Jeesuse tegelik sünnilugu

MÕTLE mingile tuntud sündmusele sinu maa ajaloos. Selle kohta on ehk olemas kaalukat dokumentaalset tõendusmaterjali ning sellest on kirjutanud mitmed ajaloolased. Nüüd aga ütleb sulle keegi, et taolist sündmust pole eales toimunud, et see kõik on vaid üks müüt. Või et veel selgemalt mõista, kujuta ette olukorda, kus keegi väidab, et sinu perekond on seoses su vanaisa sünni ja tema eluga sulle paljuski valet rääkinud. Mõlemal juhul teeks juba ainuüksi taolise mõtte esitaminegi sind pahaseks. Loomulikult ei võtaks sa taolisi väiteid puhta kullana!

Ometi heidavad tänapäeva kriitikud üldiselt kõrvale Matteuse ja Luuka evangeeliumi jutustused Jeesuse sünnist. Nad ütlevad, et need jutustused on lootusetult vastuolulised ja kokkusobimatud ning et mõlemad sisaldavad ilmseid valesid ja ajaloolisi möödalaskmisi. Kas see võib olla tõsi? Selle asemel et selliseid süüdistusi uskuda, uurigem pigem ise järele, mida evangeeliumid ise räägivad. Pidagem uurimise käigus silmas ka seda, mida meie tänapäeval nendest õppida võime.

Kirjutamise eesmärk

Alustuseks on hea meelde tuletada, mis oli nende Piibli jutustuste eesmärk. Need pole elulookirjeldused, vaid evangeeliumid. See on oluline vahe. Eluloos võib autor sadade lehekülgede viisi kirjeldada seda, kuidas tema kangelasest saab see, kellena teda tuntakse. Seega kirjeldavad mõned biograafid lehekülg lehekülje järel üksikasjadeni oma kangelase päritolu, sündi ja lapsepõlve. Teine lugu on aga evangeeliumidega. Neljast evangeeliumist on vaid kahes, Matteuse ja Luuka evangeeliumis, juttu Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest. Kuid nende eesmärk pole näidata seda, millise arengu Jeesus inimesena läbi tegi. Tuleta meelde, et Jeesuse järelkäijad teadsid seda, et ta eksisteeris vaimolevusena juba enne maa peale tulekut (Johannese 8:23, 58). Niisiis ei puudutanud Matteus ja Luukas Jeesuse lapsepõlve mitte sellepärast, et selgitada, milline inimene temast oli saanud. Nad hoopis kajastasid juhtumeid, mis ühtisid nende evangeeliumi eesmärgiga.

Mis oli siis nende kirjutamise eesmärk? Sõna ”evangeelium” tähendab ”head sõnumit”. Kummalgi mehel oli edasi anda sama sõnum — Jeesus on tõotatud Messias ehk Kristus; ta suri inimkonna pattude eest; ja ta äratati üles taevasse. Kuid need kaks kirjameest olid märkimisväärselt erineva taustaga ja nad ka kirjutasid eri lugejaskonnale. Matteus, kes oli maksukoguja, suunas oma jutustuse peamiselt juutidest koosnevale lugejaskonnale. Luukas, kes oli arst, kirjutas ”kõrgeaulisele Teofilosele” — kellel oli tõenäoliselt kõrge positsioon — ja ka laiemale lugejateringile, kelle seas oli nii juute kui paganaid (Luuka 1:1—3). Iga kirjutaja pani kirja juhtumid, mis tema meelest olid kõige tähtsamad ja mis sobisid kõige paremini just tema lugejate veenmiseks. Seega rõhutab Matteus oma ülestähenduses Heebrea Kirjade prohvetiennustusi, mis täitusid seoses Jeesusega. Luukas aga läheneb asjadele klassikalisemalt, ajaloolisest küljest, et ka mittejuudi lugejaskond kirjutatust aru võiks saada.

Pole siis üllatav, et nende jutustused teineteisest erinevad. Kuid need ei ole teineteisega vastuolus, nagu seda väidavad kriitikud. Need täiendavad üksteist ning on kooskõlalised, mistõttu võime saada terviklikuma pildi.

Jeesuse sünd Petlemmas

Nii Matteus kui Luukas mainivad mõlemad üht märkimisväärset imet Jeesuse sünni juures — tema sündi neitsist. Matteus näitab, et see täitis prohvetiennustuse, millest Jesaja rääkis juba sajandeid varem (Jesaja 7:14; Matteuse 1:22, 23). Luukas selgitab, et Jeesus sündis Petlemmas, kuna Joosep ja Maarja pidid sinna reisima keisri käsu peale lasta end üles kirjutada. (Vaata kasti lk. 7.) Sellel, et Jeesus sündis Petlemmas, oli ka eeltähendus. Juba sajandeid varem oli prohvet Miika ennustanud, et Messias tuleb sealt näiliselt tähtsusetust Jeruusalemma lähedal asuvast linnast (Miika 5:1).

Jeesuse sündi kajastavate stseenide alusena on tuntuks saanud öö, mil Jeesus sündis. Kuid see, mida sageli kujutatakse, on üsna kaugel tema tegelikust sünniloost. Ajaloolane Luukas, kes märgib ära rahvaloenduse, mis Joosepi ja Maarja Petlemma tõi, räägib ka karjastest, kes veetsid selle tähelepanuväärse öö väljas oma karja juures. Nende kahe seiga põhjal on paljud Piibli uurijad järeldanud, et Jeesus ei saanud sündida detsembris. Nende sõnul on vähe usutav, et keiser sundis rahutuid juute külmal ja vihmasel aastaajal võtma ette vaevalist teekonda oma kodulinna, sest see oleks võinud mässulist rahvast veel enam üles ässitada. Sama ebatõenäoline on teadlaste sõnul see, et karjased taolise kõleda ilmaga oma karjaga väljas olid (Luuka 2:8—14).

Pane ka tähele seda, et Jehoova ei anna oma Poja sünnist teada mitte tolle aja haritud ja mõjukatele usujuhtidele, vaid lihtsatele väljatöölistele. Kirjatundjad ja variserid karjastega, kel kõikuva tööaja tõttu nii mõnigi suulise seaduse detail täitmata jäi, tõenäoliselt suurt tegemist ei teinud. Kuid Jumal pidas just neid alandlikke, ustavaid mehi suure au vääriliseks ja andis neile oma inglitest saadikute kaudu teate, et Messias, keda Jumala rahvas oli oodanud tuhandeid aastaid, on just sündinud Petlemmas. Just need mehed, mitte aga ”kolm kuningat”, keda tihtipeale Jeesuse sünniloo stseenides kujutatakse, külastasid Maarjat ja Joosepit ning nägid süütut lapsukest sõimes (Luuka 2:15—20).

Jehoova soosingus on alandlikud tõeotsijad

Jumala soosingus on alandlikud inimesed, kes armastavad teda ning on siiralt huvitatud sellest, et täituksid tema eesmärgid. See teema kerkib Jeesuse sünniga seotud sündmuste puhul korduvalt esile. Umbes kuu aega pärast lapse sündi viivad Joosep ja Maarja ta Moosese Seaduse kohaselt templisse ning ohverdavad seal ”paar turteltuvi või kaks muud tuvi” (Luuka 2:22—24). Tegelikult nõudis Seadus sel puhul ohvriks jäära, kuid vaesuse korral võis tuua ka selle vähem väärtusliku ohvri (3. Moosese 12:1—8). Mõtle selle üle. Jehoova Jumal, universumi Suverään, ei valinud mõnd rikast perekonda, vaid hoopis vaese pere üles kasvatama oma armsat ainusündinud Poega. Kui sina oled lapsevanem, peaks see sulle elavalt meelde tuletama, et parim kingitus — kaugelt parem kui materiaalne vara või prestiižikas kooliharidus —, mida sa oma lapsele saad anda, on kodu, kus esikohal on vaimsed väärtused.

Seal templis on aga veel kaks ustavat, alandlikku jumalateenijat, kellele Jehoova soosingut osutab. Üks neist on Anna, 84-aastane lesk, kes kunagi ei ’lähe ära pühakojast’ (Luuka 2:36, 37). Teine on ustav eakas mees nimega Siimeon. Nad mõlemad on väga rõõmsad, et Jumal on andnud neile eesõiguse veel enne surma oma silmaga näha teda, kellest saab tõotatud Messias. Siimeon lausub lapse kohta prohvetiennustuse. Selle prohvetikuulutusega annab ta lootust, ent tõotab ka leina. Ta ennustab, et ühel päeval läbistab noore ema Maarja hinge mure armsa poja pärast (Luuka 2:25—35).

Laps on ohus

Siimeoni prohvetikuulutus tuletab meelde kurva tõsiasja, et see süütu laps peab saama vihaaluseks. Viha tema vastu avaldub juba siis, kui ta on alles väikelaps. Matteuse jutustus räägib sellest üksikasjalikult. On möödunud mõned kuud ning Joosep, Maarja ja Jeesus elavad ühes majas Petlemmas. Ootamatult saabuvad mõned võõramaalastest külalised. Hoolimata sellest, mida lugematud Jeesuse sünniloo stseenid esitavad, ei ütle Matteus täpselt, kui palju neid mehi oli, ega kutsu ta neid ka ”tarkadeks”, veel vähem ”kolmeks kuningaks”. Ta kasutab siinjuures kreeka sõna maʹgoi, mis tähendab ”astroloogid”. Juba see mõte üksi peaks andma lugejale mõista, et teoksil oli miskit kurja, kuna astroloogia on tegevus, mille Jumala Sõna hukka mõistab ja millest ustavad juudid ülihoolikalt hoidusid (5. Moosese 18:10—12; Jesaja 47:13, 14).

Need astroloogid on järginud tähte hommikumaalt, kaasas kingid ”sündinud juutide kuningale” (Matteuse 2:2). Kuid see täht ei juhi neid Petlemma. See viib nad Jeruusalemma Heroodes Suure juurde. Mitte kellelgi teisel maailmas pole võimsamaid vahendeid ja jõulisemat motiivi teha kurja noorele Jeesusele, kui on temal. See auahne, mõrvarlik mees on tapnud mõningad omaendagi lähiperekonna liikmed, kelles ta nägi ohtu.a Olles ärevuses kuuldust, et sündinud on tulevane ”juutide kuningas”, saadab ta astroloogid teda Petlemma otsima. Tee peal juhtub aga midagi kummalist. ”Täht”, mis neid oli juhtinud Jeruusalemma, näib nüüd muutvat suunda! (Matteuse 2:1—9.)

Kas ka tegelikult oli taevas valgus või oli see lihtsalt nägemus, seda me ei tea. Küll aga teame seda, et see ”täht” ei lähtunud Jumalalt. Pahaendelise täpsusega juhib see need paganlikud jumalakummardajad otse Jeesuse juurde — kaitsetu, abitu lapse juurde, keda kaitsesid vaid vaene puusepp ja ta naine. Heroodese osavalt ära petetud astroloogid pidid arvatavasti pöörduma tagasi selle kättemaksuhimulise valitseja juurde, et temale nähtust ette kanda, misjärel tal õnnestuks laps hukata. Kuid siis astub Jumal vahele, ilmudes neile unes ja saates nad koju tagasi teist teed mööda. Seega pidi ”täht” lähtuma Jumala vaenlaselt Saatanalt, kes on valmis milleks iganes, et teha Messiale kurja. Kas ei kõla see irooniliselt, et Jeesuse sünniloo stseenides kujutavad ”täht” ja astroloogid hoopis Jumala saadikuid! (Matteuse 2:9—12.)

Kuid Saatan ei vannu alla. Tema trump selles mängus, kuningas Heroodes, annab käsu, et kõik alla kahe aasta vanused lapsed Petlemmas tuleb hukata. Kuid Jehoovat võita Saatan ei suuda. Matteus märgib, et seda massilist süütute laste julma mõrvamist teadis Jumal ette juba kaua. Jehoova annab Saatanale taas löögi, hoiatades oma ingli kaudu Joosepit, et see põgeneks ohu eest Egiptusesse. Matteus kirjutab ka, et mõni aeg hiljem muudab Joosep koos oma väikese perega taas elupaika ja jääb lõpuks pidama Naatsaretis, kus Jeesus kasvab üles koos oma nooremate vendade ja õdedega (Matteus 2:13—23; 13:55, 56).

Milline tähendus on Jeesuse sünnil sulle

Kas selles kokkuvõttes Jeesuse sünniga seotud sündmuste ja tema varase lapsepõlve kohta oli sulle midagi üllatavat? Sa poleks sel juhul ainus. Paljud on üllatunud, nähes, kui kooskõlalised ja täpsed evangeeliumid tegelikult on, vaatamata nendele jõulistele väidetele, mida mõned inimesed selle vastu esitavad. Nad on üllatunud, saades teada, et mõned sellega seotud sündmused olid ette kuulutatud juba sadu aastaid varem. Ja neid on üllatanud see, et nii mõnedki võtmepunktid evangeeliumides erinevad märkimisväärselt sellest, mida kujutatakse traditsioonilistes Jeesuse sünniloo stseenides.

Kõige üllatavam selle juures on ehk aga see, et väga paljud traditsioonilised jõulupidustused lähevad mööda olulisimast nende evangeeliumijutustuste juures. Kui vähe pööratakse näiteks tähelepanu Jeesuse Isale — mitte Joosepile, vaid Jehoova Jumalale. Kujuta ette, millised tunded teda valdasid, kui ta usaldas oma armastatud Poja Joosepile ja Maarjale kasvatada ja hoolitseda. Kujuta ette, millist piina Isa taevas tundis, kui Poeg sirgus maailmas, kus viha täis kuningas ihkas kippuda ta elu kallale juba siis, kui ta oli alles laps! Sügav armastus inimkonna vastu oli see, mis ajendas Jehoovat tooma sellist ohvrit (Johannese 3:16).

Jeesuse tegelik isik jäetakse sageli jõulupidustuste varju. Pole ühtki ülestähendust selle kohta, et Jeesus oleks kunagi maininud jüngritele oma sündimise päeva; ka ei leia me mingit viidet sellele, et ta järelkäijad tema sünnipäeva oleksid pühitsenud.

Mitte Jeesuse sünd, vaid surm — ja selle ajalooline tähendus — oli see, mida ta käskis oma järelkäijatel meenutada (Luuka 22:19, 20). Jeesuse soov polnud see, et teda peetaks meeles abitu sülelapsena sõimes, sest ta pole seda enam praegu. Rohkem kui 60 aastat pärast hukkamist ilmus Jeesus nägemuses apostel Johannesele kui vägev Kuningas, kes asub hobuse seljas võitlusse (Ilmutuse 19:11—16). Just selles rollis, Jumala taevase Kuningriigi Valitsejana, peame tänapäeval Jeesust tundma õppima, sest ta on Kuningas, kes muudab maailma.

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 7]

Kas Luukas eksis?

KUIDAS sai Jeesus, kes kasvas üles Naatsaretis ja keda tunti kui naatsaretlast, sündida Petlemmas, mis asub sealt ligikaudu 150 kilomeetri kaugusel? Luukas selgitab: ”Neil päevil [enne Jeesuse sündi] sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm. See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna” (Luuka 1:1; 2:1—3).

Kriitikud tihtipeale ründavad seda lõiku, öeldes, et siin on tegemist eksimusega või veelgi hullem, väljamõeldisega. Nad väidavad, et see rahvaloendus ja Küreeniuse valitsusaeg langevad 6. või 7. aastasse m.a.j. Kui neil on õigus, satuks Luuka jutustus, mis kinnitab, et Jeesus sündis 2. aastal e.m.a., tõsise kahtluse alla. Ent need kriitikud jätavad tähelepanuta kaks tähtsat fakti. Esiteks, Luukas tunnustab seda, et rahvaloendusi oli seal rohkem kui üks — pane tähele, et ta räägib ’esimesest üleskirjutusest’. Ta teadis hästi veel ühest üleskirjutusest, mis toimus hiljem (Apostlite teod 5:37). Just sellest hilisemast rahvaloendusest, mis leidis aset 6. aastal m.a.j., kirjutas ajaloolane Josephus. Teiseks, Küreeniuse valitsusaeg ei sunni meid lükkama Jeesuse sündi sellele hilisemale ajale. Miks? Sest Küreenius oli sel ametikohal tõenäoliselt kahel korral. Paljud õpetlased tunnustavad seda, et tema esimene valitsusaeg langeb 2. aastasse e.m.a.

Mõned kriitikud ütlevad, et Luukas mõtles selle rahvaloenduse ise välja, leidmaks põhjendust Jeesuse sünnile Petlemmas, milles täitus tekstis Miika 5:1 toodud prohvetiennustus. See teooria tembeldab Luuka tahtlikuks valetajaks, kuid ükski kriitik ei suuda selgitada, kuidas sobib see väide kokku ülitäpsusega, mis iseloomustab selle evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu kirjutanud ajaloolast.

Samuti ei oska kriitikud selgitada tõsiasja, et selle rahvaloendusega täitus üks prohvetiennustus! Kuuendal sajandil e.m.a. ennustas Taaniel prohvetlikult, et tuleb valitseja, kes ”paneb maksunõudja kõige suursugusemat kuningriiki läbi käima”. Kas see käis Augustuse kohta, kes andis käsu korraldada Iisraelis rahvaloendus? See prohvetiennustus jätkub ettekuulutusega selle kohta, et võimuloleva valitseja järeltulija valitsusajal Messias ehk ”lepinguvürst” ”murtakse”. Augustuse järeltulija Tiberiuse valitsusajal Jeesus tõepoolest ka ’murti’ (Taanieli 11:20—22).

[Pildid]

Caesar Augustus (a. 27 e.m.a.—14 m.a.j.)

Tiberius Caesar (a. 14—37 m.a.j.)

[Allikaviited]

Musée de Normandie, Caen, Prantsusmaa

Foto luba: British Museum

[Pilt lk 8]

Jehoova ingel andis alandlikele karjastele eesõiguse kuulda rõõmsat sõnumit Kristuse sünnist