Hea sõnumi õiguslik kaitse

NIIKAUA kui inimene on rajanud linnu, on ta ka püstitanud müüre. Taolised kindlustused pakkusid kaitset eriti just möödunud aegadel. Selliselt kaitserajatiselt said linna kaitsjad vastupanu osutada ning takistada vaenlasel müüre läbi murdmast või nende alt käike kaevamast. Lisaks selle linna elanikele leidsid tihtilugu müüride vahelt kaitset ka inimesed ümberkaudsetest linnadest (2. Saamueli 11:20—24; Jesaja 25:12).

Sarnaselt sellele on ka Jehoova tunnistajad püstitanud müüri — õigusliku kaitsemüüri. See müür pole rajatud mitte selleks, et tunnistajaid ülejäänud ühiskonnast isoleerida, sest Jehoova tunnistajaid tuntakse kui seltsivaid ja vastutulelikke inimesi. Taoline müür tugevdab hoopis kõigi inimeste põhivabaduste õiguslikke garantiisid. Samal ajal kaitseb see tunnistajate seaduslikke õigusi, nii et nad saavad vabalt Jumalat kummardada. (Vrd. Matteuse 5:14—16.) See müür kaitseb nende kummardamisviisi ning õigust kuulutada Jumala Kuningriigi head sõnumit. Milline müür see on ja kuidas on seda rajatud?

Õigusliku kaitsemüüri rajamine

Ehkki enamikus maades on Jehoova tunnistajatele garanteeritud usuvabadus, on nad mõnedes maades langenud põhjendamatute rünnakute alla. Kui nende kummardamisvabadus on kokkutulekute või majast majja kuulutamise osas seatud ohtu, on nad taotlenud õiguslikku kaitset. Kõikjal maailmas on kogunenud tuhandeid Jehoova tunnistajatega seotud kohtuasju.a Sugugi mitte kõiki neist pole võidetud. Aga kui alama astme kohtud on nende vastu otsuse teinud, on nad tihti kaevanud edasi kõrgema astme kohtutesse. Millised on olnud tulemused?

Sel 20. sajandil on paljudes maades aastakümnete jooksul saavutatud õiguslikud võidud loonud kindlad pretsedendid, millele Jehoova tunnistajad on hilisemate kohtuasjade puhul tuginenud. Nii nagu kividest laotakse müür, moodustub ka neist positiivsetest otsustest õiguslik kaitsemüür. Selliselt pretsedentide müürilt ongi tunnistajad jumalakummardamise nimel jätkanud võitlust usuvabaduse eest.

Vaadelgem näiteks kaasust Murdock versus Pennsylvania osariik, mille kohta 1943. aasta 3. mail langetas otsuse Ameerika Ühendriikide Ülemkohus. Kaasusega oli seotud järgmine küsimus: kas Jehoova tunnistajad peaksid oma usulise kirjanduse levitamiseks hankima müügilitsentsi? Jehoova tunnistajad olid seisukohal, et nad pole kohustatud seda tegema. Nende kuulutustöö pole — ega ole eales olnud — äriline tegevus. Nende sihiks pole mitte rahalise tulu saamine, vaid hea sõnumi kuulutamine (Matteuse 10:8; 2. Korintlastele 2:17). Murdock’i otsuse puhul oli Ülemkohus Jehoova tunnistajatega samal seisukohal ning teatas, et mistahes nõue maksta usulise kirjanduse levitamise eeltingimusena litsentsimaksu on põhiseadusega vastuolus.b See otsus lõi tähtsa pretsedendi, nii et Jehoova tunnistajad on apelleerinud sellele kui autoriteedile terves reas hilisemates kaasustes. Murdock’i otsus on osutunud toekaks kiviks selles õiguslikus kaitsemüüris.

Taolised kaasused on aidanud tublisti kaasa kõigi inimeste usuvabaduse kaitsele. Seoses Jehoova tunnistajate panusega Ühendriikide kodanikuõiguste kaitsesse ütleb ”University of Cincinnati Law Review”: ”Jehoova tunnistajad on avaldanud konstitutsiooniõiguse arengule sügavat mõju eeskätt just kõne- ja usuvabaduse kaitsepiire laiendades.”

Müüri tugevdamine

Iga õigusliku võiduga muutub müür tugevamaks. Vaadelgem mõningaid 1990-ndatel aastatel tehtud otsuseid, mis on tulnud kasuks nii Jehoova tunnistajatele kui ka kõigile teistele vabadusearmastajatele igal pool maailmas.

Kreeka. 25. mail 1993. aastal toetas Euroopa Inimõiguste Kohus Kreeka kodaniku õigust õpetada teistele oma usulisi tõekspidamisi. Selle kaasusega oli seotud tollal 84-aastane Minos Kokkinakis. Jehoova tunnistajat Kokkinakist oli alates 1938. aastast arreteeritud üle 60 korra, teda oli kutsutud Kreeka kohtute ette 18 korda ning ta oli olnud vangis üle kuue aasta. Teda oli mõistetud süüdi põhiliselt Kreeka 1930-ndate aastate seaduse alusel, mis keelustab proselütismi — see seadus oli olnud aluseks Jehoova tunnistajate peaaegu 20000 arreteerimisjuhule aastatel 1938 kuni 1992. Euroopa Kohus sätestas, et Kreeka valitsus on rikkunud Kokkinakise usuvabadust ning määras talle kahju hüvitamiseks summa, mis vastab 200000 Eesti kroonile. Oma otsuses sätestas kohus, et Jehoova tunnistajad on tõepoolest ”tuntud usund”. (Vt. ”Vahitorn”, 1. september 1993, lk. 27—31.)

Mehhiko. 16. juulil 1992. aastal astus Mehhiko usuvabaduse kaitsel pika sammu edasi. Sel päeval jõustus Usuühingute ja Avaliku Jumalateenistuse Seadus. Tuginedes sellele seadusele, võib nõuetekohast registreerimist taotlev usuline rühmitus saada usulise institutsiooni staatuse. Jehoova tunnistajad, nagu ka teised usundid sel maal, olid küll juba olemas de facto, ent neil polnud seaduslikku staatust. 1993. aasta 13. aprillil andsid tunnistajad sisse registreerimisavalduse. 1993. aasta 7. mail oli neil õnn saada seaduslikult registreeritud kui La Torre del Vigía, A. R. ja Los Testigos de Jehová en México, A. R., mis mõlemad on usuühingud. (Vt. ”Ärgake!”, 22. juuli 1994, lk. 12—14, inglise keeles.)

Brasiilia. Novembris 1990 teatas Brasiilia Riiklik Sotsiaalse Julgeoleku Amet (INSS) Vahitorni Ühingu harubüroole, et Peeteli (Jehoova tunnistajate harubüroode nimetus) vabatahtlikke jumalateenijaid ei peeta enam usuteenriteks ning seetõttu hakkavad nende kohta kehtima Brasiilia tööseadused. Tunnistajad esitasid otsuse kohta edasikaebuse. 7. juunil 1996 tegi Brasília Peaprokuröri Büroo Õigusnõuandla teatavaks otsuse, milles tunnustatakse Peeteli teenijate kui seadusliku usuühingu liikmete, aga mitte kui palgatöötajate positsiooni.

Jaapan. 1996. aasta 8. märtsil kuulutas Jaapani Ülemkohus kõigi Jaapani kodanike kasuks välja otsuse ühes hariduse ja usuvabadusega seotud kohtuasjas. Kohus sätestas üksmeelselt, et visates Kunihito Kobayashi koolist välja keeldumise pärast osaleda võitluskunstide treeningutel, rikkus Kobe Munitsipaalne Tööstus- ja Tehnikakolledž seadust. Selle sättega kuulutas Ülemkohus esmakordselt välja kohtuotsuse, mis rajanes Jaapani konstitutsiooniga tagatud usuvabadusel. Järgides Piibli põhjal kasvatatud südametunnistust, oli see noor Jehoova tunnistaja arvamusel, et taolised harjutused ei ole kooskõlas Piibli selliste põhimõtetega nagu Jesaja 2:4, kus öeldakse: ”Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” Ülemkohtu otsus lõi tulevastele kaasustele pretsedendi. (Vt. ”Vahitorn”, 1. november 1996, lk. 19—21.)

9. veebruaril 1998 kuulutas Tokyo Kõrgem Kohus välja veel ühe pöördelise otsuse, millega tunnustatakse Jehoova tunnistaja Misae Takeda õigust keelduda ravist, mis pole kooskõlas Piibli käsuga ’hoiduda vere eest’ (Apostlite teod 15:28, 29). Selle kohtuasja kohta on esitatud edasikaebus Ülemkohtusse, ja saab näha, kas Kõrgema Kohtu otsust tunnustatakse.

Filipiinid. Filipiini Ülemkohus langetas 1993. aasta 1. märtsil üksmeelse otsuse Jehoova tunnistajate kasuks kaasuses, mis hõlmas Jehoova tunnistajatest noori, kes olid heidetud koolist välja, kuna nad olid viisakalt keeldunud lippu tervitamast.

Iga soodne kohtuotsus on otsekui täiendav kivi õiguslikus müüris, mis kaitseb lisaks Jehoova tunnistajate õigustele ka kõigi teiste inimeste õigusi.

Müüri kaitsmine

Jehoova tunnistajad on seadusekohaselt registreeritud 153 maal, kus neil on nagu teistelgi tunnustatud usunditel hulk õiguspäraseid vabadusi. Pärast aastakümneid kestnud tagakiusamisi ja keelustamisi on Ida-Euroopa, sealhulgas endise Nõukogude Liidu Jehoova tunnistajad nüüd seaduslikult tunnustatud sellistes maades nagu Albaania, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Valgevene. Ent nüüdisajal on mõningaid maid, nende hulgas ka mõni kindlalt väljakujunenud õigussüsteemiga Lääne-Euroopa maa, kus Jehoova tunnistajate õigused on tõsiselt ohus või kus neid on keeldutud neile tagamast. Tunnistajate vastased püüavad neile aktiivselt ’teha kurja seaduse varju all’ (Laul 94:20). Kuidas tunnistajad sellele vastavad?c

Jehoova tunnistajad soovivad teha koostööd kõigi valitsustega, ent nad soovivad ka seaduslikke vabadusi jumalakummardamiseks. Nad on kindlalt veendunud, et mistahes seadused või kohtuotsused, mis keelavad neil kuuletuda Jumala käskudele — kaasa arvatud käsule kuulutada head sõnumit —, on kehtetud (Markuse 13:10). Kui sõbraliku kokkuleppeni pole võimalik jõuda, asuvad Jehoova tunnistajad õiguslikul areenil vastupealetungile, võttes kasutusele kõik vajalikud apellatsioonimeetmed, et oleks tagatud õiguslik kaitse Jumalast antud õigusele teda kummardada. Jehoova tunnistajad loodavad kindlalt Jumala tõotusele: ”Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu” (Jesaja 54:17).

[Allmärkused]

[Kast lk 21]

Jehoova tunnistajate õiguste kaitsel

Kõikjal maailmas on Jehoova tunnistajaid neid tabanud tagakiusamiste tõttu viidud kohtunike ja valitsusametnike ette (Luuka 21:12, 13). Jehoova tunnistajad on väsimatult taotlenud oma õiguste seaduslikku kaitset. Kohtulikud võidud paljudes maades on aidanud kaitsta Jehoova tunnistajate seaduslikku vabadust, mis hõlmab nende õigust

◻ teha takistamatult, ilma müügiagentidele seatud piiranguteta majast majja kuulutustööd (Murdock v. Pennsylvania osariik, USA Ülemkohus, 1943; Kokkinakis v. Kreeka, Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR), 1993)

◻ koguneda jumalakummardamiseks takistamatult (Manoussakis ja teised v. Kreeka, ECHR, 1996)

◻ südametunnistuse põhjal otsustada, kuidas osutada austust riigilipu ja -vapi vastu (Lääne-Virginia Haridusministeerium v. Barnette, USA Ülemkohus, 1943; Filipiinide Ülemkohus, 1993; India Ülemkohus, 1986)

◻ keelduda sõjaväeteenistusest, kui see on vastuolus nende kristliku südametunnistusega (Georgiadis v. Kreeka, ECHR, 1997)

◻ valida ravimeetodeid ja ravimeid, mis pole vastuolus nende südametunnistusega (Malette v. Shulman, Kanada Ontario Appellatsioonikohus, 1990; Watch Tower v. E.L.A., San Juani Ülemkohus Puerto Ricos, 1995; Fosmire v. Nicoleau, New York, USA, Apellatsioonikohus, 1990)

◻ kasvatada oma lapsi vastavalt enda piiblilistele tõekspidamistele, ehkki neid tõekspidamisi võidakse vaidlustada kohtuvaidlustes lapse hooldusõiguse üle (St-Laurent v. Soucy, Kanada Ülemkohus, 1997; Hoffmann v. Austria, ECHR, 1993)

◻ omada ja kasutada juriidilisi organeid, kellele tehakse maksustamisel samasuguseid erandeid nagu teiste tunnustatud usundite vastavatele organitele (Elanikud v. Haring, USA New Yorgi Apellatsioonikohus, 1960)

◻ saada teatud liiki täisajalisse eriteenistusse määratutele samasuguseid maksesoodustusi, nagu on määratud teiste usundite täisajalistele vaimulikele töötajatele (Brasiilia Riiklik Sotsiaalse Julgeoleku Amet, Brasília, 1996).

[Pilt lk 20]

Minos Kokkinakis koos oma naisega

[Pilt lk 20]

Kunihito Kobayashi

[Pildi allikaviide lk 19]

The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck