Saulus — Issandale valitud riist

SAULUS Tarsosest oli Kristuse järelkäijate tapahimuline vaenlane. Kuid Issandal oli tema jaoks teistsugune tulevik varuks. Saulus pidi saama sellesama liikumise tähelepanuväärseks esindajaks, mille vastu ta nii ägedalt võidelnud oli. Jeesus ütles: ”[Saulus] on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette” (Apostlite teod 9:15).

Sauluse elu ”vägivaldse” mehena muutus täielikult, kui talle osutati halastust ja ta sai Issanda Jeesuse Kristuse ”valitud riistaks” (1. Timoteosele 1:12, 13). Nüüd, kui Saulus sai kristlikuks apostel Pauluseks, suunas ta täiesti uutele sihtidele selle energia, mis oli teda kunagi ajendanud osalema Stefanose kividega viskamises ja muudes Jeesuse jüngrite vastastes rünnakutes. Ilmselt nägi Kristus Sauluse juures meeldivaid omadusi. Milliseid? Kes oli Saulus? Kuidas tegi tema taust ta sobivaks edendama õiget kummardamisviisi? Kas meil on tema kogemusest midagi õppida?

Sauluse perekondlik taust

Stefanose tapmise ajal varsti pärast 33. aasta nelipüha oli Saulus ”noor mees”. Kirjutades Fileemonile umbes aastatel 60—61 oli ta ”vana mees” (Apostlite teod 7:58; Fileemonile 9, EP 97). Õpetlased oletavad, et vanal ajal tavaks olnud arvestamise kohaselt tähendas ”noor” tõenäoliselt vanust 24 ja 40 aasta vahel, kuid ”vana mees” võis olla 50 kuni 56 aasta vanune. Seega sündis Saulus arvatavasti vaid mõned aastad pärast Jeesuse sündi.

Juudid elasid tol ajal paljudes maailma paikades. Vallutusretked, orjus, väljasaatmine, kaubandus ja vabatahtlik ümberasumine olid mõned põhjused, miks nad Juudamaalt laiali hajusid. Kuigi Sauluse vanemad olid diasporaa juudid, rõhutab ta nende kuulekust Seadusele, öeldes, et ta on ”ümber lõigatud kaheksandal päeval, .. Iisraeli soost, Benjamini suguharust, .. heebrealane, sündinud heebrealasist, käsuõpetuselt variser”. Saulus ehk Saul kandis sedasama heebrea nime, mis oli tema suguharu ühel väljapaistval liikmel — Iisraeli esimesel kuningal. Kuna Saulus Tarsosest oli sünnilt Rooma kodanik, oli tal ka ladinakeelne nimi Paullus (Filiplastele 3:5; Apostlite teod 13:21; 22:25—29).

Fakt, et Saulus oli sündinud roomlasena, tähendab seda, et üks tema meessoost esivanemaist oli saanud Rooma kodanikuõigused. Kuidas? Selleks oli mitu võimalust. Lisaks kodanikuõiguste pärimisele võisid üksikisikud või grupid saada selle kas eriliste teenete eest või pelgalt poliitilistel eesmärkidel või tasuks riigi heaks tehtud silmapaistva teo eest. Ori, kes suutis ennast vabaks osta kas roomlaselt või Rooma kodaniku vabakslastult, sai ka ise Rooma kodanikuks. Sama käis ka abivägede veteranide kohta, kes olid Rooma leegionides oma aja ära teeninud. Rooma kolooniate kohalikud elanikud võisid aja jooksul kodanikuõigused saada. Öeldakse ka seda, et teatud perioodidel osteti kodanikuõigusi suurte summade eest. Jääb saladuseks, kuidas sai kodanikuõigused Sauluse pere.

Siiski me teame, et Saulus oli pärit Rooma provintsi Kiliikia (praegu Lõuna-Türgi) tähtsaimast linnast, pealinnast Tarsosest. Kuigi selles paikkonnas elas arvukas juudi kogukond, puutus Saulus seal elades kokku teiste rahvaste kultuuriga. Tarsos oli suur ja jõukas linn, mida peeti üheks hellenistliku ehk kreekaliku hariduse keskuseks. Hinnangute kohaselt elas seal 1. sajandil 300000 kuni 500000 inimest. See oli kaubanduskeskus, mis asus Väike-Aasia, Süüria ja Mesopotaamia vahel kulgeva tähtsaima maantee ääres. Tarsos oli jõukas tänu äritegevusele ja ümberkaudsele viljaka pinnasega tasandikule, kus kasvatati peamiselt teravilja, viinamarju ja lina. Sealne edukas tekstiilitööstus tootis kitsevillast riiet, millest valmistati telke.

Sauluse haridus

Saulus ehk Paulus tegi telke, et hoolitseda ausal viisil oma vajaduste eest ja teenida misjonärina (Apostlite teod 18:2, 3; 20:34). Telgitegija amet oli tema kodulinnas Tarsoses tavaline. Tõenäoliselt õppis Saulus telgitegemist nooruses oma isalt.

Sauluse keelteoskus — eriti Rooma impeeriumis rahvusvahelise kreeka keele valdamine — osutus tema misjonitöös samuti hindamatuks (Apostlite teod 21:37—22:2). Tema kirjutiste analüüsijad ütlevad, et ta oskas kreeka keelt väga hästi. Tema sõnavara ei ole klassikaline ega kirjanduslik, vaid sarnaneb Septuaginta, Heebrea Kirjade kreekakeelse tõlke omaga, mida ta sageli tsiteeris või parafraseeris. Selle põhjal oletavad mitmed õpetlased, et Saulus sai arvatavasti juudi koolis vähemalt hea kreekakeelse alghariduse. ”Antiikajal ei saanud paremat haridust — eelkõige kreekakeelset haridust — sugugi niisama, vaid reeglina eeldas see mõningate aineliste võimaluste olemasolu,” ütleb õpetlane Martin Hengel. Seega võib Sauluse hariduse järgi arvata, et ta oli pärit nimekast perekonnast.

Arvatavasti jätkas Saulus 13-aastaselt või varem oma kooliteed Jeruusalemmas, mis asus tema kodust umbes 840 kilomeetri kaugusel. Ta sai hariduse variserliku pärimuse õpetajana hästi tuntud ja väga lugupeetud Gamaalieli jalgade ees (Apostlite teod 22:3; 23:6). Need õpingud, mida võib võrrelda tänapäeva ülikooliharidusega, avasid talle võimaluse saada väljapaistvaks tegelaseks judaismis.a

Ta kasutas oma võimeid hästi

Olles sündinud juudi perekonda hellenistlikus ja roomalikus linnas, kuulus Saulus korraga kolme maailma. Kahtlemata aitas kosmopoliitiline ja mitmekeelne taust saada tal ”kõikidele .. kõigeks” (1. Korintlastele 9:19—23). Rooma kodakondsus võimaldas tal hiljem seaduslikult kaitsta oma teenistust ja viia head sõnumit Rooma impeeriumi kõrgeima võimukandja ette (Apostlite teod 16:37—40; 25:11, 12). Muidugi tundis ülestõusnud Jeesus Sauluse tausta, haridust ja isiksust, kui ta ütles Ananiasele: ”Mine, sest ta on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette, sest mina tahan temale näidata, kui palju ta peab minu nime pärast kannatama!” (Apostlite teod 9:13—16). Kui Sauluse innukus õigesse suunda juhiti, oli ta suureks abiks Kuningriigi sõnumi levitamisel kaugetes maades.

See, et Jeesus valis Sauluse täitma erilist ülesannet, on kristlikus ajaloos ainukordne sündmus. Sellegipoolest on kõigil tänapäeva kristlastel isikupäraseid võimeid ja omadusi, mida saab tõhusalt kasutada hea sõnumi levitamisel. Kui Saulus mõistis, mida Jeesus temalt soovis, ei hoidnud ta end tagasi. Ta tegi kõik, mida suutis, edendamaks Kuningriigi huve. Kas see on nii ka sinuga?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 30]

Rooma kodakondsuse registreerimine ja selle tõendamine

Rooma kodanike seaduslike laste registreerimise seadis sisse Augustus kahe määrusega, mis jõustusid aastal 4 ja 9 m.a.j. Registreerimine pidi leidma aset 30 päeva jooksul pärast sündi. Provintsides elavad pered pidid vastavas registreerimisametis magistraadi ees deklareerima, et laps on seaduslik ning tal on Rooma kodanikuõigused. Kirja pandi ka vanemate nimed, lapse sugu ja nimi ning sünniaeg. Juba enne nende seaduste kehtestamist uuendati kodanikenimistuid iga viie aasta tagant rahvaloenduse käigus kõigis Rooma linnades, kolooniates ja prefektuurides.

Seega võis oma ühiskondlikku seisundit tõendada hästihoitud arhiivimaterjalidega. Neist ülestähendustest oli võimalik saada ametlikult kinnitatud koopiaid, mis olid tehtud kaasaskantavale puust diptühhonile (kokkukäivatele tahvlitele). Mõningad õpetlased arvavad, et kui Paulus väitis end olevat Rooma kodaniku, oli ta ehk võimeline selle kinnituseks tõendeid tooma (Apostlite teod 16:37; 22:25—29; 25:11). Kuna Rooma kodakondsusse suhtuti peaaegu kui ”pühasse seisundisse” ja see andis inimesele palju privileege, oli selliste dokumentide võltsimine äärmiselt raske süütegu. Oma ühiskondliku seisundi kohta valeandmete esitamine oli surmaga karistatav.

[Allikaviide]

Historic Costume in Pictures/Dover Publications, Inc., New York

[Kast/pilt lk 31]

Sauluse Rooma nimi

Igal meessoost Rooma kodanikul oli vähemalt kolmest osast koosnev nimi. Tal oli eesnimi, perekonnanimi (mis oli seotud tema sugukonnaga [gens]) ja lisanimi. Üks kuulus näide sellest on Gaius Julius Caesar. Piiblis pole ühtegi täielikku Rooma nime, kuid ilmalikest allikatest selgub, et Agrippas oli Marcus Julius Agrippa. Gallio oli Lucius Junius Gallio (Apostlite teod 18:12; 25:13). Piiblis esinevad näited isiku kahe viimase nime kohta kolmest on Pontius Pilaatus (alltoodud raidkiri), Sergius Paulus, Klaudius Lüüsias ja Porkius Festus (Apostlite teod 4:27; 13:7; 23:26; 24:27).

On võimatu teha kindlaks, kas Paullus oli Sauluse eesnimi või lisanimi. Polnud sugugi ebatavaline, kui kellelegi anti mitteametlikult veel üks nimi, millega teda võisid kutsuda pereliikmed ja tuttavad. Teine võimalus oli, et selle asemel võidi kasutada mitte-rooma nime nagu Saulus. ”[Saulus] poleks Rooma nimena kuidagi sobilik olnud,” ütleb üks õpetlane, ”kuid Rooma kodanikule antud kohaliku nime ehk signum’ina oli see vägagi sobilik.” Paljukeelsetes paikkondades võis olukorrast sõltuda, millist oma nimedest inimene otsustas kasutada.

[Allikaviide]

Foto: Israel Museum, ©Israel Antiquities Authority