaaluühikutesse panna võimalik pole.

Pealegi, ühed rikkad näivad olevat õnnelikud, teised kõrval aga õnnetud. Sama peab paika vaeste puhul. Siiski usub enamik inimesi — sealhulgas need, kes on juba heale järjele saanud —, et mida rohkem on raha, seda suurem on õnn.

Vanaaja Iisraeli kuningas Saalomon oli üks neist, kes taolistel teemadel kirjutas. Ta oli rikkamaid inimesi, kes kunagi elanud. Kirjeldust tema määratust rikkusest võid lugeda Piiblist Esimese Kuningate raamatu 10. peatükist. Pane näiteks tähele salmis 14 öeldut: ”Kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda.” (Meie kursiiv.) See teeb kulla kaaluks ligi 23 tonni. Tänapäeval oleks sellise koguse kulla väärtus tublisti üle 30 miljardi Eesti krooni!

Kuid Saalomon polnud mitte üksnes rikas; Jumal oli õnnistanud teda ka tarkusega. Piibel räägib: ”Kuningas Saalomon sai suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest. Ja kõik maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse” (1. Kuningate 10:23, 24). Meiegi võime Saalomoni tarkusest kasu saada, kuna tema ülestähendused on Piibli osa. Vaadelgem, mida oli temal öelda seose kohta rikkuse ja õnne vahel.

[Pildi allikaviide lk 3]

Reprodutseeritud väljaandest ”Die Heilige Schrift - Übersetzt von Dr Joseph Franz von Allioli”. Druck und Verlag von Eduard Hallberger, Stuttgart