Sa võid vaimselt kasvada

MIDA miski tegelikult väärt on, polegi alati nii kerge mõista. Nii on lugu ka teemantidega. Kui lihvitud kujul teemant sädeleb, siis tahumata teemant helendab vaevalt. Ent silmas pidades seda, mis on peidus lihvimata teemandi südames, on väljavaated näha seda kord kauni kalliskivina vägagi lootustandvad.

Kristlased on nii mõneski mõttes lihvimata teemantidega võrreldavad. Ehkki me oleme täiuslikkusest õige kaugel, on meil ometi väärtus Jehoova silmis. Sarnaselt teemantidega on meilgi igaühel üksnes meile eriomased jooned. Ning igaüks meist võib vaimsuses jätkuvalt kasvada, kui see vaid on meie südamesoov. Isiksust saab lihvida, nii et see särab veel kirkamalt Jehoova auks (1. Korintlastele 10:31).

Saanud kuju ja lihvi, asetatakse teemant raamistisse, mis kivi peegeldumisvõime veelgi enam esile toob. Samamoodi saab Jehoova kasutada meid erisugustes raamististes ehk ülesannetes, kui me võtame ette ”riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:20—24).

Taoline vaimne kasv ei tule aga iseenesest, just nagu teemantki ehedal kujul sädeleb vääriskivile omaselt vaid harva. Võib-olla tuleb meil lahti saada mõnest nõrkusest, mis ei taha sugugi järele anda, parandada oma suhtumist vastutuse võtmisse või siis teha pingutusi, et muuta oma harjumuspärast vaimse tegevuse kava. Kuid me võime edeneda, kui me seda tõepoolest soovime, sest Jehoova Jumal saab anda meile ”üliväga suure väe” (2. Korintlastele 4:7; Filiplastele 4:13).

Jehoova kinnitab oma sulaseid

Teemandi lõikamine nõuab kindlat kätt, see omakorda põhjalikke teadmisi, sest kui tükikegi toorteemandi küljest lahti lüüa, siis tavaliselt sellest enam asja ei saa. Ära tuleb sealjuures lõigata kallist materjali — vahel koguni 50 protsenti tahumata kivist —, et anda sellele soovitud kuju. Meilgi on tarvis kindlust, selle tarvis aga täpseid teadmisi, et kujundada oma isiksust ja kasvada vaimselt. Iseäranis on vaja olla kindlalt veendunud, et Jehoova annab meile jõu.

Kuid me võime tunda end küündimatuna või mõelda, et me pole rohkemaks suutelised. Jumala ustavad sulased minevikus tundsid aeg-ajalt just nõnda (2. Moosese 3:11, 12; 1. Kuningate 19:1—4). Pärast seda, kui Jumal oli Jeremija ”rahvaile prohvetiks” pannud, hüüdis see: ”Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!” (Jeremija 1:5, 6). Ehkki sõnakehv, sai Jeremijast siiski julge prohvet, kes kuulutas otseseid sõnumeid vaenulikele inimestele. Kuidas oli see võimalik? Ta õppis toetuma Jehoovale. Hiljem Jeremija kirjutas: ”Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova!” (Jeremija 17:7; 20:11).

Tänapäeval Jehoova samamoodi kinnitab neid, kes loodavad tema peale. Edwarda, nelja lapse isa, kes oli visa vaimselt edenema, koges selle paikapidavust. Ta selgitab: ”Olin Jehoova tunnistaja olnud juba üheksa aastat, kuid mulle tundus, et vaimselt tammun paigal. Asi oli selles, et mul polnud kuigi suurt motivatsiooni ning puudus kindlus. Kolinud Hispaaniasse, hakkasin aga käima ühes väikeses koguduses, kus oli vaid üks kogudusevanem ja üks teenistusabiline. Koguduses oli tarvis abi ning seepärast palus vanem mul päris mitu ülesannet enda kanda võtta. Värisesin, kui esitasin esimesi kõnesid ja programmiosi. Kuid ma õppisin toetuma Jehoovale. See vanem ka kiitis mind alati ja andis taktitundeliselt soovitusi, kus võiksin paraneda.

Samal ajal suurendasin ma oma osa põlluteenistuses ning võtsin pere vaimse juhtimise tõsisemalt käsile. Tulemuseks oli, et tõde omandas kõigi jaoks peres sügavama tähenduse ning ise kogesin ma endisest palju enam rahuldust. Praegu olen ma teenistusabiline ning teen kõvasti tööd omaduste kallal, mis ühel kristlikul ülevaatajal olema peavad.”

’Riietage endid lahti vanast inimesest’

Edward mõistis niisiis, et vaimse kasvuga peab kaasnema kindel lootus Jehoovale. Samuti on tähtis endas arendada Kristuse sarnast ”uut inimest”. Kuidas saab seda teha? Kõigepealt on meil tarvis ’endid lahti riietada’ loomujoontest, mis on osa vanast isiksusest (Koloslastele 3:9, 10). Nõndasamuti kui toorteemandi küljest tuleb eemaldada ebakohad, nagu võõrmineraalid, et see sätendaks kui kalliskivi, on meil vaja kõrvale heita ”maailma” hoiakud, et kirkalt võiks esile tulla meie uus isiksus (Galaatlastele 4:3).

Üks taoline hoiak on tõrksus võtta enda peale vastutus ja seda kartuses, et meilt nõutakse liiga palju. Tõsi küll, vastutus tähendab tööd, kuid see on rahuldustpakkuv töö. (Võrdle Apostlite teod 20:35.) Paulus märkis, et kui tahame olla Jumalale andunud, on vaja ’näha vaeva ja võidelda’. Me teeme seda rõõmuga, sest nagu Paulus ütles ”me oleme lootnud elava Jumala peale”, kes ei unusta eales meie tegusid kaaskristlaste ja teiste heaks (1. Timoteose 4:9, 10; Heebrealastele 6:10).

Mõned teemandid on aga ”pinges”, mis on neisse tekkinud juba kasvujärgus, ning seetõttu tuleb neid käsitseda ettevaatlikult. Sellise tööriista nagu polariskoobi abiga võib juveliir aga pingekoha üles leida ja kivi kallal edukalt tööd jätkata. Võib-olla on meilgi sisimas pingeid või isiksuse puudusi, mille juured on meie taustas või mingis traagilises kogemuses. Mida me saame sel juhul teha? Esmalt on meil vaja endale tunnistada probleemi olemasolu ja seejärel tegutseda otsusekindlalt, et sellega toime tulla, niipalju kui see võimalik on. Kindlasti peaksime rääkima oma muredest palves Jehoovale ning võib-olla otsima vaimset abi ka mõnelt kristlikult vanemalt (Laul 55:23; Jakoobuse 5:14, 15).

Taolist sisepinget tundis Nicholas. ”Mu isa oli alkohoolik ja me kannatasime õega tema pärast palju,” selgitab ta. ”Kool seljataga, astusin sõjaväkke, kuid kuna olin loomult üsnagi mässumeelne, ei lasknud raskused end kaua oodata. Sõjaväevõimud vangistasid mu narkootikumidega hangeldamise pärast ning korra ma ka põgenesin. Lõpuks lahkusin sõjaväest, kuid probleemid ei lõppenud. Kuigi mu elu oli narkootikumide tarvitamise ja purjutamiste tõttu ummikus, oli mul huvi Piibli vastu ning soovisin väga, et mu elul oleks eesmärk. Siis saingi lõpuks kokku Jehoova tunnistajatega, muutsin oma elulaadi ja võtsin tõe vastu.

Läks aga aastaid, enne kui selle mu loomuse nõrga külje osas selgusele jõudsin. Tundsin suurt vastumeelsust võimu suhtes ning süttisin kohe, kui keegi nõu andma tuli. Kuigi tahtsin, et Jehoova mind täiel määral kasutada saaks, oli nõrkus suurem mind. Lõpuks, kahe mõistva vanema abiga, sain oma probleemile jaole ja hakkasin ellu rakendama nõuannet, mis nad mulle armastavalt Pühakirja põhjal andsid. Olgugi et väike vimm vahel ikka veel välja lööb, suudan nüüd oma mässumeelsust kontrolli all hoida. Olen väga tänulik Jehoovale, et ta minuga nii pikameelselt tegeles, ja vanematele nende armastava abi eest. Tänu minu vaimsele edenemisele määrati mind hiljuti teenistusabiliseks.”

Nagu märkas Nicholas, pole sissejuurdunud hoiakuid muuta kerge. Vahest seisame meie samasuguse olukorra ees. Võib-olla me oleme liiga tundlikud. Ehk armastame kaevelda või paneme liigselt rõhku sõltumatusele. Seega, meie edenemine kristlasena võib olla piiratud. Teemandilihvijad puutuvad millegi samalaadsega kokku kivide juures, mille kohta on neil nimetus naat. Õigupoolest moodustavad selle kaks kivi, mis on kokku kasvanud üheks teemandiks juba selle kasvuajal. Selle tulemusel on naat’il kaks erisugust kasvumustrit, mis teeb selle lõikamise soont mööda äärmiselt keerukaks. Meiegi sees võitleb aga kaks ”soont”, meie võitlusvalmis tahtevaim ja ebatäiuslik liha (Matteuse 26:41; Galaatlastele 5:17). Mõnikord võib meil tulla tahtmine võitlus üldsegi lõpetada, arvates, et ega meie loomuvead teab mis suured olegi. Võime ka öelda, et meie perekond ja sõbrad armastavad meid ju ikka veel.

Kui me aga tahame teenida oma vendi ja austada meie taevast Isa, tuleb meil ”saada uueks oma meele vaimus” ning riietuda uue inimesega. See on väärt pingutamist, nagu Nicholas ja lugematu hulk teisi seda kinnitada võivad. Teemandilihvija teab, et üksainus puudus võib rikkuda kogu teemandi. Samamoodi, kui me jätame hooletusse mõne meie isiksuse nõrga külje, võime ära rikkuda meie vaimse välimuse. Mis veelgi halvem, tõsine nõrkus võib juhtida vaimsesse hävingusse (Õpetussõnad 8:33).

Otsekui ”tuli” meie sees

Juveliir näeb vaeva, et leida üles tuli teemandi sees. Selleks sätib ta tahud nii, et need tekitavad niinimetatud vikerkaareefekti. Teemandi sees peegelduvad värvilised valguskimbud tahkudelt edasi tagasi, nii et tekib midagi tule sarnast, mis paneb teemandi sädelema. Nõndasamuti võib Jumala vaim olla otsekui ”tuli” meie sees (1. Tessalooniklastele 5:19; Apostlite teod 18:25; Roomlastele 12:11).

Aga mida teha siis, kui tunneme, et me vajame vaimset motivatsiooni? Kuidas seda saavutada? Kõigepealt tuleb meil ’uurida oma teid’ (Laul 119:59, 60). See tähendab, et me teeme kindlaks asjad, mis meid vaimselt edasi liikuda ei lase, ja seejärel otsustame, millised teokraatlikud tegevusalad vajavad meie suuremat tähelepanu. Hindamist vaimsete asjade vastu võime süvendada sel teel, et uurime ise korrapäraselt Piiblit ja oleme püsivad palves (Laul 119:18, 32; 143:1, 5, 8, 10). Peale selle, kui käime läbi nendega, kes teevad usus tublisti tööd, saame veelgi enam kinnitatud meie otsuses teenida Jehoovat agarusega (Tiitusele 2:14).

Louise, noor kristlik naine, märkis: ”Kaalusin üldpioneerteenistusse astumist kaks aastat, enne kui lõpuks pioneeriks ehk täisajaliseks Kuningriigi kuulutajaks hakkasin. Miski mind õigupoolest takistamas polnud, kuid mu elurütm sobis mulle ja ma mitte ei püüdnudki end sellest lahti rebida. Siis aga suri äkitselt mu isa. Ma mõistsin nüüd, kui habras on elu ja et mina seda parimal viisil kasutanud polnud. Niisiis muutsin ma oma suhtumist vaimsetesse asjadesse, laiendasin oma teenistust ja hakkasin üldpioneeriks. Selles osas olid iseäranis suureks abiks minu vaimsed vennad ja õed, kes alati toetasid põlluteenistuskorraldusi ning ikka minuga koos teenistusse tulid. Olen õppinud seda, et kas õnneks või kahjuks saavad meie kaaslaste väärtushinnangud ja eesmärgid meiegi omadeks.”

Otsekui raua ihutud

Teemant on kõvim looduslik aine maakeral. Seega, et teemanti lõigata, läheb tarvis teist teemanti. See võib Piibli uurijatele meelde tuua õpetussõna, mis ütleb: ”Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17). Kuidas saab inimest ’ihuda’? Üks inimene saab vägagi edukalt ihuda teise mõtlemist ja vaimsust, just nagu ühe rauatüki abil saab ihuda teravaks samast metallist terariista. Näiteks, kui meile on miski pettumust valmistanud ja oleme masendunud, võib teise inimese julgustus ütlemata tiivustav olla. Meie kurb ilme asendub rõõmsamaga ning me saame tarmu taas innuga tegutseda (Õpetussõnad 13:12). Eriti võivad ihuda meid kogudusevanemad, kes pakuvad Pühakirjal rajanevat julgustust ja nõu meie paranduseks. Nad järgivad Saalomoni sõnastatud põhimõtet: ”Anna targale, ja ta saab veelgi targemaks, õpeta õiglast, ja ta võtab veelgi enam õpetust!” (Õpetussõnad 9:9).

Vaimne õpetustöö nõuab aga mõistagi aega. Timoteos sai rohkem kui kümne aasta jooksul osa apostel Pauluse kogemustest ja õpetamisviisidest (1. Korintlastele 4:17; 1. Timoteosele 4:6, 16). Mooses andis pikka aega, enam kui 40 aasta vältel, õpetust Joosuale ning sellest sai Iisraeli rahvas kasu veel kaua (Joosua 1:1, 2; 24:29, 31). Eliisa oli prohvet Eelijaga arvata kuue aasta kestel, saades seeläbi hea ettevalmistuse tema enda ligikaudu 60 teenistusaastaks (1. Kuningate 19:21; 2. Kuningate 3:11). Olles kannatlikud ja järjekindlad õpetustöös, järgivad vanemad Pauluse, Moosese ja Eelija eeskuju.

Kiitmisel on õpetustöös oluline roll. Siiras tänuavaldus hästi sooritatud ülesande või kiiduväärse teo eest võib luua soovi veel täielikumalt Jumalat teenida. Kiitus annab juurde kindlust, see omakorda indu selleks, et nõrkustega võidelda. (Võrdle 1. Korintlastele 11:2.) Hoogu tões kasvada saame ka sellest, kui oleme aina toimekad Kuningriigi kuulutustöös ja teistes koguduse tegevustes (Apostlite teod 18:5). Kui vanemad annavad vendadele vastavalt nende vaimsele edenemisele vastutust, saavad need mehed väärtuslikke kogemusi ja tõenäoliselt tugevdab see nende soovi jätkuvalt tões kasvada (Filiplastele 1:8, 9).

Hea põhjus vaimselt kasvada

Teemante on ikka hinnaliseks peetud. Samuti on suur väärtus neil, kes praegusajal hakkavad läbi käima Jehoova kummardajate ülemaailmse perega. Sealjuures Jumal ise ütleb, et nad on kõikide rahvaste ”ihaldusväärsused” (UM allmärkus) või ”rikkused” (Haggai 2:7). Eelmisel aastal ristiti 375923 uut Jehoova tunnistajat. Võttes arvesse seda kasvu, on vaja teha ”avaraks oma telgipaik”. Kasvades vaimselt — ja pürgides kristlike teenistuseesõiguste poole —, on võimalik anda oma osa töös, mida sellise kasvu eest hoolitsemine nõuab (Jesaja 54:2; 60:22).

Vastupidi paljudele kallihinnalistele teemantidele, mida hoitakse panga varakambris ja mida vaid harva näha võib, saab meie vaimne väärtus särada kirkalt. Samuti, kui me pidevalt lihvime ning ilmutame kristlikke omadusi, toome au Jehoova Jumalale. Jeesus innustas oma jüngreid: ”Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:16). See on kindlasti mõjus põhjus vaimselt kasvada.

[Allmärkus]