Nad täitsid Jehoova tahet

Jeesus veetis aega laste seltsis

JEESUSE kolm ja pool teenistusaastat hakkasid lõppema. Varsti pidi ta jõudma Jeruusalemma ning seal piinarikkalt surema. Ta oli täiesti teadlik sellest, mis teda ees ootab, oli ta ju oma jüngritele öelnud: ”Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema” (Markuse 9:31).

Kindlasti soovis Jeesus iga järelejäänud päeva, tundi ja hetke võimalikult hästi ära kasutada. Ta pidi veel oma jüngrite eest hoolitsema. Jeesus nägi, et neid tuleb veel rangelt noomida, et nad ilmutaksid alandlikkust ning et pidevalt varitsevad ohud neid komistama ei paneks (Markuse 9:35—37, 42—48). Neid tuli juhendada ka abielu, abielulahutuse ning vallalisuse küsimustes (Matteuse 19:3—12). Kuna Jeesus teadis, et ta peab varsti surema, oli tema jutt jüngritega kahtlemata sisutihe, aja pakilisust tunnetav. Aeg mängis suurt rolli ja see asjaolu tegi Jeesuse edasised toimingud iseäranis tähendusrikkaks.

Jeesus võtab lapsi südamlikult vastu

Piibli jutustus ütleb: ”Nad tõid tema juurde lapsukesi, et ta neid puudutaks.” Kui jüngrid seda nägid, avaldasid nad kohe häälekalt oma pahameelt. Võib-olla arvasid nad, et Jeesus on niivõrd tähtis isik või et ta on liiga hõivatud selleks, et lastega tegeleda. Kujutle jüngrite üllatust, kui Jeesus hoopis nendega pahandas! Ta ütles neile: ”Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik!” Seejärel Jeesus lisas: ”Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!” (Markuse 10:13—15).

Jeesus nägi laste imetlusväärseid omadusi. Nad on tavaliselt teadmishimulised ja usaldavad. Nad kuulavad oma vanemate sõna ning lausa kaitsevad oma vanemaid teiste laste ees. Kõigil, kes soovivad jõuda Jumala Kuningriiki, tasuks eeskujuks võtta laste vastuvõtlikku, õppimisele aldist loomust. Nagu Jeesus ütles: ”Niisuguste päralt on Jumala riik!” (Võrdle Matteuse 18:1—5.)

Jeesus ei toonud neid lapsi aga ainult näiteks. Jutustus teeb selgeks, et Jeesus tõepoolest armastas nende seltsis olla. Markus teatab, et Jeesus ”kaisutas neid ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid” (Markuse 10:16). Vaid Markuse jutustuses sisaldub südamlik detail selle kohta, et Jeesus ”kaisutas neid”.a Jeesus ületas sellega nende lapsevanemate kõik ootused, kes olid toonud oma lapsed tema juurde, et ta neid vähemalt puudutaks.

Mis tähendus oli sellel, et Jeesus ”pani oma käed” laste peale? Need sõnad ei viita mingile religioossele tseremooniale, nagu näiteks ristimisele. Kuigi mõnedel juhtudel tähendab käte peale panemine ametisse määramist, siis teistel juhtudel osutab see lihtsalt õnnistamisele (1. Moosese 48:14; Apostlite teod 6:6). Seega Jeesus ilmselt lihtsalt õnnistas lapsi.

Igal juhul kasutab Markus sõna ”õnnistus” jõulisemat vormi (ka·teu·lo·geʹo), võimendades selle tähendust. See viitab sellele, et Jeesus õnnistas lapsi ülima õrnuse ja südamlikkusega. On täiesti selge, et Jeesuse silmis ei raisanud lapsed ta aega ega olnud talle koormaks.

Õppetund meile

Jeesus kohtles lapsi ja täiskasvanuid nõnda, et mitte keegi ei peljanud teda ega tundnud end alaväärsena. ”Nähtavasti naeratas ta tihti ning naeris lõbusalt,” ütleb üks teatmeteos. Pole ime, et igas eas inimesed tundsid end tema juures vabalt. Jeesuse eeskuju peale mõeldes võiksime endalt küsida: ”Kas teised peavad mind ligipääsetavaks? Kas ma tundun olevat liiga hõivatud selleks, et võtta vaevaks teiste tegemiste ja murede vastu huvi üles näidata?” Kui arendame siirast huvi inimeste vastu, ajendab see meid teiste heaolu nimel tegutsema nagu Jeesus. Teised tajuvad meie tõelist huvi ning neid tõmbab meie poole (Õpetussõnad 11:25).

Nagu näitab Markuse jutustus, meeldis Jeesusel koos lastega olla. Ilmselt võttis ta aega, et laste mängu jälgida, kuna ühes oma tähendamissõnas viitas ta sellele (Matteuse 11:16—19). Võib-olla olid mõned lapsed, keda Jeesus õnnistas, liiga väikesed, et mõista seda, kes Jeesus on ning mida ta õpetab. See aga ei pannud teda tundma, et ta raiskab oma aega. Ta veetis aega laste seltsis, kuna ta armastas neid. Tõenäoliselt said paljud lapsed, keda Jeesus oma teenistuse ajal kohtas, hiljem tema jüngriteks, vastates nõnda tema armastusele.

Kui Jeesus oma elu otsustaval nädalal laste seltsis aega veetis, võime kindlasti ka meie oma kiires ajagraafikus nende jaoks aega leida. Me peaksime olema iseäranis tähelepanelikud nende suhtes, kel on erivajadusi, nagu näiteks isata kasvavate poiste ja tüdrukute suhtes. Tõesti, kõiki lapsi kosutab see, kui neile tähelepanu pöörata, ning Jehoova soov on, et me jagaksime neile nii palju armastust ja abi kui võimalik (Laul 10:14).

[Allmärkus]