Kas sinul on ”sõnakuulelik süda”?
KUI Saalomon muistse Iisraeli kuningaks sai, tundis ta end küündimatuna. Seepärast palus ta, et Jumal annaks talle tarkust ja mõistust (2. Ajaraamat 1:10). Samuti palvetas Saalomon: ”Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista” (1. Kuningate 3:9). ”Sõnakuulelik süda” oleks aidanud Saalomonil tegutseda jumalike seaduste ja põhimõtete järgi ning lasknud tal tunda, kuidas Jehoova teda õnnistab.
Sõnakuulelik süda mitte ei koorma, vaid toob rõõmu. Apostel Johannes kirjutas: ”See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Meil tuleks kindlasti Jumalale kuuletuda. Lõppude lõpuks on Jehoova meie Looja. Temale kuulub maakera ja kõik, mis on selle peal, samuti kogu hõbe ja kuld. Seega pole meil tegelikult Jumalale midagi materiaalset anda, ehkki ta lubab meil kasutada oma raha, et saaksime väljendada oma armastust tema vastu (1. Ajaraamat 29:14). Jehoova ootab, et me armastaksime teda ja käiksime alandlikult koos temaga, täites tema tahet (Miika 6:8).
Kui Jeesuselt Kristuselt küsiti, milline käsk on Seaduses suurim, ütles ta: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk” (Matteuse 22:36—38, EP 97). Üheks viisiks väljendada niisugust armastust on olla Jumalale sõnakuulelik. Seepärast peaks meist igaüks paluma, et Jehoova annaks talle sõnakuuleliku südame.
Neil oli sõnakuulelik süda
Piiblis on külluslikult näiteid inimestest, kellel oli sõnakuulelik süda. Näiteks käskis Jehoova Noal elu säilitamiseks hiiglasuure laeva ehitada. See oli määratu ülesanne, mille täitmiseks kulus oma 40 kuni 50 aastat. Niisuguse hiiglasuure veepinnal püsiva kasti ehitamine oleks isegi kõiki nüüdisaegseid elektrilisi tööriistu ja muud praegu olemasolevat tehnikat kasutades insenerikunsti suursaavutus. Peale selle pidi Noa veel teda pilkavaid ja naeruvääristavaid inimesi hoiatama. Ent ta oli igas suhtes sõnakuulelik. Piibel ütleb: ”Noa tegi kõik” (1. Moosese 6:9, 22; 2. Peetruse 2:5). Noa näitas, et ta armastab Jehoovat, olles talle palju aastaid ustavalt sõnakuulelik. Sellega jättis ta meile hea eeskuju.
Mõtle ka patriarh Aabrahami peale. Jumal käskis tal kolida õitsvast Kaldea Uurist tundmatule maale. Aabraham kuuletus vastuvaidlematult (Heebrealastele 11:8). Kogu oma ülejäänud elu elas ta koos perega telkides. Pärast seda, kui ta oli palju aastaid sel maal võõrana elanud, õnnistas Jehoova teda ja ta sõnakuulelikku naist Saarat pojaga, kelle nimeks sai Iisak. Kindlasti armastas 100-aastane Aabraham oma vanas eas sündinud poega väga! Mõned aastad hiljem palus Jehoova Aabrahamil Iisaki põletusohvriks tuua (1. Moosese 22:1, 2). Kahtlemata oli Aabrahamil valus sellest mõeldagi. Sellegipoolest jäi ta sõnakuulelikuks, sest ta armastas Jehoovat ja uskus, et tõotatud seeme tuleb Iisaki kaudu, isegi kui Jumalal tuleks ta surnuist üles äratada (Heebrealastele 11:17—19). Ent kui Aabraham oma poega tapma valmistus, peatas Jehoova ta ning ütles: ”Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainust poega!” (1. Moosese 22:12). Oma sõnakuulelikkuse tõttu sai jumalakartlik Aabraham tuntuks kui ”Jumala sõber” (Jakoobuse 2:23).
Jeesus Kristus on meile parimaks sõnakuulelikkuse eeskujuks. Enne inimeseks saamist tundis ta rõõmu oma Isa kuulekast teenimisest taevas (Õpetussõnad 8:22—31). Inimesenagi kuuletus Jeesus Jehoovale kõiges, täites alati hea meelega tema tahet (Laul 40:9; Heebrealastele 10:9). Nii võis Jeesus tõega öelda: ”Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud. Ja see, kes mind on läkitanud, on minuga; ta ei ole mind üksi jätnud, sest ma teen ikka, mis on tema meelt mööda!” (Johannese 8:28, 29). Lõpuks andis Jeesus meelsasti oma elu ning suri kõige alandavamal ja valulikumal viisil, et mõista õigeks Jehoova suveräänsus ning lunastada sõnakuulelik inimkond. Tõesti, ”ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani” (Filiplastele 2:7b, 8). Missugune eeskuju sõnakuuleliku südame kohta!
Osalisest kuulekusest ei piisa
Mitte kõik, kes on väitnud end Jumalale kuuletuvat, ei ole tegelikult ta sõna kuulanud. Mõtle muistse Iisraeli kuninga Sauli peale. Jumal käskis tal kaotada kurjad amalekid sootuks (1. Saamueli 15:1—3). Olgugi et Saul selle rahva hävitas, andis ta armu nende kuningale ning jättis alles osa nende lammastest ja veistest. Saamuel küsis: ”Miks sa ei kuulanud Jehoova häält?” Saul vastas: ”Mina olen kuulnud Jehoova häält [—] Aga [Iisraeli] rahvas võttis saagist pudulojuseid ja veiseid, parima osa .., et seda ohverdada Jehoovale.” Et rõhutada tarvidust olla täielikult sõnakuulelik, vastas Saamuel: ”Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv! Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus! Et sa oled põlanud Jehoova sõna, siis põlgab temagi su kuningaks olemist!” (1. Saamueli 15:17—23). Kui paljust jäi küll Saul ilma, kuna ta süda ei olnud sõnakuulelik!
Isegi tark kuningas Saalomon, kes oli endale palunud sõnakuulelikku südant, ei jäänud Jehoovale lõpuni sõnakuulelikuks. Jumala tahte vastaselt abiellus ta võõramaa naistega, kes panid ta Jumala vastu pattu tegema (Nehemja 13:23, 26). Saalomon kaotas Jumala soosingu, kuna ta süda ei olnud lõpuni sõnakuulelik. Olgu see meile hoiatuseks!
Muidugi ei nõua Jehoova teda teenivatelt inimestelt täiuslikkust. ”Tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:14.) Kindla peale me kõik vahel eksime, kuid Jumal näeb, kas meie südames on tegelikult siiras soov talle meeldida (2. Ajaraamat 16:9). Kui teeme vigu inimliku ebatäiuslikkuse tõttu, aga kahetseme, võime Kristuse lunastusohvri alusel andestust paluda, olles kindlad, et Jehoova ”annab palju andeks” (Jesaja 55:7; 1. Johannese 2:1, 2). Et võiksime vaimselt terveks saada ning terve usu ja sõnakuuleliku südame säilitada, võib tarvis minna ka armastavate kristlike kogudusevanemate abi (Tiitusele 2:2; Jakoobuse 5:13—15).
Kas sa kuuletud täielikult?
Jehoova teenijatena tunneb meist kahtlemata enamik, et meil on sõnakuulelik süda. Me võime arutleda järgmiselt. Ma ju osalen Kuningriigi kuulutamise töös. Ma ju jään vankumatuks, kui kerkivad niisugused suuremad küsimused nagu neutraalsuse küsimus. Ja ma käin ju ometi korrapäraselt kristlikel koosolekutel, nagu apostel Paulus tungivalt soovitas (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Johannese 17:16; Heebrealastele 10:24, 25). Tõesti, Jehoova rahvas tervikuna ilmutab taolistes tähtsates küsimustes südamesttulevat sõnakuulelikkust.
Aga missugune on meie käitumine igapäevastes olukordades, kui tegu on ehk näiliselt väikeste asjadega? Jeesus sõnas: ”Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures” (Luuka 16:10). Seepärast oleks meist igaühel hea endalt küsida: ”Kas mu süda on sõnakuulelik ka väiksemates asjades, millest teised midagi ei teagi?”
Laulik näitas, et isegi omas kojas, kus teised teda ei näinud, ’käis ta vaga südamega’ (Laul 101:2). Kui oled omas kodus, istud sa ehk teleri ette, lülitad selle sisse ning hakkad mingit filmi vaatama. Just sealsamas võidaksegi su sõnakuulelikkus proovile panna. Film võib muutuda sisult ebamoraalseks. Kas sa jätkad vaatamist, mõeldes, et praegusaja filmid lihtsalt ongi sellised? Või ajendab sõnakuulelik süda sind toimima kooskõlas Pühakirja käsuga, et ”hoorus ja kõik roppus .. olgu nimetamata teie seas”? (Efeslastele 5:3—5.) Kas lülitad teleri välja, isegi kui lugu on põnev? Või kas vahetad kanalit, kui hakatakse näitama vägivalda? Laulik ütles: ”Jehoova katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5).
Sõnakuulelik süda toob õnnistusi
Elus on kahtlemata palju valdkondi, kus meil oleks kasulik end läbi uurida, et näha, kas me tõesti oma südames Jumalale kuuletume. Armastus Jehoova vastu peaks andma meile ajendi olla temale meelepärast ning teha seda, mida ta meil oma Sõna Piibli kaudu teha käsib. Sõnakuulelik süda aitab meil säilitada Jehoovaga head suhted. Kui oleme täiesti kuulekad, on meie suu kõned ja südame mõtlemised Jehoovale meelepärased (Laul 19:15).
Kuna Jehoova armastab meid, õpetab ta meile sõnakuulelikkust meie endi heaolu silmas pidades. Ja kui pöörame kogu südamest Jumala õpetusele tähelepanu, on see meile väga kasulik (Jesaja 48:17, 18). Võtkem seetõttu rõõmuga vastu abi, mida meie taevane Isa pakub meile oma Sõna, vaimu ja organisatsiooni kaudu. Meid õpetatakse nii hästi, et me otsekui kuuleme endi taga häält, mis ütleb: ”See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:21). Kuna Jehoova õpetab meid Piibli, kristlike väljaannete ja koguduse koosolekute kaudu, siis pöörakem tähelepanu sellele, mida me õpime, rakendagem seda ellu ning olgem ”igapidi sõnakuulelikud” (2. Korintlastele 2:9).
Kui meil on sõnakuulelik süda, kogeme suurt rõõmu ja paljusid õnnistusi. Samuti on meil meelerahu, sest teame, et oleme Jehoova Jumalale meelepärased ning rõõmustame tema südant (Õpetussõnad 27:11). Kui meil tekib kiusatus valesti käituda, on sõnakuulelik süda meile kaitseks. Seega peaksime olema kindlasti oma taevasele Isale sõnakuulelikud ning paluma: ”Anna .. oma sulasele sõnakuulelik süda.”
[Pildi allikaviide lk 29]
Self-Pronouncing Edition of the Holy Bible: the King James and the Revised versions