Kas sa oled meie aja suhtes valvas?

VALVSUS ohu suhtes võib olla elu ja surma küsimus. Näiteks võiks tuua kahel vulkaanilisel saarel juhtunu.

Kariibi meres Martinique saarel purskas 1902. aasta 8. mail 20. sajandi surmavaim vulkaan Pelée. Purske tagajärjel hukkusid peaaegu kõik 30000 Saint Pierre’i asukat, kes elunesid selles otse vulkaani jalamil paiknevas linnas.

1991. aasta juunikuus plahvatas Mount Pinatụbo, mis oli ilmselt selle sajandi suurim vulkaanipurse. See toimus Filipiinide tihedasti asustatud piirkonnas ning põhjustas umbes 900 inimese hukkumise. Seekord aitasid aga kaks asjaolu tuhandeid elusid päästa: 1) valvsus ohu suhtes ning 2) hoiatuste kuuldavõtmine.

Kohane tegutsemine päästis elusid

Mount Pinatụbo oli suikunud sadu aastaid, kui 1991. aasta aprillis hakkasid ilmnema märgid lähenevast purskest. Vulkaani tipust hakkas väljuma auru ja vääveldioksiidi. Kohalikud elanikud tundsid korduvaid maatõukeid ning mäest ilmus nähtavale kurjakuulutav tardunud laava kuppel. Filipiinide vulkanoloogia ja seismoloogia instituudi teadlased olid ööd-päevad valves ning veensid just õigel ajal ametnikke, et lähikonna linnade ja külade 35000 elanikku oleks tark evakueerida.

Inimesed muidugi tõrkusid ilma otsese põhjuseta kodunt lahkumast, ent kui neile näidati videot, mis tõi elavalt silme ette vulkaanipurske eluohtlikud tagajärjed, lakkasid vastuväited. Tohutu väljaränne toimus just õigeaegselt. Kaks päeva hiljem paiskas võimas plahvatus atmosfääri 8 kuupkilomeetrit tuhka. Sajad inimesed hukkusid hiljem muda- ja rusuvoogude all. Ilmselt tuhanded siiski pääsesid, kuna inimesi oli ohu suhtes valvsusele õhutatud ning nad võtsid hoiatusi kuulda.

Pääs inimese põhjustatud katastroofist

Meie ajaarvamise esimesel sajandil pidid ka Jeruusalemmas elavad kristlased otsustama, kas nad peaksid hülgama oma kodu. Sellest linnast põgenemine aastal 66 päästis neid hävingust, mis tabas teisi selle linna elanikke ning tuhandeid juute, kes olid tulnud Jeruusalemma 70. aasta paasapühaks. Müüridega piirnevas linnas oli üle miljoni inimese paasapüha pidamas, kui saabusid Rooma armeed ja lõikasid ära kõik põgenemisteed. Nälg, võimuvõitlus ning roomlaste pidevad rünnakud nõudsid rohkem kui miljoni inimese elu.

See katastroof, mis surus maha juutide mässu roomlaste vastu, ei tulnud aga ootamatult. Aastakümneid varem oli Jeesus Kristus Jeruusalemma piiramist ennustanud. Ta ütles: ”Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna” (Luuka 21:20, 21). Need olid selged juhised ning Jeesuse järelkäijad võtsid neid tõsiselt.

Neljandal sajandil Caesareas elanud ajaloolane Eusebios teatas, et kõik Juudamaa kristlased võtsid Jeesuse hoiatust kuulda. Kui roomlased lahkusid pärast Jeruusalemma esimest piiramist 66. aastal, siirdusid paljud juudi kristlased elama Roomas Perea provintsis asuvasse paganlikku Pella linna. Kuna nad olid valvsad oma aja suhtes ja võtsid kuulda Jeesuse hoiatust, pääsesid nad kirjelduse kohaselt ”ühest ajaloo kohutavaimast piiramisest”.

Tänapäeval vajame samasugust valvsust. Samuti on vaja ka vastavalt tegutseda. Järgmine artikkel selgitab põhjuse.

[Pildi allikaviide lk 3]

Godo-Foto, West Stock